[KNR] Eesti kohanimeraamat

Koordi ‹`Koorti ~ -sse›, kohalikus pruugis harva Koorti Pee – küla Järva maakonnas Paide linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Roosna-Alliku vallas (Koordi mõis), 1483 Herenkow, Wäyszell, 1796 Herjanga, Waso, 1913 Erjaango, Waoso, 1922 Koordi.  C4
● Enne 1920. a-id koosnes läänepoolsest Ärjangu ja idapoolsest Vaasu külast. Rahvasuus kasutati mõlemat nime ka pärast Koordi küla moodustamist 1921. a paiku. Küla sai nime Koordi mõisa järgi (nüüd Kirisaare külas), mille maal ta asus. Koordi mõisa nimi tekkis XVI saj keskpaigas mõisa saanud Bartolomeus von Goreni (ka Gordti) nimest (1627 Gohrenhoff, 1732 eesti keeles Kordi). Saksa keeles jäi mõisa nimeks Kirrisar. Vrd Kirisaare. – FP
BAE: 424; KN; Mellin; RL 1922: V, 51; Ungern-Sternberg 1912a: 12, 78, 91, 96

Vaase [`vaase, ka `vaas´e] ‹-le› HJn – paik (küla) Harju maakonnas Anija vallas (Raasiku mõis), 1536 Wasell, 1537 Waszekulle, 1561 Watzale (mõis), 1637 Wasakülla, Wahsa Matz (küla ja talu), 1691 Wahsa Bÿÿ, 1798 Waso.  B4
● P. Johansen arvab, et Taani hindamisraamatus leiduv Saintakæ koosnes kolmest külast (hilisemad Mägise, Keskvere ja Vaase), kuna adramaade arv oli suur. Otsest kinnitust väitele pole, Vaase küla ilmus allikatesse alles XVI saj. XX saj keskpaigani hõlmas Vaase küla suuremat ala, sh Linnakse küla ja Keskvere, hilisem Läti. 1970. a-tel oli Vaase eraldi küla neist põhjas mõlemal pool raudteed, 1977 liideti Linnakse ja Salumäe külaga. Nimelõpu täishäälik varieerub kirjapanekutes. Algselt tundub nimi olevat la- või küla-lõpuline. Sellest lähtuvalt võib tegemist olla muistse isikunimega. Vrd Läti3. – MJ
BHO: 631; EAA.5393.1.24 (SRA ÖPRK 5. 1637), lk 78;  EAA.1.2.C-III-47; EM: 57; Joh LCD: 584–587; KNAB; Mellin