[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

Vändra3 [`vändra] ‹-le›, kohalikus pruugis `Vändrä, kirjakeeles varem ka Vändramaa Räpküla Põlva maakonnas Räpina vallas, kuni 2017 Veriora vallas (Veriora mõis), 1616 Wedrma, 1627 Wenndermah Wessky, 1630 Wendroma kylla, 1638 Wandorma Möller, 1839 Wendrama (küla), 1871 Hoflage Wendrama.  C2
Viluste küla veskit on mainitud 1588. Vändra jäi XVII saj Viluste küla veskikohaks ja hajataluks ehk ühetaluliseks külaks. 1682 oli peremees Wendroma Mertt ja veskikoht oli üles loetud Veriora küla all. Veriora küla mõisaks muutmine kasvatas Vändra (Vändrama) küla sealt välja aetud peredega, ent XIX saj II poolel muudeti karjamõisaks ka Vändrama küla. 1920. a-tel tekkis karjamõisa maadele asundusküla, veskit sellel ajal siin enam polnud. Küla ametlik nimi 1970. a-tel oli Vändramaa, Vändra sai nimeks 1998. Vändra on lühenenud Vändrama kujust. Seda, et järelosa oli algselt sõna maa, ei saa kinnitada, kuigi nt 1627. a kirjapilt Wenndermah võiks pika a olemasolu tollases nime häälduses näidata. *Venderma või *Vendorma võib tervikuna olla esmamainingust varasem võõrapärane isikunimi. Juhul kui nime järelosa ikkagi oli maa, võiks algusosa olla samuti isikunimi, vrd nt sks perekonnanimi Wender. Kui arvestada Räpina idakontakte, siis ka vanavene isikunimede hulgas leidub sarnaseid, samas mitte eriti slaavipäraseid nimesid, nt Ванда, Вантура, Вандышников. Veel ühe võimalusena võiks Vändrama paigutada samasse rühma tundmatut päritolu ma-lõpuliste nimedega Rosma, Kiuma jt. Vrd Vändra1. – ES
EAA.1269.1.797:104, L 232; PA I: 266; Rev 1624/27 DL: 67, 72; Rev 1638 I: 278; Roslavlev 1975: 17, 26, 46; Rücker; Tupikov 2004: 80, 499

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur