[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

Suure-Veerksu [suure-`veerksu] ‹-sse›, kohalikus pruugis Suurõ-`Viirksu-he ~ `Suurtõ-`ViirksuheRäpküla Põlva maakonnas Räpina vallas (Kahkva mõis), 1582 Wirszykilla, 1601 Wierschykulla, 1627 Wirgositz, 1630 Wirigus kylla, 1638 Wirgust kylle, 1686 Wirguskylla, 1798 Gros Wirks, 1805 Suur Wirks, u 1880 Gr. Wõrks, u 1900 Бол. Верксъ, 1909 Groß-Woircks, 1923 Suur-Veerksu.  A1
Alates 1627. a on Suure- ja Väike-Veerksu küla loetletud eraldi, varem on mainitud üht külanime ja veskit selles külas (Väike-Veerksu ehk Kivi-Veerksu algus). Veerksu nime esisilbis on algupäraselt olnud pikk i, nagu see on kohalikus keeles tänini. XIX saj lõpus on murdehäälduses toimunud diftongistumine ViirksuVõirksu, vrd seto krõim ’kriim’ ja Vas krõit ’kriit’. Analoogia veer-viir ajendil on nimi kirjakeelestatud kujule Veerksu. Nime struktuur vaheldub ajaloos sarnaselt naabruse Kirmsi nimega, kirjakujudes leidub *Viirguste, *Viirguskülä, Viirks(u) variante. Nimi võiks sisaldada sõna viirg : viiru, mis on balti laensõna (vrd läti virdze ’suur hunnik, lasu’). Samast tüvest on arenenud võru keele virgõs (viirgus) ’vagu’. Sõna seos kohanime tekkimisega pole selge. Jääb mulje, et nimeandmispõhimõtet, mis kujundas Viirksu nime, on Räpina khk lõunaosas rakendatud ka teiste kohtade jaoks. See võib olla seotud maakasutuse eripäraga, näiteks suure alepõletamise osakaaluga külahõimu majandustegevuses või asumisega ääremaadel. Tavalisem on sellel juhul ilma sulghäälikuta vir- ~ viir-alguline sõna kohanimes: Virosi, Virsskülä, Viira. Võimalik, et neil *virg- ja *vir-sõnadel on siiski ühine algupära. Kui võrrelda nt soome, isuri ja ja vadja vastavat sõna virka ’rida, rivi, helmekee’, siis seto g-ta virakõrraq ’helmekee’ on sellega vastavuses. Suure-Veerksu lõunaosa tuntakse Lepikeste külana (1670 Leppakene Mick ja Paap), mis oli ametlik küla a-ni 1977. Lepikeste küla maa lõuna pool Veerksu oja muudeti XIX saj Kahkva mõisa Lepiku karjamõisaks (1839 Leppiko), mis hiljem sai asunduseks ja liideti 1977 Kahkvaga. Vrd Viirika, Viluste, Viraksaare, Virika, Virosi järv, Väike-Veerksu. – ES
BAL: 685;  EAA.308.2.104, L 1; EAA.567.2.748:3, L 2p; EAA.1269.1.797:174, L 386; Mellin; PA I: 93; Rev 1601: 15; Rev 1624/27 DL: 73; Rev 1638 I: 276; Roslavlev 1975: 27, 28; Rücker; Saar 2008: 115–116; SSA: virka1; Vene TK 42; VMS: virakõrra; ÜAN

Väike-Veerksu [`väike-`veerksu] ‹-sse›, kohalikus pruugis `Väiko-`Viirksu-he›, rahvakeeles varem Kivi-`Viirksu, rahvakeeles ka Vennekülä Räpküla Põlva maakonnas Räpina vallas, kuni 2017 Veriora vallas (Kahkva mõis), 1625 Kywy Wyrxu, 1630 Wirxu kylla (Kywy Wirxu), 1638 Kiwiwirs kylle, 1686 Kiwiwirguskulla, 1798 Kiwwi Wirks, 1805 Weike Wirks, 1839 Klein Wirks.  C2
Küla tekkis algse Veerksu küla veski ümber (1627 veski Wirgast), kandes Kivi-Viirksu nime. Veskit Veerksu külas (Wirszikilia) on mainitud juba 1588. Nimes viitab kivi veskile – see oli Veerksu küla osa, kus asus veski. Erinevalt Suure-Veerksu nimekujudest on Väike-Veerksu nimes juba väga varakult, 1625, fikseeritud tänapäevasele vastav kohalik hääldus Viirksu (Wyrxu). Veerksu ja Kivi-Veerksu eristus asendus XIX saj alguses Suure- ja Väike-Veerksu vastandusega (1805 Suur Wirks ja Weike Wirks). 1977 nimetati Väike-Veerksu ametlikult Veerksuks, ent 1998 taastati varasem nimi. Kõnekeelne nimi Vennekülä tekkis XIX saj II poolel, kui suur osa Väike-Veerksu taluperemeestest otsustas astuda õigeusku. Väike-Veerksu kaguosa kannab nime Kärdonukk. Vrd Jõgehara, Kivi-Vigala, Suure-Veerksu. – ES
EAA.567.3.190:12, L 12; EAA.308.2.104; EAA.567.2.748:3, L 2p; Mellin; PA I: 265; Rev 1624/27 DL: 67; Rev 1638 I: 276; Roslavlev 1975: 26; Rücker

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur