[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 2 artiklit

Ämari1Ämari ~ -sseHMdalevik Harju maakonnas Lääne-Harju vallas, kuni 2017 Vasalemma vallas, mõis, sks Habbinöm, 1732 Aemmarikko.  A1
Alevik a-st 1977, varem asund(us). Hõlmab Ämari mõisa alad. Mõis rajati XVI saj varem seal asunud küla (1413 Happemat) asemele. Ämari küla kohta on teateid 1241 (Hemæri), küla asus siis P. Johanseni andmeil Suurküla kohal. Pärast Ämari mõisa teket on mainitud selle kõrvalvaldusena 1552 Surekulla. Ämari mõisavalla külad ühendati XX saj keskpaiku Ämari külaks, mis 1977 nimetati uuesti ↑Suurkülaks, samas kui vahepeal Nõukogude lennuväebaasi asukohaks kujunenud Ämari asund nimetati alevikuks. Ämari nimele on L. Kettunen võrdluseks toonud hämar : hämara, sm hämärä, lõppu -ri pidas ta mitmusevormiks. Ämari aleviku piiresse kuulus edelas veel omaaegne Nõmmküla, mis jäi rajatud lennuvälja alla. Vrd Haabneeme, Suurküla1. – MK
ENE: VIII, 540; EO: 183; Joh LCD: 354; Thor-Helle 1732: 312

Ämari2Ämari ~ -sseKeipaik (küla) Harju maakonnas Harku ja Saue vallas, karjamõis (Harku mõis), 1586 Eimersmeki, 1688 Ämmorbyy, 1913 Эмари (karjamõis), 1923 Ämari (asundus Harku vallas).  A4
Liideti 1977 Alliku külaga. Nime päritolu on ebaselge, Ämariks on kujunenud tõenäoliselt teise, vanema Ämari mõjul. Vrd Ämari1. – MK
EAA.1.2.940:1223, L 1207p; Rev 1586: 128; ÜAN

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur