[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

Kaberla-sse›, kohalikus pruugis ka Kaperla Kuuküla Harju maakonnas Kuusalu vallas (Kodasoo mõis), 1241 Gabriel, 1287 Kabriel, 1507 Kabergel, 1541 Kabberla.  B3
1287 kinkis kuningas külast neli adramaad Tallinna Mihkli naistsistertslaste kloostrile. XVI saj algul oli omanikuks juba Anija ja Kodasoo mõisnik Herman Soye. U 1375 aset leidnud püha Brigitta imeteo kirjelduses, millega taheti põhjendada kloostri rajamist Eestisse XV saj algul, on nimetatud castrum Cabris ~ Cabbris. See on kindlasti liialdus (castrum ’kindlus, linnus’) ja tähistab siiski pigem Kaberla kui P. Johanseni pakutud Kaberneeme küla, mis ilmus külana allikatesse XVI saj. Kaberlale kuulusid küll ilmselt kalastuskohad rannikul. Nimes peitub vana metskitse tähistav sõna kaber (murdepäraselt kaper) või kabris. L. Kettunen peab algkuju *Kapris kõrval võimalikuks kuju *Kaprihela (*Kaprijala?), mis pole siiski usutav. Pigem kajastavad -gel jt sõna küla (*Kaberküla). Esmaste kirjapanekute Gabriel on kristlik isikunimi ja P. Wieselgren on leidnud sellele paralleeli Soomest, kuid ilmselt on see kirjapanijate rahvaetümoloogiline tõlgendus, mis on põhjendatav sellega, et ka Kaber on nimes olnud isikunimi, nagu on la-lõpuliste külanimede algusosa kogu läänemeresoome alal. Seega on tegemist olnud muistsele suguvõsale nimega Kaber kuulunud külaga ja kalastuspaikadega lähedal asunud neemel. Külas eristatakse kaht osa: Altküla Narva maantee ääres ja Tagaküla ehk Ubari samanimelise kalda läheduses. Vrd Kaberneeme. – MJ
BHO: 160; Collijn 1926: 134;  EAA.1.2.C-II-39; EE: IV, 254; EO: 72; Joh LCD: 337; Johansen 1951: 162–164; KN; LCD: 46v; Vilbaste 1956: 125–126; Wieselgren 1951: 257–258

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur