[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kõdesi ‹Kõdesi ~ -sse› Kod – küla Tartu maakonnas Peipsiääre vallas, kuni 2017 Alatskivi vallas (Alatskivi mõis), ? 1601 Kodtzo Kulla, 1638 Kodesehe, 1688 Koddese Bÿ, 1758 Kodesse Hans (talu Alasoo külas), 1805 Keddese Michhel (talu), 1834 Köddese.  B3
● Tänapäeva küla on kujunenud peamiselt asundustaludest XX saj, esimest korda 1930. a-te topokaardil. Nime vahetuks aluseks on loodusnimi Kõdesi mets, varasem tammik Virtsu ja Kõdesi küla vahel. Virtsu külas on ka Kõdesi talu, rahvapäraselt Lepassepa, mis ehk samuti metsa järgi nimetatud. V. Pall on nime võrrelnud saarte murde sõnaga kõdine ’kõdunenud, pehkinud’ ja kõdine maa ’uuristatud maa’. Mõnes nimestikus ebatäpselt Kõderi kujul. Kuigi 1601. a nimekuju samasus Kõdesiga ei ole kindel, siis hilisemad on selgemalt seostatavad, 1688. a kaart näitab küla paiknemist Alatskivist põhjas. 1758 on Koddaso küla (V. Palli järgi *Kodasoo, kuid tõenäoliselt siiski *Kõdasoo või *Kõdesoo) juures märkus, et talud on mõisastatud. Seega tundub tõenäoline, et vana küla XVIII saj hävis, ent nimi säilis loodusnimena ja sai uue küla nimeks XX saj. – PP
 EAA.308.2.76, L 1; Eesti PK 20; Elken 2000: 18; KNAB; PTK I: 75, 97; Rev 1601: 11; Rev 1638 II: 235

Ridasi ‹Ridasi ~ -sse› Muh – küla Saare maakonnas Muhu vallas (Nurme mõis), u 1900 Ридази (küla), 1923 Ridasi.  C1
● Külanimena suhteliselt uus, küla on tekkinud nähtavasti XIX saj II poolel. Vrd Ridase. – MK
KNAB; Rehepapp; ÜAN

Viimsi [`viimsi] ‹`Viimsi ~ -sse›, kohalikus pruugis ka `Vimsi ‹-le›, elanikud `vimslased Jõe – alevik Harju maakonnas Viimsi vallas, mõis, sks Wiems, 1241 Uianra, 1385 Lemmetoye van Vyandes (isikunimi), 1471 Vyamas, 1679 Wiembz, 1840 Viimsemois, 1875 Wihama (Viimsi mõisa maal).  C3
● 1471 on mainitud, et ordu müüs küla Pirita kloostrile, kes rajas sinna mõisa. Küla kadus allikatest. Pärast kloostri hävitamist 1577 läks mõis üle Rootsi riigile. Hiljem oli mõisal mitmeid omanikke, sh muudeti see 1643 kindralkuberneri residentsiks, nn lauamõisaks. Maareformiga 1919 sai Viimsi riigimõisaks, mis anti 1923 autasumaana teenete eest Vabadussõjas kindral Johan Laidonerile. Seetõttu on kohalikud enne sõda hakanud mõisat kutsuma ka Laidoneri mõisaks. Viimsit loeti 1920.–1930. a-tel asunduseks, kuid pärast 1930. a-id kadus ta nimekirjast ja arvati Miiduranna alla, uuesti taastati alevikuna 1977. Osa kirjapanekute põhjal võib järeldada, et mõisanime kohalik hääldus oli Viimpse (nagu Püintse Püünsi külal), kuid sellest pole otseseid kirjapanekuid. P. Johansen on arvanud, et Taani mungad on külanime valesti kirja pannud: Uianra peaks olema Uiama. Ta pakub, et nime tuleb lugeda Vihamaa, millele viitab ka 1688. a kaardil Wehema Koppel, Wehema Kople Pöld (ka 1729 Wehama Koppell) ning J. Laidoneri teade, et koht on nüüd Vihamaa. L. Kettunen suhtub sellesse väitesse kahtlevalt. Ta leiab, et Vihamaa või ka *Vihanra ei saa muutuda eesti keeles kujuks Viimsi ja arvab, et praegune eesti nimi lähtub saksakeelsest mõisanimest. Johanseni etümoloogia tundub siiski usutav, Wihama esineb 1875. a kaardil ja on nimi mujalgi Eestis. Siiski esineb Viimsi nime varasemates kirjapanekutes alati -s, enamasti on need ka isikunimed, kohanimi märgib päritolu. On ju võimalik, et need nimed on seesütlevas käändes, nagu ka Kettunen rõhutab, aga pole selge, miks nii läbivalt just selle nime puhul. Külanimed võivad küll kohakäänetes esineda, kuid need on ikka üksikvariandid. – MJ
BHO: 671–672; EAA.1.2.940:153, L 144p;  EAA.3724.4.350, L 1; ENE-EE: X, 396–397; EO: 199–200, 206; Johansen 1951: 179; Joh LCD: 663; LCD: 46v; Särg 2006: 213–214; Viidas 1992: 87–88

Vilsi ‹-le› Ran – paik (küla) Tartu maakonnas Elva vallas, kuni 2017 Rõngu vallas (Valguta mõis), u 1900 Вильзи (karjamõis), 1922 Viltsi; sks Wilhelminen, Wilhelmsthal (karjamõis).  A3
● Liideti 1977 Teedla külaga. Vilsi oli karjamõis, kus 1782. a andmeil töötas karjusena Wilsi Pedo Jaan. 1816. a hingekirjas oli Valguta mõisas Wilsi talu. 1922 eksisteeris kaks Vilsi talu. Tänapäeval on Maa-ameti portaali andmeil Eestis mitu samanimelist majapidamist. Nime andjaks sobib sõna vil´ts : vil´tsi ’laisk’ või ’vilt’ ja kohanimi tuleneb arvatavasti talupoja lisanimest, vrd Ervus 1585 Wilcz Laus. Välistatud pole mõne varasema nimekuju, nt *Vil(j)usi või Wilhelm, lühenemine, mis on võinud toimuda enne 1582. a. Saksakeelne kohanimi võib olla mõjustatud eestikeelsest. – EE
EAA.1865.2.68(4):3, L 3; EAA.1865.2.68(12):38, L 33p; EM: 96, 201; EVK; PA I: 168; Wd

Vilusi ‹Vilusi ~ -sse› Trm – küla Jõgeva maakonnas Mustvee vallas, kuni 2017 Ida-Viru maakonnas Lohusuu vallas (Avinurme mõis), 1599 Willusz derewnia, 1695 Wellussi kylla, 1758 Willus.  A4
● Nimi võib pärineda sõna vilu tuletisest vilune (mitmusliku tüve *viluste üldistumise kaudu), ent V. Pall peab võimalikuks ka lähtumist isikunimest Villu (*Villoi). Kohanimi Viluvere viitab samuti võimalusele, et Vilu võis esineda isikunimena. Saaremaal Kaimri külas olnud Villuste talunime on seostatud nimega Philipp (E. Blumfeldt). 1977 liideti Vilusiga ↑Tiirikoja. – PP
Blumfeldt 1936: 157; PTK I: 239, 276–277; P XVI: 126

Virosi järv, kirjakeeles varem ka Viruste järv Räp – järv Põlva maakonnas Räpina vallas (Toolamaa mõis, Veriora mõis), 1616 Wircis, Wirus, 1627 Wyrrust, 1630 Wiroseh öde, 1798 Wirrust S. (järv), 1839 Wirrusta S.  B2
● Virosi-nimelist tühja adramaad või hajatalu mainivad XVII saj alguse allikad. 1686. a kaardile pole peale kantud isegi Virosi järve. Mellini kaardil on Pääsna külaga seotud järv paigutatud valesse asukohta Pääsna külas, Rückeri kaart näitab järve õiges kohas. Järvest hakkas kulgema Veriora ja Toolamaa mõisa piir. Veriora poolele rajati XIX saj II poolel Virosi (Viroste) talud, 1937. a kaardilehel Viruste küla. Toolamaa poolele rajati Võiardi kandikohad, hiljem karjamõis. Virosi talud kuuluvad praegu Võiardi piiresse. Järve nimi tuleb asustusnimest, see aga omakorda elanikunimetusest *virosed, mis on andnud kohanime Virosi(dõ) või Virostõ. Sõna *virosed võiks viidata emaküladest Pääsnalt ja Süvahavvalt metsamaale ümberasunud talupoegadele, kes majandasid maastikul, mida kutsuti viroks. Sõna võib olla seotud alepõllundusega, kuid selle omaaegne peamine tähendus pole teada. Vrd Viluste, Võiardi, Viru. – ES
Eesti TK 50; Mellin; Rev 1624/27 DL: 73; Roslavlev 1975: 15, 27; Rücker; Saar 2008: 116–117

Vissi1 ‹-le› Kam – küla Põlva maakonnas Kanepi vallas, kuni 2017 Valgjärve vallas (Raanitsa mõis), 1582 Wiesth, 1601 Wisse, 1839 Wissi (kõrts).  C3
● Küla nimi võib pärineda küla rajaja lisanimest viss ’mossis inimene’ või muistsest isikunimest Vesse. J. Simm seostas Võnnu jt kihelkondade Vissi väljendtegusõnaga vissi aama ’visisema’. Kui Poola-aegne kirjapanek Wiesth pole tekkinud poola sõna wieść ’teade; kuulujutt’ vms mõjul, siis tuleb kohanime algupärale leida teine seletus (vrd nt arvatavasti liivi isikunime Vesithe). Vissi küla põhjapoolne jätk Kambja vallas liideti 1977 Raanitsaga. Vissiga liideti 1977 Jakobi (1839 Jakobi talud), Mutiku, Virblase ja ↑Ärmiku küla. Mutiku küla seondub Mutiku ehk Mutike karjamõisaga (1839 Muttiko talu). Vissi piiridesse jääb ka endine Iti küla (1839 Itti talu). – EE
ENE-EE: X, 463; EM: 92, 169; Rev 1601: 76; Rücker; Simm 1977: 122; Stoebke 1964: 75

Vissi2 ‹-le› Nõo – küla Tartu maakonnas Nõo vallas (Meeri mõis), sks Karlsberg (karjamõis).  B3
● Hiljemalt 1798 rajati Vissi karjamõis, mille maadel tekkis 1920. a-te alguses asundus, u 1939. a-st küla. Vissi järve nimeks oli XVII saj Werritjerwe ehk Wirritjerwe. Vissi küla piiridesse jääb ↑Vapramäe. Vrd Verijärve, Virita, Vissi1. – EE
EM: 94, 148; ERA.14.2.717 (Tartu maavalitsuse ettepanek 19. VI 1939 nr 3102 asunduste nimede muutmiseks); Rev 1638 I: 107, 108; Rücker; SK I: 499; Rücker; Stoebke 1964: 75; VMS: II, 694; ÜAN