[KNR] Словарь эстонских топонимов


Запрос: в

Leitud 1 artikkel

Vasknarva [`vas´knarva] ‹-`narva ~ -sseVaiküla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas, kuni 2017 Alajõe vallas, mõis, vn Сырене́ц, sks Neuschloß, alamsaksa Nyslot, 1630 Wassanarua, 1726 Wasknarw.  C3
Arvatakse, et eestikeelse nime on küla saanud linnuselt. Vasknarva ordulinnus ehitati 1349, pihkvalased hävitasid selle, kuid 1427 alustati uue linnuse ehitust (Nyslot). Tänapäeva nimekuju Vasknarva on püütud tuletada varasemast nimest Vastne-Narva, kus algusosis on lühenenud ja k on asendanud t. L. Kettunen on nime käsitledes toonud eesti vaśkne : vahtse ’uus’ ja arvanud, et kohta on hüütud *Vahtse-Narvaks. Võrdluseks on Kettunen toonud vadja vahtši (‹ vaski) : vazgē ’vask’, mille mõjul muutus on võinud toimuda. Pigem küll võis sel juhul aluseks olla ka eesti nimetavaline täiend *Vaśkne-Narva. Omadussõnaline täiend ei pruugi kohanimedes alati olla omastavas käändes. See nimeseletus põhineb kahel oletusel: 1) eesti- ja saksakeelne nimi on tõlkevastavuses, 2) lõunaeestiline sõna vastne (vaśkne) ’uus’ oli varem levinud ka Peipsi põhjarannikul. M. Joalaid on seostanud nime vepsa sõnaga vaśkmaińe ’uus’. Arvestades, et Narva juures on olnud ka Vepsküla, tundub Joalaiu oletus tõepärane. Tegelikult ei ole teada, kas enne XVII sajandit eestikeelne asulanimi eksisteeris. Võimalik ka, et selle aluseks on olnud mingi loodusnimi, näiteks jõeharu nimi või jõenimi, seegi on vaid oletus. Vene keeles on küla nimi Сырене́ц. 1416. a mainitud Serenez ongi esimene kord, kui nimetatakse just küla. Küla hilisemad mainingud on 1796 Serinez, 1844 Serenitz, 1871 Serenits, u 1900 Сыренецъ, 1919 Vasknarva. Vasknarvast loodes on Keetsemani ehk Ketsemaania, väike klooster ja asum (u 1900 Скитъ Геѳсиманія); nimi on piibliaineline. Vrd Vaskrääma. – MK
EAA.308.2.2; ENE: VIII, 323; EO: 265; Joalaid 1999: 561;  ERA.804.1.73, L 153; KNAB; Mellin; Rev 1725/26 Vi: 110; Schmidt 1844; Schmidt 1871

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur