[KNR] Eesti kohanimeraamat

Raua ‹-sse› – Tallinna asum kesklinnas.  B2
● Linnajagu sai nime 1991 peamise tänava järgi. Raua tänav (sks Eisenstraße, vn Желѣзная ул.) rajati 1899 ja nimetati seal paiknenud rauatöökoja järgi. Paikkonnas on ka teisi metallinimelisi tänavaid (Hõbeda, Terase, Tina, Vase). – PP
Kivi 1972: 30; Tallinn 2004: II, 129

Ruutsi ‹-le›, kohalikus pruugis Ruudsi ‹-lõ› Se – küla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Pankjavitsa, Koolina nulk), u 1790 лѣдгина, 1866–1867 Б. Рудикова, 1882 Рудиково (2-e), Рудаково (küla ja otreez), u 1920 Ruutsi, 1922 Ruudsi, 1949 Рудниково.  C2
● Küla oli olemas juba XVIII saj, XIX saj lisandus otreez ja puustus, küla kuulus Saalessa (Залесье) kogukonda ja kogudusse. 1977–1997 oli jagatud Kalatsova, Plessi ja Tsirgu küla vahel. Kohanime lähtena tulevad kõne alla nimi Ruudi (‹ Rudolf, lisanimena olemas juba XVI saj), võrupärane ruug : ruu (omadussõnana `ruunõ : `ruutsõ) või ruutlikanõ ’ruuduline’ (Se). Vrd ruut : ruuda ~ ruudi ~ ruudu ’ruutjas, nelinurkne pinna osa, (heinamaa, põllu) mõõtühik, metsakvadraat’. Vene Рудик võib tuleneda eesnimest Рудольф, kuid tõenäolisemalt siiski sõnast руда ’veri, punane, roostene, (vase- või raua-)maak’. Petserimaal on Ruuda (Вруда) jõgi ja Pankjavitsa vallas Ruuda (Вруда) küla, Meremäe vallas Ruuda puustus (↑Jaanimäe). Ruutsi lõunaosa oli Väiko-Ruudsi (u 1790 Рудакова). Vrd Ringiste, Ruudiküla. – AK
Academic;  EAA.298.2.71, L 18; Eesti TK 42; NL TK 25; PGM 1785–1792; RL 1922; SeK: 127; Truusmann 1897b: 64; Vasilev 1882: 277; VMS

Vaskjõgi [`vas´k‿jõgi] Pär, Tor – jõgi Pärnu maakonnas, 1797 Waiskjöggi.  C3
● Vaskjõgi on Reiu jõe parempoolne lisajõgi, nime lähtekohaks on vee värvust iseloomustav vask : vase. Vrd Vaskrääma. – MK
Mellin

Vassevere ‹-`verre ~ -sse› Pal – küla Jõgeva maakonnas Mustvee vallas, kuni 2017 Saare vallas (Roela mõis), 1582 Wassawer, 1601 Wassiower, 1624 Waßefer, 1758 Wassofer.  C2
● L. Kettunen peab algusosa üheks seletuseks sõna vastne : vastse ’uus’, mis peaks häälikuseaduslikult andma tänapäeva nimekujuks `Vassevere, ent nimi on II vältes. Vähem usutav on lähtumine sõnast vask : vase (*Vasevere). E. Rajandi arvates võiks kohanimi lähtuda vene isikunime Vassili mugandusest. 1977 liideti Vasseverega ↑Kärba küla. Vrd Kääpa1, Vasavere, Vasivere, Vassivere. – PP
EO: 298; PTK I: 269–270; PA I: 103; Rajandi 1966: 176; Rev 1601: 164