[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

Uderna-sseRõnküla Tartu maakonnas Elva vallas, kuni 2017 Rõngu vallas, mõis, sks Uddern, 1449 Lutke Udernal (’väike Uderna’), 1486 Udernall, 1630 Udrina.  A3
Põlisküla Elva jõe vasakul kaldal. Esmamainimine külana 1449, mõisana 1486. Kuni XVIII saj lõpuni oli kaks küla, *Suure-Uderna ja *Väike-Uderna (Gross-Uddern ja Klein-Uddern). XIX saj-st on taas üks küla. Mõisa maadel tekkis 1920. a-tel asundus. Uderna küla nimetati 1939. a paiku ↑Kalme külaks ja senine Uderna asundus muudeti külaks. Nime on L. Kettunen võrrelnud Kadrina Udrikuga, pidades võimalikuks tulenemist oletatavast isikunimest *Utrikkoi, *Utrikke̮i või *Utrikki, ja Vaivara Udriaga, mille lähteks *Udrina. Samas jättis ta viimasel juhul lahtiseks, kas on tegemist kohakäände lõpuga -na või isikunimest tulenemisega (sm Utriainen). Vrd ka nt murdesõna udris ’kärmas, usin’. Uderna mõisat on eesti keeles varem nimetatud ka Poola-aegse omaniku Sbinsky järgi: 1782 Piuski mois, 1796 Pinski M (vrd ka Pimsi Kalme küla rööpnimena). Udernaga liideti 1977 ↑Rundsu küla.MKu
BHO: 614; ENE-EE: X, 14; EO: 47–48, 64, 146–147; ERA.14.2.717 (Elva vallavalitsuse 7. VI 1939 koosoleku protokoll nr 8); Hupel 1774–1782: III, 271; KNAB; LGU: I, 336; Mellin; VMS

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur