[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

Udria`Utria ~ -sse›, kirjakeeles varem Utria Vaiküla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Vaivara vallas (Meriküla poolmõis), 1241 Ydrigas (küla), 1400 Udernorme, ? 1545 Kuddernurm, 1549 Udders, 1744 Udrias.  B2
P. Johansen on nime võrrelnud soome kohanimega Utriala ja isikunimega *Utria. Nimest on ilmselt olnud ka nurme-lõpuline rööpvorm, kui Johanseni samastus paika peab. L. Kettunen on toonud võrdluseks soome sugunime Utriainen ja sõna uuras ‹ utras, samuti kirjeldava tegusõnast tuletatud vormi (*utria, *utrin, *utrija). Soome Utra-, Utter-nimesid peetakse algselt vesistunimedeks, mis sisaldavad keelest hääbunud loomanimetust utra, utter ’saarmas’, vrd eesti udras ja rahvalauludest Udres-Kudres. Udria lääneosas rannikul asusid varem Mummassaare suvilad (sks, õieti prantsuse nimega Monplaisir). Küla edelaosas oli enne Teist maailmasõda Ridaküla (1922). Vrd Laagna, Udriku, Uderna. – MK
EO: 48; Joh LCD: 675; SPK: 480–481

Udriku1Udriku ~ -sseKadküla Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas, mõis (Udriku-Pala mõis), sks Uddrich, 1241 Vtric (küla), 1557 Uderkas, 1641 Udrik (mõis).  A4
Mõis rajati XVII saj I poolel. 1628 on Udrikut mainitud veel külana, 1726 ainult mõis. 1930. a-tel Udriku asundus, 1945 Udriku-Tuha küla, hiljem kuni 1977 Tuha küla, al 1977 Udriku. Muistse külanime aluseks on peetud eesti isikunime Uderkas, vrd algsoome *Utrikkoi, *Utrikki. R. Tammik on nimele võrdluseks toonud sõnad udris ’usin, agar, kärmas’ ja M. J. Eiseni eeskujul udras ’saarmas’. Tuha küla Udriku mõisast põhjas tekkis asundustalude rajamise aegu, hiljem sulandus Udrikuga kokku. ¤ Pärimuse kohaselt olnud hilisema Tuha küla kohal kaasik, kus miilitud puusütt. Miilimisel järele jäänud tuhk puistatud laiali ja selle järgi saaanud algul koht ja hiljem küla nime.MK
Bfl: I, 1463; Eisen 1920: 78; EO: 64; Joh LCD: 635; Rev 1725/26 Vi: 70; Tammik 2005: 299, 319–320

Utra [`utra] ‹-le›, kohalikus pruugis-lõRõupaik (küla) Võru maakonnas Võru vallas (Vastse-Kasaritsa mõis), 1826 Utras (perekonnanimi), 1839 Ottra.  A1
Liideti 1977 Umbsaare külaga. Palometsa küla metsamaale tekkinud nelja taluga küla nimi ilmus kirjalikesse allikatesse samaaegselt mitme peremehe perekonnanimena. Osa selle nime kandjaid elas keset Palometsat asuvas Utra talus ja osa hiljem Utra külas. Lisanimi Udras : Utra ’saarmas’ oli siin tõenäoliselt kasutusel juba varemgi. Palometsa külla on see Võrumaal küllalt levinud nimi siirdunud kusagilt mujalt XVIII saj lõpus. Utra küla Hilepi talu nimi (eesnimest Filipp) on dokumentides veidi vanem: 1765 Hillipe Jaan.ES
EAA.1865.2.83/9:13, L 13p; EAA.1268.1.401:16, L 12p; Rücker

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur