[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

Rohe-sseLaiküla Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas (Vaimastvere-Ripuka mõis), 1411 Růge, 1599 Ruhess, 1795 Ruhe, 1839 Rohe.  A1
Tänapäeva vormist lähtudes võiks kohanime üldnimelise vastena arvesse tulla rohi. Sellise oletuse toetuseks võiks tuua ka tuletised roheline, rohekas, rohetama jne. Lõuna-Eesti murretes esineb üldsõna ruhi ~ ruuh : ruhe ~ ruuhe ~ `ruhve ’küna, paat’. Ka kohanime varasemais kirjapanekuis esineb järjekindlalt u. Viimatimainitud üldnime seostamine jõe ääres oleva küla nimega oleks sisuliselt põhjendatud. Häälikumuutuse uo põhjenduseks võib viidata läänepoolsetes murretes esinevale u madaldumisele h ees, mis varem olevat esinenud laiemaltki. Rohe küla lõunaosa on endine Pikapere küla (hiljem veski ja kõrts, praegu vaid sellenimeline talu; 1601 Pittkipers, 1627 Pickfer, 1638 Pittkepirse).VP
Kettunen 1962: 129; PTK I: 181, 206; P XVI: 111; Rev 1601: 158; Rev 1624/27 DL: 169; Rev 1638 II: 165

Rohense-sseRidküla Lääne maakonnas Haapsalu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Ridala vallas (Võnnu mõis), 1586 Rubentack, 1798 Rohhendak.  C4
1977–1997 oli Rohense ametlikult Espre osa. Liitnime järelosa on olnud -taguse. Algusosa võib olla muganenud isikunimest Rochus, millest on mujal Eestis esinenud kuju Roheke. V. Pall on Rohe küla nimevasteks toonud rohi : rohe (tuletised roheline, rohekas, rohetama) ja ruhi ~ ruuh : ruhe ~ ruuhe ’küna, paat’.MK
EAN; KNAB; PTK I: 206; Rev 1586: 67; SK I: 346

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur