[KNR] Eesti kohanimeraamat

Pususoo [pusu‿`soo], kohalikus pruugis ka Pusus‿`soo Juu, Kos – soo Harju maakonnas Kose vallas, 1873 Pusso soo, 1900 Пузосоо.  A3
● Soo kuulub Vonka soostikku, mis hõlmab lisaks ka Vonka soo ja Mustsoo ning asub Kõrvemaa lõunaosas Kuimetsa, Ardu, Saarnakõrve ja Vahastu vahelisel alal. Nime päritolu on ebaselge. Häälikuliselt võib seda kõrvutada sõnadega pusk : pusu ’valupiste’, puss : pussu ’pehme, lõtv; tossike’, ’peer’ ja ka isikunimedega Puss, Pussak, Pussu. – TL
 EAA.854.4.863, L 1; ENE-EE: X, 487; EVK; KN; SK I: 305

Rannapungerja [ranna‿pungerja] ‹-le› Iis – küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas, kuni 2017 Tudulinna vallas (Pagari mõis), 1688 Ranna Pungershen (küla), 1796 Post Rannapungern, u 1900 Ранна-Пунгернъ (mõis).  B3
● Mellini kaardil 1796 küla ei ole märgitud. Rannapungerja jõge, mille suudmes küla asetseb, on mainitud 1534 (in dem Puncker’schen Bache). Külanimes on Ranna- ilmselt eristav täiend Peipsi ääres oleva Pungerja kohta vastandina Väike-Pungerjale. Mõlemad on kuulunud Pagari mõisa alla. Võimalik, et küla ongi nime saanud jõelt, vrd rannikumurdes ebamäärase tähendusega tegusõna pungerdama ’rabelema, hullama, ronima’. Tõenäolisem on L. Vaba etümoloogia lähisugukeelte vonka-, vonga-tüve abil, ta toob näiteks Vaivara voŋga : voŋŋa, vung ’tormijärgne lame laine’, vadja böŋgertellä, büŋgertell(ä) ’püherdada, vänderdada, komberdada, kahlata, sumada, solistada, pladistada’, isuri voŋɢa ’kraavipõhi, veetu (jõe)säng’, Aunuse karjala vongu ’abajas, laiem koht jões, sügavik’, vepsa boŋg : boŋgan ’sügavam ja laiem koht jões’ jms. Vrd Väike-Pungerja. – MK
Bfl: I, 1055; EMSK; Mellin; RGADA.274.1.1614/4:77, L 285p; SKES