[KNR] Словарь эстонских топонимов
|
|
Leitud 2 artiklit
C2● Alevik on saanud nime kihelkonnakiriku järgi, rahva seas kutsutakse enamasti lihtsalt Maarjaks. Tänane Väike-Maarja alevik hakkas kujunema XIX saj keskpaigast alates. Veel XX saj algul koosnes alevik kahest osast: alevikust kiriku lähedal Simuna maantee alguses ning Kassisabast vana kalmistu juures (siia kuulus ka nt Ärina kõrts), mis juba 1920. a-tel kokku kasvasid. 1961–1963 oli Väike-Maarja lühikest aega alev. Uue kiriku (alamsaksa Nienkerken) juures olevat asustust on kutsutud XV saj Kassisabaks (1499 Katysap by der Nyenkerken). Kuigi Liivi sõja järel säilis ainult kirik, jäi Kassisaba nimi alles. Seda on kasutatud Väike-Maarja põhjaosa kohta 1920. a-teni (sks Katzenschwanz), hiljem on hakatud selleks kutsuma Vao tee äärt (Aia tänavat). Vrd Kassisaba, Väike-Maarja2. – MJ
BHO: 338; ENE-EE: XII, 694; EO: 262; Grenzstein 1882–1883; Joh LCD: 415; KN; Leppik 1995: 10–11; Leppik 1999: 13–14, 45
Väike-Maarja2 [`väike-`maarja] ‹-`Maarja ~ -sse› VMr – kihelkond ajaloolisel Virumaal, sks Klein-Marien, alamsaksa Nienkerken.
● Rahvasuu kõneleb, et kiriku ümber oli varem hiis ja püha allikas (Hõbeallikas). Millal Väike-Maarja kihelkond täpselt loodi, ei ole teada. On arvatud, et see ala kuulus *Lemmu muinaskihelkonda, läks pärast eestlaste alistamist muistse vabadusvõitluse järel Järvamaa piirialaks arvatuna Mõõgavendade ordu valdusse ning eraldus Simunast pärast 1346. a. 1346 rajati Simuna abikirik (hoonet remonditi 1497). XIII saj algupoolel Virumaa ja Järvamaa piiril asunud *Lemmu või õieti *Lemmundu (Lemmun, Læmund) kihelkond jagunes kaheks. Loodepoolsed külad olid Võhu (1241 Vov, hiljem Viru-Jaagupi) kirikukihelkonda kuulunud Assamalla, Kullenga, Tõnuvere ja Veadla. Teine kirikukihelkond oli Katkuküla (1241 Katcækylæ), hilisem Simuna. Selle läänepoolsed külad olid Avanduse, Avispea, Hirla ja Kärsa, lõuna pool Salla ümbrus. Hilisemas Väike-Maarja khk-s on neist vaid Avispea ja Kärsa. Lõunapoolseim küla Villakvere kuulus hiljem juba Laiuse kihelkonda. Seega kuulus Väike-Maarja ala algselt suures osas Järvamaale ja seetõttu Taani hindamisraamatus ei kajastu. Pandivere kuulus XIII saj lõpul Koeru khk Piibe külakonda, mis tõendab samuti, et Järvamaale kuulus ka vahepealne ala. Enamik Väike-Maarja külasid on olnud Järvamaa koosseisus XV saj-ni, uuesti 1783–1796 ja osa kauemgi. Ilmselt moodustati alade üleminekul Virumaale (arvatavasti XV saj I poolel) uus kirikukihelkond, mida hakati „uue kiriku“ khk-ks (Nienkerken) kutsuma; nimi oli kasutusel XVIII saj II pooleni. Sellenimeline kihelkond oli ka nt praegune ↑Maarja-Magdaleena, hiljem on mõlemal kihelkonnal kiriku kaitsepühakule osutav nimi. Neitsi Maarjale pühendatud kirikut hakati kutsuma Väike-Maarjaks (1826 Weike-Maarja), kuna läheduses juba oli Maarja kirik Järvamaal Amblas, viimane oleks *Suure-Maarja (↑Ambla). Vrd siinkohal Suure-Jaani ja Kolga-Jaani (varem ka Väike-Jaani). Vrd Väike-Maarja1. – MJ
Bfl: I, 286, 967, 1237; BHO: 337–338; Bienenstamm 1826: 83; ENE-EE: XII, 26; Hupel 1774–1782: III, 492; Joh LCD: 178; Leppik 1995: 9; Leppik 1999: 8–9; Mellin
