[KNR] Eesti kohanimeraamat

Rohe ‹-sse› Lai – küla Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas (Vaimastvere-Ripuka mõis), 1411 Růge, 1599 Ruhess, 1795 Ruhe, 1839 Rohe.  A1
● Tänapäeva vormist lähtudes võiks kohanime üldnimelise vastena arvesse tulla rohi. Sellise oletuse toetuseks võiks tuua ka tuletised roheline, rohekas, rohetama jne. Lõuna-Eesti murretes esineb üldsõna ruhi ~ ruuh : ruhe ~ ruuhe ~ `ruhve ’küna, paat’. Ka kohanime varasemais kirjapanekuis esineb järjekindlalt u. Viimatimainitud üldnime seostamine jõe ääres oleva küla nimega oleks sisuliselt põhjendatud. Häälikumuutuse u › o põhjenduseks võib viidata läänepoolsetes murretes esinevale u madaldumisele h ees, mis varem olevat esinenud laiemaltki. Rohe küla lõunaosa on endine Pikapere küla (hiljem veski ja kõrts, praegu vaid sellenimeline talu; 1601 Pittkipers, 1627 Pickfer, 1638 Pittkepirse). – VP
Kettunen 1962: 129; PTK I: 181, 206; P XVI: 111; Rev 1601: 158; Rev 1624/27 DL: 169; Rev 1638 II: 165

Rohense ‹-sse› Rid – küla Lääne maakonnas Haapsalu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Ridala vallas (Võnnu mõis), 1586 Rubentack, 1798 Rohhendak.  C4
● 1977–1997 oli Rohense ametlikult Espre osa. Liitnime järelosa on olnud -taguse. Algusosa võib olla muganenud isikunimest Rochus, millest on mujal Eestis esinenud kuju Roheke. V. Pall on Rohe küla nimevasteks toonud rohi : rohe (tuletised roheline, rohekas, rohetama) ja ruhi ~ ruuh : ruhe ~ ruuhe ’küna, paat’. – MK
EAN; KNAB; PTK I: 206; Rev 1586: 67; SK I: 346