[KNR] Словарь эстонских топонимов

Uikala [`uikala] ‹-sse› Jõh – küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas (Kukruse mõis), 1448 Uvykas (küla), 1547 Uwenkall, 1620 Oikalla by, 1844 Uikalla.  B2
● 1945 mainitud Uikala asundusena, 1970 külana. 1448 on nimetatud veel das Gut Uvykas, kuid siin võib Gut tähendada ka lihtsalt maavaldust, edaspidi on juttu külast. Külanime tähendussisu jääb hämaraks. Nimega võiks võrrelda sõna uik : uiga ’lohk’, kuid selle sõna levik hilisemais murdeis jääb kaugele. Siiski, vadja keeles on uigõlmo ’põlluks küntud heinamaa’ ja uikolma ’(vee)loik, lomp’. Vrd ka sm uve ’uhkvesi, lahvandus, jäässe tekkinud pragu’, millega on püütud ühendada karjala rahvaluulest pärit sõnu Uvanto, Uvento, uvantolainen, uventolainen. – MK
Almquist 1917–1922: 310; Bfl: I, 194, 1311; KNAB; Schmidt 1844; SKES; VKS; Wd