[KNR] Eesti kohanimeraamat

Marjamäe [marja‿`mäe] ‹-le› Trv – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas (Uue-Suislepa mõis).  A1
● Hilistekkeline külanimi tuleneb talunimest. Et küla asub künklikul maastikul, võib oletada, et oligi tegemist marjarikaste küngastega, nagu seletab ka V. Pall Trm samanimelist kohta. Marjamäe oli algselt Randa karjamõisa jagamisel tekkinud asundustalu. Omaette külaks kinnistus ta hiljemalt 1960. a-tel. 1977. a asulareformi käigus muudeti Marjamäe piire nii, et algne Marjamäe talu ja põhiosa külast jäi sellest välja, Maltsa küla piiresse. Praeguse Marjamäe küla südamiku moodustab endine Randa küla (1624 Rande Hanss), mille asemele oli tekkinud samanimeline karjamõis, sellega liideti 1977 ↑Õmbleja küla. – MKu
KN; KNAB; PTK I: 136; Rev 1624 PL: 80

Vapramäe [`vapra‿`mäe] ‹-le› Nõo – paik ja maastikukaitseala Tartu maakonnas Nõo vallas (Meeri mõis), 1826 „der Wachtra“ (ilmselt vigane), u 1900 Вапрамяэ (raudteepeatus), XX saj algul Wapramäggi.  B3
● Vapramägi jääb Vissi küla piiridesse. 78 m kõrguse järsu mäe nimi on tekkinud sama küla Vapra talu nimest. Talunimi on lähtunud J. Simmu järgi ilmselt selle kunagise omaniku lisanimest vapper : vapra, vrd 1731 Wapper Mert Tõraveres. ¤ Samale lähtesõnale toetuvad rahvajutud. 1. Ühe järgi neist asunud Vapramäel eestlaste linnus, mille vanemaks olnud mees nimega Vapper. 2. Teise jutu järgi olnud seal talu, mille vapper ja jõukas peremees olnud samaaegselt külavanemaks. (1939) 3. Jutustatakse, et seal võidelnud Kalevipoeg Tõra-nimelise (↑Tõravere) koletisega nii, et maa oli pahupidi pööratud. Tekkinud mäge hakatud Kalevipoja võidu auks Vapramäeks kutsuma. (1939) 4. Tõraveres see Vapramägi. Kunagi sadasid aastaid tagasi, kui Eestis sõjad möllasid, olevat selle mäe peal üks Eesti vapper sõjamees või sõjajuht surma saand. Siis oli ta sinna mäe peale, kus ta langes, maha maetud ja sinna tema kalmule lõhmus istutatud, mis hiljem on peaaegu hävinud. Nii siis selle mäele jäänud tollest ajast nimeks Vapramägi. (1971) – EE
BHO: 650; Bienenstamm 1826: 171; Eesti TK 42; KM: E IX 36 (114); KM: ERA II 240, 525/6 (2) – 1939; KM: ERA II 241, 309/20 (1) – 1939; KM: RKM I 12, 8 (12a) – 1971; RGADA.274.1.190/2:687, L 649; Simm 1980: 382

Varesmäe [vares‿`mäe] ‹-le›, kohalikus pruugis Varõs‿`mäe ~ Varõsõ‿`mäe Se – küla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Mikitamäe vallas (Lobotka, Poloda nulk), ? 1585 Вороний, 1780 Варусова, u 1855–1859 Воронова, 1882 Варусова (Кахово), 1885 Waresse Mäe, Варусово, 1886 Waresmäe, Варaсово, 1897 Waresse mae, 1904 Varõsmäe, Varõsõmäe, Ва́русово, 1922 Varesemäe, 1923 Varesmäe.  A1
● XIX saj kuulus Lüübnitsa kogukonda ja Kulkna kogudusse. J. Simmu väitel pole alati kindel, kas algne nimi oli vene- või setopärane, kuid vene Варусово näib olevat seto nime mugand. Varõs- on Setomaal üsna sage loodusnime algusosa. Vene perekonnanimi Voronov (Воронов) tuleneb mittekristlikust isikunimest Ворон ’vares’ või Вороной, mida leidus veel XVI saj (сын вороного). Vrd veel Varõsmäe (Varesmäe) talu Räpinas Raigla külas ja Varõstõ küla (↑Sirgova) Meremäe vallas. Varesmäega on 1977 liidetud Rainova asundus, nimetatud endise mõisa (vn Райново) järgi. Vrd Varese1, Vorohka. – AK
Academic;  EAA.298.2.71, L 15; Eesti PK 20; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1903: 165; Hurt 1904: XV; Päll 2003: 135; RL 1922; SeK: 180–181; Simm 1974: 252; Truusmann 1890: 55; Truusmann 1897a: 46; Vasilev 1882: 43; Värska KR 1780–1794; ÜAN