[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

Lavi-leVJgküla Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas, kuni 2017 Rägavere vallas (Põlula mõis), 1871 Lawwi, 1913 Lawa.  A4
1726 on Põlula mõisa all mainitud nelja hajatalu Lawipehl Michle Jürri, Lawi Jak, Lawi Jahn ja Lawi Jürri Thomas. Nime lähtekohaks on XVII saj-st pärinev talu- või lisanimi, mille aluseks maastikusõna, vrd tuletist lavin : lavina ’nire, mis kevadeti ja sügiseti sügavat vett täis tõuseb’. Vrd ka lõvi (lovi) ’lõhe’. Küla asub Voore oja ääres.MK
KNAB; Rev 1725/26 Vi: 212; Schmidt 1871; VMS; Wd

Navi-le›, kohalikus pruugis-lõPlvküla Võru maakonnas Võru vallas (Võru mõis), 1627 Nawe Kuella, 1638 Nawykülla, 1757 Nawist, Nawi.  C1
Vana küla, millest 1757. a on ka ste-lõpuline nimenäide *Naviste. 1627 oli ka külanime lisanimena kandev peremees Nawe Karsten. Nime päritolu on tundmatu. Võrrelduna Räpina Naha nimega puudub mainimistes venepärane vk-ühend. Wiedemannil esineb sõna nabi tähenduses ’emane (lita)koer’. See seletus sobiks hästi talupoegade varauusaegsete lisanimede tähendustüüpidega, kuid oletatavasti on Navi tunduvalt vanem kohanimi ja algupärane külanimi. Vrd Soome vallanimi Nauvo (rts Nagu), mille algupärast vormi *Nako : *Navo on peetud muistseks isikunimeks. Koht, kus vesi voolab ühest järvest teise (Tsopa ehk Põrmu järvest Kogrõjärve), võiks olla kandnud ka Naba nime, mis oleks geograafiliselt hästi motiveeritud seletus, kuid teiste Naba kohanimede sellise muutumise kohta pole näiteid. Navi nime on seostatud ka vene sõnaga новый ’uus’, kuid Väimelast ja Raistest uuemaks külaks pidamist takistab soodne asukoht järvede ääres viljakal põllumaal. Asustuse arengu loogikat arvesse võttes saaks ’uut’ tähendava nimeseletuse korral olla tegemist vanema, kas slaavi või latgali laenuga. Setomaa Navikõ küla nime võiks pidada ka lõunaeestipäraseks tuletiseks: *navikõ(sõ) ~ navigõq, kuid samas võib mõlema nimega otseselt kõrvutada valgevene kohanime Naviki. Navi külaosad on Korolikülä, Lukakülä, Meltsakülä, Tsopakülä ja Vana-Luka. Mõnikord on külaosi näidatud omaette küladena, nt Rückeri kaardil 1839 Zoppa (Tsopakülä). Tsopa järve on 1627 nimetatud Naui Jerwesar. Koroli on ka 1930. a-tel olnud küla Navi põhjaosas. Naviga liideti 1977 ↑Liitva küla. Vrd Naha1, Navikõ. – ES
EAA.3147.1.172:88, 89, L 79p, 80p; Rev 1624/27 DL: 56, 58; Rev 1638 I: 132; Rücker; SPK: 287; Unbegaun 1995: 151; Wd

Vadi-leTrmküla Ida-Viru maakonnas Jõgeva maakonnas Mustvee vallas, kuni 2017 Avinurme vallas (Avinurme mõis), 1599 Wadey, 1624 Waddikill, 1811 Waddi, 1839 Waddai.  A3
Nimi võib V. Palli arvates pärineda kas isikunimest (nt germaani Vadi, Wado) või päritolu märkivast sõnast. Viimasel juhul on tõenäoline P. Ariste oletus, et nimi on viidanud vadjalastele (vrd vanades isikute lisanimedes Wattilain, Wattilane), sest küla läheduses on rohkesti vadja nooremaid arheoloogilisi mälestisi. Kolmas, aga vähem tõenäoline seletus on lähtumine vene nimest Fadei (Фадей). ¤ Ennevanast käisid talupojad mõisnikul vooris viina vaatidega vedamas. Vaatide tegijad olid Vadi külast ja kui juba viina koormad läksid, siis rahvas jälle ütles, et vaadi mehed tulevad. Vadi küla asub Tartumaal Avinurme vallas. Hiljem hakatigi kutsuma Vadi külaks. (1939)PP
Ariste 1965b: 99–100; KM: ERA II 239, 86 (8) – 1939; PTK I: 261; P XVI: 121

Vahi1-leTMralevik Tartu maakonnas Tartu vallas, poolmõis (Raadi mõis), sks Franzenshütte, 1909 Wahhi m(ois).  C1
1920. a-te alguses rajati poolmõisa maadele asundus. Sai tõsiselt kannatada Teises maailmasõjas ja taastati 1950.–1960. a-tel Vahi asundina. Muudeti külaks 1977, alevikuks 2011. Kohanimi seostub sõnaga vaht : vahi ’valvur’, mis on esinenud lisanimena, vrd ka põlluvaht, metsavaht. Poolmõisa saksa nimi seostub ehk mingil moel Saksamaal Franz Mayri 1837 rajatud rauasulatusvabrikuga. Praeguse aleviku piiridesse jääb Müta mõis (u 1900 Мютта) ja ↑Tila karjamõisa keskus.EE
BHO: 85; EM: 98, 137; Kirt 1988: 59; PTK I: 261–262; Uuet 2002: 264; Vene TK 42

Vahi2-leKeiküla Harju maakonnas Harku vallas (Vääna mõis), u 1900 Вахикюля.  A4
Endine popsiküla. Vahi küla Saue valda jäänud kaguosa liideti 1977 ↑Kiia külaga. Küla on alguse saanud tõenäoliselt Vahi kõrtsist (1872 Krug Wahhi). Vahiga on 1977 liidetud Riidlema (1945 Riidlemäe). Vrd Vahi1. – MK
BHO: 635; EAA.854.4.836; KNAB; Troska 1987: 99

Vahi3-leMMgküla Tartu maakonnas Tartu vallas, kuni 2017 Jõgeva maakonnas Tabivere vallas (Kaiavere mõis).  C3
Endised kandikohad, kuulusid varem Kõrenduse alla, a-st 1947 Vahi küla (ent esineb ka 1945. a nimekirjas). Külas ka samanimeline talu. Nimi võib pärineda lisanimest (vrd põlluvaht, metsavaht). Vrd Vahi1. – PP
KNAB; PTK I: 261–262

Vaki-leVänküla Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas, kuni 2017 Vändra vallas (Vana-Vändra mõis), 1624 Wackell (talu Vändra mõisa all), 1638 Wakh (küla, kus elas Pärnu-Jaagupi alalt pärit Wacki Toenniss), 1797 Wakki.  B3
1795 on Vändra mõisa all kompaktselt kirja pandud kaheksa talupoega Vaki (Wacki) lisanimega. Nime tähendussisu jääb ebaselgeks, võrdluseks võiks tuua vakk : vaka ja vakk : vaku. Vakiga on 1977 liidetud osa ↑Sõõrike külast. Vrd Vakalepa. – MK
EAA.1865.3.294/4:11–18, L 11–18p; EAN; KNAB; Mellin; Rev 1624 PL: 21; Rev 1638 II: 12

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur