[KNR] Eesti kohanimeraamat

Aasuvälja1 [aasu‿välja] ‹-le› Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas, kuni 2017 Väätsa vallas (Väätsa mõis), u 1900 Азувелья (talu).  B1
● Külana on mainitud hiljemalt 1945 (ebatäpselt Aaduvälja kujul). Mõisaajal olnud Aasuvälja Väätsa mõisa kahepäevakoht. 1853.–1855. a kaardil on märgitud nii heinamaa (Ahso Heinama) kui ka põlluvahikoht (Ahso). 1902 on mainitud Väätsa mõisa, Aaso talu ja Aaso heinamaa vahel viimasest läänes põldu Aaso wälli. Oja ääres oleva küla nimi on saadud talunime vahendusel sõnadest aasu ’jõeaas, heinamaa’ + väli : välja. Külaga on 1977 liidetud ↑Nõmme, Väätsa asundus ja osa Jõekülast (1945 Jõe, u 1900 Вяца). – MK
 EAA.3724.4.520, L 1;  EAA.3724.4.524, L 1; EVK; KNAB

Aruküla10 [aru‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Tür – paik (küla) Järva maakonnas Türi vallas (Laupa mõis), 1726 Arrokülla Mart (talupoeg Jändja küla all), 1796 Arrokülla.  A2
● XX saj on küla olnud jagunenud kahte ossa, millest vanem (Aruküla I, idapoolne) liideti 1977 Põikvaga, uuem (Aruküla II, läänepoolne) Jändjaga. Nimi sõnast aru ’kõrge kuiv maa’. Vrd Aruküla1. – MK
KNAB; Mellin; Rev 1725/26 Jä: 135

Epneri [`epneri] ‹`Epneri ~ -sse› Tür – paik (küla) Järva maakonnas Türi vallas (Kirna mõis), 1712 Hepnery Hans, Hepnery Marth, 1726 Höpneri Jürri, Höpneri Tönno (talupojad Mõnnaku küla järgi), 1796 Epneri (talu), 1844 Öperre (küla).  B1
● Liideti 1977 Poakaga. G. Troska, kellel nimi esineb h-algulisena, on pidanud küla tekkinuks hajatalust XIX saj II poolel. L. Kettunen, kes tunneb Epnerit talunimena, on kahtlemisi teiste nimede analoogial oletanud algkujuks *Epu noore. Vrd ka saksa perekonnanimesid Höfner, Höfener. Eestis on perekonnanimena esinenud Hübner, tänapäeval esineb ka Epner. – MK
EAA.3.1.448:114, L 163; EO: 151; Heintze 1908: 174; KNAB; Mellin; Rev 1725/26 Jä: 136; Schmidt 1844; Troska 1987: 82

Hundissaare [hundis‿saare] ‹-`saarde›, kohalikus pruugis ka Undis‿saare Tür – paik (küla) Järva maakonnas Türi vallas (Türi-Alliku mõis), 1712 Hunty Sare Ewert (talupoeg Alliku all), 1726 Hundi Sare Hinrich, Hundi Sare Jahn (talupojad Äiamaa küla all), 1796 Undisaar M. (karjamõis), u 1900 Ундисаре (küla).  B1
● Hundissaare (sks Sorgenfrei) oli Türi-Alliku mõisa karjamõis. XX saj küla, nimekirjas hiljemalt 1970. Liideti 1977 Türi-Allikuga. Külanimi on tekkinud loodusnimest talu ja karjamõisa nime kaudu: loomanimetus hunt : hundi + saar ’soosaar’. – MK
EAA.3.1.448:110, L 157; KNAB; Mellin; Rev 1725/26 Jä: 138

Iidva raba [`iidva raba] Tür – soo Järva maakonnas Türi vallas, 1694 Idwa soo.  A1
● Raba asub Harju- ja Järvamaa piiril. Kutsutud Änari küla järgi ka Änari rabaks. Mellini kaardil 1796 on märgitud Idwa Saar, tõenäoliselt oli see soosaare nimi. Kas soosaar on nimetatud soo järgi või vastupidi, pole selge, samuti jääb hämaraks nime keeleline päritolu. Kui analüüsida nime Iid+va, siis on võimalik, et nime lähtekohaks on olnud sõna hiis : hiie. Teine osis -va võib pärit olla varasemast järelosisest, küllalt sagedasti pärineb -va sõnast vahe või ka sõnast pea. – MK
 EAA.1.2.C-IV-184; EO: 259; KNAB; Mellin

Illassaare [illas‿saare] ‹-`saarde› Tür – paik (küla) Järva maakonnas Türi vallas (Särevere mõis), 1913 Илласааре.  B2
● Liideti 1977 Vilitaga. Külas on mitu Illassaare talu, lisanimena oli Särevere mõisa all juba 1686 Jlesare Jack. Veel XIX saj oli hajatalu (1834 Ilasaare Ado) Särevere mõisa all. Nimi pärineb arvatavasti loodusnimest, millega võiks võrrelda Kuusalu ill : illu ’küps murakas’, sm hilla ’küps murakas’. – MK
EAA.1.2.942:1185, L 1162p; EAA.1864.2.VIII-158:308, L 312p; KNAB; PTK I: 35

Jändja [`jändja] ‹-le› Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas (Laupa mõis), 1564 Gendell (küla), 1796 Jenja, 1871 Jaenga.  A2
● Küla kuulus XVI saj Türi-Alliku mõisa Särevere vakusesse, hiljem Laupa mõisa alla. Nimi on problemaatiline, usutavat etümoloogiat ei ole antud. Parima vihje on andnud E. Tarvel, kes on osutanud loomanimetusele, vrd sõna jänes tüve. L. Kettunen on nime võrrelnud tegijanimega jändaja. Siiski võiks Pärnu jõe ääres oleva küla nime analüüsida ka kui Jän(d)+ja ja oletada, et järelosis -ja tuleneb varasemast osisest -jõe. Sel juhul on raske leida algusosale sobivat vastet, kuid võrdluseks võiks tuua Jäneda, mille varasemad kirjapanekud osaliselt siinsetega kokku langevad, ja jõenime Jänijõgi, siis võiks Tarvelil õigus olla. Esmamainingu järgi paistab, et külanimi on algselt olnud la-liiteline. Sel juhul tuleks algusosa alusena kaaluda isikunime. Jändja külaga liideti 1977 osa ↑Arukülast (Aruküla II). – MK
EO: 44; KNAB; Mellin; Schmidt 1871; Ungern-Sternberg 1912b: 448, 508

Karjaküla2 [karja‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas (Laupa mõis), 1564 Karrias (küla), 1615 Karriasby (küla), 1686 Karria, 1844 Karjakül.  A2
● XVI saj kuulus Türi-Alliku mõisa Särevere vakusesse. 1977–1997 oli ↑Mõla küla osa, ent 1997 nimetati kogu küla senistes piirides uuesti Karjakülaks. Küla nime aluseks on kari : karja. Vrd Karja, Karjaküla1. – MK
EAA.1.2.938:32, L 31; Schmidt 1844; Ungern-Sternberg 1912b: 448, 509

Kirila ‹-sse› Tür – küla Järva maakonnas Paide linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Paide vallas (Mündi mõis), 1591 Kiriola (küla), 1615 Kirla, 1796 Kirila.  B1
● XVII saj algul kuulus küla kroonule, hiljem on olnud Mündi mõisa järgi. 1977–1997 oli jaotatud Kriilevälja ja Mündi vahel. Kirila nime algusosa liite -la ees on tõenäoliselt väga vana isikunimi või selle osa, vrd XIII saj isikunimesid Kyrianus, Kyriawanus. – MK
EAA.1.2.938:32, L 31; EAN; KNAB; Mellin; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/5:461, L 19; Stoebke 1964: 38

Kirna1 ‹`Kirna ~ -sse›, kohalikus pruugis ka Kerna Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas, mõis, 1564 Kirna (küla).  B1
● Mõis on asutatud küla asemele XVII saj, mainitud 1627. L. Kettunen taandab nime kujule *Kiruna ja võrdleb Kiruverega, mida omakorda võrdleb sõnadega kirju ja kiruma (sm kirota, kiro-sana). Vrd isiku- või lisanime Kyrro (1537 Lauwer Kyrro). Eesti Kirna nimede seletamisel võiks arvesse võtta ka keskülemsaksa sõnu kürn ’veski’ ja Kirn(er) ’mölder’. Kirnaga on 1977 liidetud Tedre (1726 Teddre). Vrd Kernu, Kirna2, Kirna3. – MK
BHO: 229–230; EO: 148, 295; Heintze-Cascorbi 1933: 304; Kallasmaa 2012a: 190–191; Rev 1725/26 Jä: 136; Ungern-Sternberg 1912a: 72

Kolu2 ‹-sse› Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas, mõis, ? XVI saj I poolel Kollo, 1568 Collo.  A1
● XVI saj küla Särevere vakuses Türi-Alliku mõisa järgi. 1615 on mainitud veel küla (Colloby), Kolu mõis oli olemas 1639. 1920. a-test asundus, al 1977 küla. Koluga on 1977 liidetud ↑Kõltsi ja ↑Toravere küla. Vrd Kolu1, Kolu3. – MK
Archiv für die Geschichte: V, 321; BHO: 247; EAA.1.2.938:32, L 31; EAN; KNAB; Ungern-Sternberg 1912b: 448

Kõdu ‹-le›, kirjakeeles varem Kõduküla Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas, kuni 2017 Rapla maakonnas Käru vallas (Kolu mõis), u 1900 Кодукюля, 1913 Кыдукюла.  A1
● Küla kohal olnud vanasti mets. Pärimuse kohaselt on küla maad ka Alu (Alliku?) mõisale kuulunud, Kolu mõisnik olevat need kaotanud kaardimängus. Küla olevat asutatud Kolu mõisa poolt pärast maa tagasi ostmist Kolule. Nimega võiks võrrelda kõdu, mis peale sambla- ja lehekõdu tähendab ka kõdunenut, prügi ja prahti ning vana ja viletsat olendit. Kõduga on 1977 liidetud Laane (Vän, u 1900 Лаане). Kõdu küla (u 1900 Кеду) on olnud ka Toris, see on liidetud Urgega. Vrd Kõduküla. – MK
EAN; EMS: IV (16), 194; EVK; KNAB

Kõltsi ‹`Kõltsi ~ -sse›, kohalikus pruugis ka Kõlsi Tür – paik (küla) Järva maakonnas Türi vallas (Lokuta mõis), 1726 Költze Rein, Költze Jürri, Költzi Pert, Költzi Kay (hajatalud Lokuta mõisa all), 1871 Kolsi (talu).  A2
● Küla on 1977 liidetud Koluga. XX saj algul oli karjamõis (sks Kölzi). Küla on nime saanud talu(de)lt karjamõisa nime kaudu. Lisanimega võiks võrrelda sõna kõlss, kõlts : kõltsa ~ kõltsu ’kelts’, ’kile’, nimes on oletatavalt mitmusevorm. E. Tarvel on juhtinud tähelepanu sellele, et Kõltsi on võrreldav Põhja-Tartumaa Koltsi talunimega, millele V. Pall on andnud vene etümoloogia, ka P. Wieselgren on Jõelähtme Koltsi puhul on vihjanud slaavi algupärale. Lähteks sobib vn голонец ’paljas, vaene, kerjus, kehvik’, eesti murdeis esinevad laenudena kol´onits ’väikemaapidaja’, kolonik ’mõisa kandimees; kalur, noodaseltsi liige’ jne. – MK
Dal’ 1880–1882; KNAB; PTK I: 80; Rev 1725/26 Jä: 140; Wieselgren 1951: 175

Kärevere1 ‹-`verre ~ -sse› Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas, mõis, sks Kerrefer, 1564, 1615 Kerrewerre (küla).  B2
● Käreverega on samastatud enne 1523 kohanimest lähtunud isikunimeosa, vrd Wolmar v. Wrangell auf Kerrefer. Mõis rajati XVII saj, liideti Türi-Allikuga 1652, eraldati Oisust 1797 (1844 Kerrefer). Mõisa maale 1920. a-tel tekkinud asundus liideti 1940. a-teks samanimelise külaga. L. Kettunen võrdleb nimega sõnu kära ja käre, teisal arvab, et kaaluda tuleks ka lähtumist sõnast kärajad või sõnast kera. Võimalik, et -vere ees oli isikunimi. Vrd Kärevere3. – MK
BHO: 217; EM: 79; EO: 200, 293, 299–300; KNAB

Laupa [`laupa] ‹-le› Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas, mõis, 1537 Laupas, 1564 Loupa (küla).  A2
● XVI saj küla Türi-Alliku mõisa all Särevere vakuses. Arvatavasti oli Laupa mõis olemas 1627. 1920. a-test asundus, pärast 1940. a-id küla. Nime lähtekohaks on laubas : laupa ’laugas’. – MK
BHO: 292; EMS: IV (20), 1008; Essen, Johansen 1939: 72; KNAB
Märkus. Lisatud varasem maining 1537. 2021-12-30T18:59:53.

Leedi2 ‹-sse ~ -le› Tür – paik (küla) Rapla maakonnas Rapla vallas, kuni 2017 Kaiu vallas (Vahastu mõis), ? 1796 Ledwa, 1844 Ledi (talu).  C4
● Külana nimekirjas hiljemalt 1945, nimi oli juba 1930. a-tel kasutusel. Nimetatud Leedi talu järgi. Liideti 1977 Suurekivi külaga. Nime lähtekohaks on arvatavasti liivast maad märkiv leede : leete. Vrd Leedi1, Leetva. – MK
ERA.14.2.714; KNAB; Mellin; Schmidt 1844

Lintsi jõgi Kos, Tür – jõgi Harju ja Järva maakonnas, 1686 Linsi-Jöggi (jõgi).  A2
● Mellini kaardil 1796 on Karjakülast edelas natuke allpool Lintsi jõe suubumist Pärnu jõkke märgitud veskikoht Linsiwesk. Veski võis nime saada talupoja lisanime järgi, näiteks on mainitud 1726 Karjaküla all talupoega Linssi Jürri, 1782 Mustla all talupoega Lintzi Karell. Võib-olla oli lisanimi isikunimeline, vrd sks Lenz (nimest Laurentius), Linzo, Lin(t)ze, Linse. Jõgi on nime saanud kas veski- või talunimest. – MK
EAA.1.2.942:860, L 844; EAA.1864.2.IV-7:171, L 171; Heintze-Cascorbi 1933: 325; Mellin; Rev 1725/26 Jä: 135

Lokuta1 ‹-le› Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas, mõis, sks Tecknal, 1455 Lockotow (küla), 1467 Lokete (küla), 1531 Lokota (küla).  A1
● Vana küla on andnud eestikeelse nime ka mõisale (teateid 1460), mis jääb praegu Türi linna piiresse. Lokuta nime on L. Kettunen pidanud lähtunuks sõnast lokutaja ’lokulööja’. Saksakeelne mõisanimi Tecknal tuleneb XV saj omanikunimest: 1460 loovutasid Hans Teckenaghel ja tema õde mõisa Dyderik van Dürenile. Lokutaga on 1977 liidetud Kihli küla, mis on saanud nime vanast talunimest (külana u 1900 Кихли). Vrd Lokuta3. – MK
BHO: 317; EO: 230; Järvamaa 2007: 322–323; KNAB

Lõõla [`lõõla] ‹`Lõõla ~ -sse› Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas, kuni 2017 Väätsa vallas (Laupa mõis), 1564 Lähela (küla), 1686 Lehela, 1796 Löhla.  A4
● XVI saj oli küla Türi-Alliku mõisa Väätsa vakuses, hiljem kuulus Laupa mõisa alla. Nimi on problemaatiline. Esmamainingu järgi la-liiteline nimi, mille esisilbis ä, vrd lähe : lähte ’allikas’, mis tuleb esile Põhja-Eestis vaid kohanimedes. Nime tänapäevakuju on õ-line. Võib oletada, et Rootsi ajal on tekkinud vaheldus ä ~ ö, nagu mitmete teistegi nimede puhul, võitjaks on jäänud ö, mis hiljem on muutunud õ-ks. See jääb ainult oletuseks. Küllalt vana la-liiteline nimi eeldaks algusosana hoopis isikunime. Lõõla lahusseisvad osad on varem kandnud nimesid Lõõla-Väljataguse edelas (külana 1922), Maandsaare põhjas, Sompaugu läänes ja Vaestenurga kagus. Lõõlaga on 1977 liidetud Arussaare küla (1922, verstakaardil u 1900 ka talunime järgi Hindriku küla: Индрика). – MK
EAA.1.2.942:1105, L 1084p; KNAB; Mellin; Ungern-Sternberg 1912b: 448

Metsaküla3 [metsa‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas.  C2
● Moodustati elanike soovil ametliku külana 2001. Küla maad kuulusid algselt Äiamaa küla koosseisu, ehkki uusehitised eriti 1986. a-st asusid suhteliselt eraldi. Metsaküla nimi olevat juba varem olnud rahvasuus juurdunud lähedal asunud suurfarmi järgi. Põhiosa Metsakülast asub Vassaare talu maal, mis XVIII saj oli karjamõis (1796 Wasksaar). Talu ise on hääbunud, selle hoone jäi Äiamaa küla piiresse. Vrd Metsaküla1. – MK
KNAB

Mustla2 [`mustla] ‹`Mustla ~ -sse› Ann – küla Järva maakonnas Paide linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Paide vallas (Purdi mõis), 1241 Mustæn (küla), 1433 Mustel, 1620 Muställa.  B3
● 1977–1997 oli Võõbu osa. Oletades, et tegemist on vana la-liitelise külanimega, oli -la ees ilmselt isikunimi, mis lähtus sõnast must. L. Kettunen on Anna Mustla puhul esitanud kaks oletuslikku lähtekuju: Mustala(n) või Musto(i)la. Vrd ka eesti sõna mustel : mustla ’must, must värv, tint, vitriol’. Kuna liide esmamainingus puudub, siis võib oletada ka, et la-lõpp tuleneb hoopis järelosisest -küla. Mustla piiresse lõunas kuulub endine Pöiatu küla (Tür, 1796 Pajoto). – MK
EAN; EO: 79; Joh LCD: 506, 507; KNAB; Mellin

Mõla2 ‹-le› Tür – paik (küla) Järva maakonnas Türi vallas (Laupa mõis), 1796 Meloja (talu), 1871 Molla.  A2
● Külanimi on alguse saanud talunimest, külana mainitud 1970. 1977 liideti Mõlaga ↑Karjaküla, ent 1997 nimetati kogu küla Karjakülaks, st praegu on Mõla Karjaküla osa. 1860. a-test pärit kaardil on märgitud loodusnimena Mõla saar. Vrd mõla ’paadijuhtimisvahend’, mõlajas : mõlaja ’mõlakujuline’. Võimalik ka, et nimi on lühenenud kujust *Mõlaoja. – MK
KN; KNAB

Mäeküla3 [`mäe‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas, mõis, sks Mehheküll, 1796 Mæhkül (mõis), u 1900 Меххекюль.  B2
● XVIII saj I pooleni kuulus Särevere mõisa alla, siis eraldati omaette mõisaks. 1726 oli Kaabre ehk Kaavere (Kawer) külas kubjas Maukülla Jürri, kelle lisanimest külanimi on tekkinud. Kaabre küla hakati XX saj mõisa järgi samuti nimetama Mäekülaks, praegu moodustab see Raukla lõunaosa; läänepoolseid Mäeküla talusid tunti Kaabresaare ehk Kiviküla nime all, praegu on need Taikse piirides. 1977–1998 oli Mäeküla ametlikult Taikse osa, taastatud küla asub endise mõisa ümbruses, koosnedes peamiselt asundustaludest. Vrd Mäeküla1, Mäo. – MK
KN; KNAB; Rev 1725/26 Jä: 143

Määrissoo [määris‿`soo] ‹-sse ~ -le› Tür – paik (küla) Rapla maakonnas Rapla vallas, kuni 2017 Kaiu vallas (Vahastu mõis), u 1900 Мерисо (küla).  A4
● Liideti 1977 Suurekivi külaga. Küla on nime saanud talunime (1844 Murriso, 1871 Märiso) vahendusel loodusnimest. Nime tänapäevakuju võiks lähtuda loomanimetusest määr : määra ~ määrä ~ määri ’mäger’ + soo. Küla asub kunagisel soosaarel. – MK
EMSK; KNAB

Nehatu3 ‹Nehatu ~ -sse›, kohalikus pruugis ka Nihatu Tür – paik (küla) Järva maakonnas Türi vallas, kuni 2017 Väätsa vallas, karjamõis (Väätsa mõis), 1559 Niatus (küla), 1564 Nehat (küla), 1591 Nehattoby, 1592 Nehartt, 1871 Nihhat.  B4
● Liideti 1977 Vissuvere külaga. Külanimi lähtub vanast isikunimest. Vrd Nehatu1, Nehatu2, Nihatu. – MK
BHO: 378; KNAB; Saaga: Originalet av Jakob Koits regestverk. Del 1, N:3; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/5:463, L 23; Ungern-Sternberg 1912b: 448

Nõmme14 ‹-le› Tür – paik (küla) Järva maakonnas Türi vallas, kuni 2017 Väätsa vallas (Väätsa mõis), 1853–1855 Nömme Krug (kõrts), 1878 Nöme (küla), 1913 Nömmekülla.  B1
● Küla liideti 1977 Aasuväljaga. Külas oli ka Nõmme talu. Enamik talusid olid Väätsa mõisa kahepäevakohad, kuid oli ka suuremaid, mille hulka kuulus Nõmme talu (kuuendikukoht). Nimi on saadud looduseseme nimetuse järgi, ka metsa Väätsa mõisast läänes kutsuti Nõmmemetsaks. Vrd Nõmme2. – MK
 EAA.3724.4.520, L 1;  EAA.3724.4.523, L 1; EVK; KNAB

Näsuvere ‹-`verre ~ -sse› Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas (Tori mõis), 1402 Nezvere, 1564 Neszifer (küla), 1796 Nässower.  B1
● XVI saj kuulus Türi-Alliku mõisa Raukla vakusesse, XVIII saj Järvamaa Tori mõisa alla. Varem kompaktselt paiknenud Näsuvere talud hajutati pärast Teist maailmasõda ja küla ajalooline tuumik on praegu tühi. Nimega vrd isikunime Neso ~ Nesu, XVI saj Bertold Nessepoick. – MK
BHO: 380; Mellin; Mägiste 1929: 40; Ungern-Sternberg 1912b: 448

Oisu ‹`Oissu ~ -sse ~ -le› Tür – alevik Järva maakonnas Türi vallas, mõis, 1591 Oißeby, 1615 Oyes, Öysaby (küla).  B2
● Mõis rajati XVII saj. Alevik loodi 1977 Väljaotsa küla osast, nimi Oisu mõisa järgi, mille ümber ta paikneb. Varem Oisu mõisa alla kuulunud Oisu küla (? XVI saj Ossekul) liideti 1977 Saareotsaga. Nime kohta on L. Kettunen arvanud, et see on lühenenud liitnimest Ojasuu või Ojasoo. – MK
BHO: 404; EAA.1.2.938:32, L 30p; EO: 226; Joh LCD: 241; KNAB; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/5:461, L 19

Pala4 ‹-le› Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas (Kirna mõis), 1564 Palla (küla), u 1900 Пала.  B1
● XVI saj kuulus küla Türi-Alliku mõisa Särevere vakusesse, XVIII saj Kirna mõisa alla. Küla on jagunenud kolmeks osaks: Ees-Pala lõunas, Kesk-Pala keskel ja Taga-Pala põhjas. Palaga on 1977 liidetud Saare (külana 1930. a-tel, lisanimena 1726) ja ↑Virika küla. Vrd Pala1. – MK
BHO: 424; KNAB; Ungern-Sternberg 1912b: 448

Palivere2 ‹-`verre ~ -sse› Tür – paik (küla) Järva maakonnas Türi vallas, kuni 2017 Väätsa vallas (Röa mõis), 1561 Pallefer (soosaar või küngas), 1615 Palleffer (küla), 1796 Pallifer.  B4
● Liideti 1977 Röaga. XIX saj oli Palivere Röa mõisa karjamõis. XX saj oli külas Palivere ehk Taga-Palivere talu. Võimalik, et nimi on siirik Läänemaalt. Vrd Palivere1. – MK
BHO: 426; EAA.1.2.938:32, L 31; KNAB

Piiumetsa [piiu‿metsa] ‹-`metsa›, kirjakeeles varem Piiometsa Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas, kuni 2017 Väätsa vallas, mõis, 1423 Pylemetze (küla), 1564, 1615 Pihometz, 1796 Piometz (mõis).  A1
● Mõis rajati 1722. 1920. a-test küla ja asundus kõrvuti, mis liideti 1977. Kui esmamainingus ei ole viga (ka oletatavalt XVI saj I poolest Pilemetz), siis liitub nimi eesti raskesti seletatavate Piil-nimedega. Algne on ilmselt loodusnimi, millest on lähtunud külanimi. Ida-Saaremaal märgib piil : piilu väiksemat lehtmetsa (A. Saarestel ’istutatud kasemets’), mis võiks tähenduse poolest sobida. Siiski võib sellele kirjapanekule võrdluseks tuua ka isikunime Pylo. Piilsi puhul on V. Pall oletanud veel piil-algulist nimisõna ja toonud häälikuliselt lähedastena piil : piilu ’varitsemine, luuramine’, ’peidupaik’ ja piiluma. Kui lugeda esmamainingud vigaseks, siis tuleks vast lähtuda tüvest, mis esineb tuletistes pihestik, pehestik, pihistik ’padrik’ ja pihik ’tihnik’. Piiumetsa mõisast põhjas asus maantee ääres Katkuküla, endine saunaküla, mis kadus XIX saj lõpuks. Küla põhjapiiril asus Saksasoo ehk Uudismaa küla, mis rajati Lokuta mõisa soisele lahustükile 1920.–1930. a-tel; hääbus pärast Teist maailmasõda. – MK
Archiv für die Geschichte: V, 321; BHO: 457; EAA.1.2.938:32, L 30p; EKMS: II, 882-883; EVK; PTK I: 180; Troska 1987: 100; VMS

Poaka [`poaka] ‹-le› Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas, karjamõis (Kirna mõis), ?1534 Poiack, 1586 Payheck (küla), 1844 Poaka.  B1
● 1816 on mainitud Kirna mõisa all vaest meest Poaka Ado Sohn Jaan. XVIII–XIX saj oli Poaka karjamõis (1782 Tönno Vieh-hüter auf Paaka Hofläger). 1920. a-test asundus, hiljemalt 1970 küla. Nimele võib vasteks tuua paagas : paaka ’kivine maa, kivihunnik’. Pikk a on keskmurdele omaselt muutunud oa-ks. Poaka külaga on 1977 liidetud ↑Epneri, Mõnnaku (1686 Mennicka) ja ↑Tori küla. Vrd Pajaka. – MK
BHO: 459; EAA.1.2.942:1127, L 1105; EAA.1864.2.IV-7:178, L 179; EAA.1864.2.VII-133:37, L 37p; EMSK; Essen, Johansen 1939: 57; KNAB; Rev 1586: 80; Schmidt 1844
Märkus. Lisatud võimalik varasem maining 1534. 2021-12-30T17:04:07.

Puramäe [pura‿`mäe] ‹-le› Tür – paik (küla) Järva maakonnas Türi vallas, kuni 2017 Väätsa vallas (Röa mõis), 1834 Purramä Johann, Purramä Jürri (saunikud Röa mõisa all), u 1900 Пурамяэ (küla).  B4
● Liideti 1977 Röa külaga. Kolmeverstakaardil 1855–1859 on kohal märgitud talusid ilma nimedeta. Puramäe oli Röa mõisa saunaküla, pärimuse kohaselt üle 250 aasta vana. Nimi on saadud loodusnime Puramägi järgi. Sõnal pura on eesti keeles palju tähendusi, mh ’puru, sodi, vana kõlbmatu asi’, ’jääpurikas’, mis võiksid mäenimes arvesse tulla. Vrd ka purak(as) ’suur tükk’. – MK
EAA.1864.2.VIII-158:148, L 251p; EMSK; EVK; KNAB; Mellin

Põikva [`põikva] ‹-le› Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas (Särevere mõis), 1590–1591 Poygwa (küla), 1615 Pougua, 1796 Poikwa.  A2
● XVI saj oli küla Särevere vakuses Türi-Alliku mõisa all, 1615 kuulus kroonule, XVIII saj-st Särevere mõisa all. L. Kettunen on külanimega võrrelnud tegusõna põikama (sm poiketa). On väike võimalus, et nime algusosa Põik- on lähtunud isikunimest, nt nimel Peith (Paith) võis olla ka k-lõpuline variant (XVI saj Kafla Paik); õ-d on sageli edasi antud a-ga. Järelosist -va võib mitut moodi seletada. Põikvaga on 1977 liidetud osa ↑Arukülast (Aruküla I) ja Pikkmetsa küla (u 1900 Пикмецъ). – MK
EAA.1.2.938:32, L 31; EAN; EO: 258; KNAB; Mellin; Mägiste 1929: 42; Rev 1725/26 Jä: 135, 143; Ungern-Sternberg 1912b: 448

Raukla [`raukla] ‹`Raukla ~ -sse› Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas (Särevere mõis), ? 1534 Rauküll (küla), 1564 Roukla (küla ja vakus).  B2
● Nime võib analüüsida kaheti: Rau+kla või Rauk+la, mõlemal juhul on järelosis lühenenud sõnast küla. Algusosa lähtekohana on võimalik nii raud kui ka rauk. Tõenäolisem alus on raud, veel Mellini kaardil 1796 on kõrvuti Raukla ja Wasksaar. Raukla lõunaosa on ajalooline ↑Mäeküla ehk Kaabre. Vrd Raugi, Raugu. – MK
BHO: 491; KNAB; Mellin; Rev 1725/26 Jä: 143; Ungern-Sternberg 1912a: 72

Reopalu [`reo‿palu] ‹-`pallu ~ -sse›, kohalikus pruugis ka `Ree‿palu Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas, kuni 2017 Väätsa vallas, mõis, ? 1467 Rogenpaln (talu), 1585 Roepal, Rayphal, 1586 Rayapahl.  B1
● Tänapäeva nimekujust lähtuvalt seostub nimi eesti Reo-nimedega, mille lähtekohana on nähtud rebu : reo ’rebane’, redu : reo ’pelgupaik, lodumets’, rigu : reo (kirumissõna) ning veel rihu ja risu. Kirjapanekute põhjal võiks nime alusena näha ka sõna raja ’piir’. Reo- ja Raja- segiminekut võiks seletada maagilise mõjuga kohtadega just piirialal. Reopalu on asunud Järva- ja Viljandimaa piiril. Nime järelosis on arvatavasti metsaliiki osutav palu. Samas kihelkonnas on ka Rõhumetsa ehk *Reometsa (1586 Reyemetze mõisake, 1726 küla Reometz Tori mõisa all, 1796 kõrts Röhhomets Tori mõisast lõunas), praeguse katastrinimega Rohumetsa (nii on ka E. Tarvelil, P. Johansen annab 1587 talunimena Rohemetz). Tõenäoliselt on Reopalu ja Rõhumetsa nime mainitud talunimedena juba 1467 (Rogenpaln und Rogemetcze). Pole võimatu, et viimane on samastatav taluga, mille Viljandi komtuur läänistas 1401 Mertyn Teckenagelile (de twe Haken tho Alempoys, Regometz geheten) ja mida 1409 oli nimetatud mõisaks (Roghometza), vrd 1585 Rometz oder Rayemetz, 1586 Reyemetze. Vrd Alempois, Reo, Reola. – MK
BHO: 496; EO: 2; Joh LCD: 568; Johansen 1925b: 8; Järvamaa 2007: 322; LUB: XII, 495a; Mellin; Rev 1586: 80; Rev 1725/26 Jä: 147; SK I: 338; Ungern-Sternberg 1912a: 40

Retla [`retla] ‹`Retla ~ -sse› Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas (Türi-Alliku mõis), 1564, 1796 Retla.  C2
● Küllalt vana la-liitelise nime algusosa võib põhineda isikunimel, vrd Saaremaal 1627 eesnimena Hallicke Rett. L. Tiik on seda pidanud mugandiks nimest Konrad, Conradus, kuid see võib olla ka vanem nimi. Vrd ka rett : reti ’halb, kole’, mis esineb peamiselt liitsõnades paharet, kõhnret. – MK
Mellin; Tiik 1977: 287; Ungern-Sternberg 1912a: 72; Wd

Rikassaare [rikas‿saare] ‹-`saarde› Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas, karjamõis (Mäeküla mõis), 1569 Rikestfer (talu), 1726 Rickasfer (küla), u 1900 Риккасааре (karjamõis).  B1
● Ungern-Sternberg annab 1568 Rukesfer, mis on ilmselt käekirja lugemise viga, u asemel pidanuks olema ic. Küla asus XVI saj Raukla vakuses Türi-Alliku mõisa all. XVIII saj kuulus küla Särevere mõisa alla, 1855 läks sellelt Mäeküla mõisale. 1977–1997 oli Rikassaare ametlikult Raukla osa. Veel 1871. a kaardil on karjamõisa nimi vere-lõpulisena antud, 1900 on -vere asendatud osisega -saare. Nime algusosa võib olla lähtunud isikunimest, vrd XV saj Rycke. Vrd ka sõna rikas : rikka. – MK
BHO: 503; KNAB; Rev 1725/26 Jä: 142; Schmidt 1871; Ungern-Sternberg 1912b: 448

Roovere [`roovere] ‹-`verre ~ -sse›, kohalikus pruugis ka `Roore Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas, kuni 2017 Väätsa vallas (Piiumetsa mõis), 1739, 1796 Rofer.  A1
● Roovere oli Piiumetsa mõisa karjamõis, mis jagati kandikohtadeks juba tsaariajal. Praegustel andmetel küllalt hiline nimi võib olla moodustatud teiste vere-nimede eeskujul, aluseks roog : roo. Roovere saunaküla on hüütud ka Rooväljaks ja Narukülaks. Rooverega on 1977 liidetud osa Jõekülast (1945 Jõe, u 1900 Вяца). – MK
BHO: 507; EVK; KNAB; Mellin; Troska 1987: 100

Rumbi ‹`Rumpi ~ -sse› Tür – paik (küla) Järva maakonnas Türi vallas, kuni 2017 Rapla maakonnas Käru vallas (Kädva mõis), 1796 Rumpi, 1871 Rumbi.  C1
● Liideti 1977 Lunguga. Käru jõe ääres asuva küla nimi on lähtunud sõnast rump : rumbi ’klomp, suur tükk’, vrd ka rump : rumba ’paat’. J. Koidu andmeil oli küla varasem nimi *Ilmjõe (1621 Ilmiegge). – MK
KNAB; Saaga: Originalet av Jakob Koits regestverk. Del 1, H:11; Wd

Röa1 ‹-le› Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas, kuni 2017 Väätsa vallas, mõis, ? 1558 Rojel (küla), 1591, 1615 Röall, 1871 Roea (küla ja mõis).  B4
● Võimalik, et küla kuulus XVI saj ka Paidele (arvestades Renneri mainingut, kuid pole kindel, et see käib siinse Röa kohta). 1564 ja XVII saj algul kuulus Röa küla Türi-Alliku mõisa alla. Röa mõis oli arvatavasti olemas 1639, igatahes oli Röa siis iseseisev üksus. 1920. a-tel tekkis mõisa ümber asundus, 1977 liideti küla ja asundus üheks. Nimes võib ö olla hilistekkeline, kujunenud järgneva j-i mõjul. Võimalik, et nimi lähtub sõnast roe : roja, karstialadel võis liitsõna rojaauk tähistada karstilehtrit. Selgusetuks jääb, kas kirjapanekute l pärineb la-liitest või järelosise lühenemisest või alalütleva vormist. Röa külaga on 1977 liidetud ↑Palivere ja ↑Puramäe küla ning Risti küla, mis on varem ehk kandnud ka *Mäeküla ja *Väljataguse nime (u 1900 Мекюля (Вяльятагузе)). – MK
BHO: 506; EAA.1.2.938:32, L 31; KNAB; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/5:510, L 87; Schmidt 1871; Ungern-Sternberg 1912b: 448, 519

Saareotsa [saare‿otsa] ‹-`otsa ~ -le› Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas (Oisu mõis).  C2
● Külana selle nime all hiljemalt 1970. Varem on seal asunud Saare karjamõis, mis on kandnud eri nimesid: 1796 Seppasaar, 1844 Leubasar, 1871 Läwasaar, 1913 saksapäraselt Saarenhof (oli hiljem ka katastrinimi). 1930. a-tel ja hiljem nimetati omaniku järgi Rulli mõisaks. Tõenäoliselt on hilisem külanimi tuletatud algselt soosaare nimest. Saareotsa külaga on 1977 liidetud kunagine Oisu mõisa järgi olnud ↑Oisu küla. – MK
Joh LCD: 241; KNAB; Schmidt 1844; Schmidt 1871

Saarjõgi [`saar‿jõgi] Pil, SJn, Tür – jõgi Järva, Pärnu ja Viljandi maakonnas.  A4
● Navesti jõe parempoolne lisajõgi, suubub Kaansoo küla Saarisoo talu juures. – MK
KN

Saatre [`saatre] ‹-le› Tür – paik (küla) Järva maakonnas Türi vallas (Türi-Alliku mõis), 1796 Sotra (kõrts), 1844 Satri, 1871 Saatre.  B1
● Liideti 1977 Türi-Allikuga. 1726 oli Türi-Alliku mõisas Äiamaa küla all talupoeg Sater Jahn ja kõrtsmik Satre Ott, viimane võis olla saksa päritolu (Soll von teutscher Extract(ion) und Krüger seyn). Ilmselt viimase lisanimest on tulnud kõrtsi nimi ja hilisem külanimi. – MK
KNAB; Mellin; Rev 1725/26 Jä: 139; Schmidt 1844; Schmidt 1871

Saueaugu1 [saue‿augu] ‹-le› Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas, kuni 2017 Väätsa vallas (Väätsa mõis).  A4
● Saueaugu sai küla nimeks 1977, enne olid Väätsa metskonna majad. Varem nimetatud mitmeti: Tagametsa (1913 Тагаметса) või Väätsa Takkamets, Lõõla metskond. Nimi pandi Saueaugu talu, Väätsa mõisa metsavahikoha järgi (1853.–1854. a kaardil Saueaugu). Küla paikneb laialdasel sooalal, mille üksikud piirkonnad on vahel ka eraldi külad olnud: Epu (1796 Eppo), Kaitsemetsa (u 1900 Кайсамеца), Kotku (1871 talu Kotkasaar), Nahkmetsa (u 1900 talu Нахмеца) ja Tudavere (u 1900 Тудавре). – MK
 EAA.3724.4.521, L 1; EES; EVK; KNAB

Suurekivi1 [suure‿kivi] ‹-le› Tür – küla Rapla maakonnas Rapla vallas, kuni 2017 Kaiu vallas (Vahastu mõis).  A4
● Suurekivi küla moodustati 1977, liites ↑Leedi, ↑Määrissoo ja Taga-Põlliku küla. Suurekivi nimi on pandud suure kivi, vahakivi järgi, külas on ka Suurekivi talu. Külas asus Vahastu mõis (sks Wahhast). Varem on paika kutsutud Tagakülaks. Küla kirdeosa on Taga-Põlliku, varem ka Põllika (Juuru khk-s, 1414 Poltke, 1486 Pullick, 1725 Tacka Pollico Hans). Suurekiviga liideti 1977 Päri küla, endine karjamõis (1796 sks Perrisaar, mõis praegu Põllika piires) ja küla (1726 Perri Tönno). Vrd Vahastu2. – PP, MK
Bfl: I, 116, 356; Joh LCD: 173; KNAB; Mellin; Rev 1725/26 Ha: 297; Ungern-Sternberg 1912b: 448

Särevere ‹-`verre ~ -sse› Tür – alevik Järva maakonnas Türi vallas, mõis, 1564 Serrefer (küla ja vakus), 1615 Zerreferby.  B2
● Mõis rajati XVII saj alguses (küla ja veski läänistati 1611), kuid 1615 on veel mainitud üksnes küla Türi-Alliku mõisa all. Mõis oli olemas arvatavasti 1627, kuid kindlasti 1639. 1920. a-test tekkis asundus, al 1977 alevik. Nime puhul on L. Kettunen võrdluseks toonud sära, ent ka kalanimetuse särg : särje, mis tema järgi võis esineda isikunimena. Vrd ka säre ’käre’. – MK
BHO: 546; EAA.1.2.938:32, L 30p; EO: 281, 293; KNAB; Ungern-Sternberg 1912b: 448, 520

Taikse ‹-sse› Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas (Särevere mõis), 1564 Taykas (küla), 1615 Taicas (küla), 1796 Taiks.  B2
● XVI saj Türi-Alliku mõisa Raukla vakuses. L. Kettunen on nime etümoloogia lahtiseks jätnud. Nime alusena oleks võimalik oletada isikunime *Taik kui teisendit isikunimest Tõik. Vrd Tõikvere, Tõugu, Taugabe järv, Tauksi. – MK
EO: 194; KNAB; Mellin; Ungern-Sternberg 1912b: 448

Tammistu5 ‹-sse› Tür – paik (küla) Järva maakonnas Türi vallas, kuni 2017 Rapla maakonnas Käru vallas (Juuru mõis), 1494 Tamnich, 1796 Tam̄ist (küla).  C4
● Küla asus Türi ja Juuru khk piirialal, liideti 1977 Sonniga (Juu). Vrd Tammistu1. – MK
Bfl: I,468; KNAB

Toravere ‹-`verre ~ -sse› Tür – paik (küla) Järva maakonnas Türi vallas (Kolu mõis), 1510 Torawer (küla).  A2
● Küla kuulus pikemat aega Lokuta mõisa alla, al 1818 Kolu mõisa all. Allikais mainitud vaheldumisi külana või mitme üksiktaluna. Liideti 1977 Koluga. Nime algusosa on L. Kettunen võrrelnud mitme sõnaga: eesti tora, torakas (toorakas) ’uhke, kõrk, ülemeelik’, soome tora ’võitlus’, vepsa tora ’sõda’. Vrd ka eesti torakas ’tuust, salk’. – MK
BHO: 602; EO: 293; VMS

Tori3 ‹-sse› Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas, mõis, 1402 Torvere, 1585 Torri (talurühm).  B1
● Tori mõisat on mainitud 1686. 1920. a-test kuni 1977 oli mõisa maadel Tori asundus, nimetatud ka Torimõisaks. 1977 liideti asundus Näsuvere külaga ning mõisa järgi olnud vana Tori küla Poakaga. 1997 taastati Tori külana endine asundus. Külanime 1402. a mainingus on Torvere kõrvuti Näsuverega, millega paaris esineb hiljem ka Tori, ilmselt on nimi algselt olnudki vere-lõpuline. Algusosa lähtub algselt isikunimest, kuid siin võib-olla ka kohanimest. Vrd Tori1. – MK
BHO: 605; Ungern-Sternberg 1912a: 19, 20

Tännassilma1 [tännas‿silma] ‹-`silma ~ -sse› Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas (Türi-Alliku mõis), 1564, 1615 Tenesilm (küla).  B2
● XVI saj oli Türi-Alliku mõisa Raukla vakuses. Küla asub Nõmme soo põhjaserval, sellest soost saab alguse mitu oja või jõge. Vrd Tänjala, Tännassilma2. – MK
Ungern-Sternberg 1912a: 72, 84

Türi1 ‹-le› Tür – kihelkond ajaloolisel Järvamaal, sks Turgel, 1347 Turgel.
● XIII saj algul kuulus ala ↑Alempoisi muinasmaakonda. Arvatavasti XIII saj on loodud ka kirikukihelkond, Türi preestrit on mainitud 1347. Keskajal kuulus ala Viljandi foogtkonda, 1560 liideti Järva foogtkonnaga. Kihelkond on ulatunud varasemal ajal kaugemale läände. Kirik on ehitatud arvatavasti XIII saj kodakirikuna, torn lisati XIX saj (torn hävis 1941, taastati 1972–1973). Kihelkond on nime saanud varem kirikumõisa läheduses olnud Türi külalt (1564 Turgell), mille asemele rajati XIX saj keskel Türi-Alliku mõisa Türi karjamõis. Nimele on L. Kettunen oletamisi vasteiks toonud türa (sm tyrä), linnunimetuse türi-lind, türi-luu ’selgroo alumine osa’ ja soome tyreikkö (~ tureikko) ’paks mets, tihnik’. – MK
ENE-EE: X, 5, 6; EO: 258

Türi-Alliku ‹-le› Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas, mõis, sks Allenküll.  B1
● Alliku asundus nimetati Türi-Alliku külaks 1977. Asundus oli nime saanud Alliku mõisalt. Mõisat on mainitud Balti kohaleksikoni (BHO) andmeil 1429 (Bertolt Hůnichhusen to Allenkulle), E. Tarveli andmeil esmalt 1554. Eestikeelse nime aluseks on allikas : allika, täiend Türi- (vrd 1913 Türi Halliku m.) eristab teda Roosna-Allikust. Saksakeelse nime põhjal võiks aga oletada, et algne nimi võis olla *Alaküla. 1977 liideti Türi-Allikuga ↑Hundissaare ja ↑Saatre küla. Vrd Türi1. – MK
BHO: 12; Järvamaa 2007: 319; LUB: VII, 805

Vahastu2 ‹-sse›, rahvakeeles `Suur‿küla Tür – küla Rapla maakonnas Rapla vallas, kuni 2017 Kaiu vallas, mõis, sks Wahhast, 1534 Waesz, 1574 Waesthz (talu), u 1900 Вагастъ (alevik).  A4
● Vahastu mõis rajati 1627. Võimalik, et Vahastu oli enne seda talu Raasiku külas. Vahastu varasemate kirjapanekute samastamine praeguse külaga, ajaloolise Raasikuga, on küsitav. P. Johansen on Raasikut pidanud Vahastu varasemaks nimeks, ehkki ta on eristanud Raasiku küla (Rasick) ja Vahastu talu (Waesthz); võimalik, et Vahastu talu arvati hajataluna Raasiku küla juurde. Varasem talu võis nime saada praegu Suurekivi külas oleva suure kivi, nn vahakivi järgi, mida hiljem on nimetatud Vahastu rändrahnuks, ka Vahastu mõis ise asub Suurekivi küla piires. Vahastu nimi on aga XX saj alguseks rännanud mõisa kohalt lõunasse, ajaloolise Raasiku küla nimeks (1564 Rasiko, 1615 Rassick, 1726 Rasick, 1796 Rasik, 1871 Rasiko). Vahastu külaga on 1977 liidetud Nõmmküla ehk rahvapäraselt Kõrgemäe (külana 1930. a-test), Saunametsa (1871 Saunamets, u 1900 Саунаметса) ja Tagasmäe (u 1900 Тахасма) küla. Vrd Suurekivi. – MK
EVK; Hakulinen 1956: 402; Joh LCD: 173, 241; KNAB; Mellin; Rev 1725/26 Jä: 149; Ungern-Sternberg 1912a: 74, 85

Venevere3 ‹-`verre ~ -sse› Tür – paik (küla) Järva maakonnas Türi vallas, kuni 2017 Väätsa vallas (Väätsa mõis), 1726 Wennefere Jack (talupoeg Väätsa mõisas), 1871 Wennewa (küla), u 1900 Веневере (küla).  B4
● Liideti 1977 Väljatagusega. 1726. a lisanimega Wennefere mainitud talupoja kohta on märgitud, et see on võõralt alalt. See päritolu näitav lisanimi sai aluseks hilisemale külanimele. Vrd Venevere1. – MK
KNAB; Rev 1725/26 Jä: 144, 145

Vilita ‹-le› Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas (Särevere mõis), 1564 Willita.  B2
● Tõenäoliselt on küllalt vana külanime aluseks Vili-alguline isikunimi, vrd muistseid nimesid nagu Viliames, Villielempe, Villelemp. Vilitaga on 1977 liidetud ↑Illassaare, Punnissaare (1726 talupoeg Punnisare Matz) ja ↑Änniste küla. Vrd Vilivalla. – MK
EO: 430; KNAB; Ungern-Sternberg 1912a: 74

Virika ‹-le› Tür – paik (küla) Järva maakonnas Türi vallas (Kirna mõis), 1589 Wirakas, 1686 Wyricka, 1726 Wirrika.  B1
● Liideti 1977 Pala külaga. On arvatud, et Virika küla on kunagise Türi-Alliku mõisa järgi olnud *Ha(a)nevere (1564 Hanefer) küla järglane, Virika olnud talu mainitud külas. 1694 ei olevat enam külana mainitud Hanefer, vaid Virika talu järgi Wirisink. Kui 1694. a maining on loetud õigesti, siis jääb nime tähendussisu arusaamatuks. Siiski peab mainima, et Kirna mõisa külana oli Virika üles loetud juba 1686 kujul Wyricka. 1726 on mitte väga kaugel oleva Tori mõisa all nimetatud ka küla Wiraucks, mida on samastatud Viraksaarega. Võimalik, et Virika nime lähtekohaks on olnud Viri-alguline ja *kka-lõpuline isikunimi. Vrd Viirika, Virita, Viraksaare. – MK
EVK; EAA.1.2.942:1128, L 1106p; Rev 1725/26 Jä: 136; Saaga: Originalet av Jakob Koits regestverk. Del 1, V:15; Ungern-Sternberg 1912a: 133, 147

Vissuvere1 ‹-`verre ~ -sse› Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas, kuni 2017 Väätsa vallas, karjamõis (Kirna mõis), sks Wissofer, 1564 Wiszofer.  B4
● XVI saj oli küla Türi-Alliku mõisa Väätsa vakuses, hiljem kuulus Kirna mõisa alla. XX saj alguses oli karjamõis, mille maadele 1920. a-tel tehti asundus. 1977 liideti Vissuverega ↑Nehatu küla. Vissuvere põhjapoolseid talusid, mis olid Väätsa mõisa järgi, on kutsutud Ülessaare külaks, seal on ka samanimeline talu. Vrd Vissuvere2. – MK
BHO: 678; KNAB; Ungern-Sternberg 1912b: 448

Väljaotsa2 [välja‿otsa] ‹-`otsa ~ -le› Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas (Oisu mõis), u 1900 Вельяотса (asula).  B2
● Üldjuhul tekkisid niisugused nimed nagu Väljaotsa seoses talumaade krunti ajamisega. Oisu mõisa maad jagati ja müüdi Põllupanga kaudu 1912, asulat on mainitud varem. Lisanimi Väljaotsa on olnud Türi khk-s kasutusel XIX saj alguses. – MK
EVK; KNAB

Väljataguse2 [välja‿taguse] ‹-sse ~ -le› Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas, kuni 2017 Väätsa vallas (Väätsa mõis), u 1900 Вяльятагузе (küla).  B4
● Hiline küla. Niisugused nimed nagu Väljataguse tekkisid harilikult XIX saj seoses talumaade kruntimisega. Külaga on 1977 liidetud Saunamäe (u 1900 Саунамяэ) ja ↑Venevere küla. Väljataguse põhjaosas on Kuivamäe talud, mis on ajuti olnud omaette küla. ¤ Küla oli olnud koos, tihe. Mõis pillutas talud laiali. – MK
EAN; EVK; KNAB; Schmidt 1844

Väätsa [`väätsa] ‹`Väätsa ~ -sse ~ -le› Tür – alevik Järva maakonnas Türi vallas, kuni 2017 Väätsa vallas, mõis, ? XVI saj I poolel Waesthz (talu), 1564, 1615 Wetze (küla).  B1
● XVI saj küla Alliku mõisa Väätsa vakuses. Mõis rajati XVII saj lõpuks mitme küla põhjal ja sai Väätsa küla järgi nime. 1796 on mainitud nii küla kui ka mõisat. XX saj tekkis mõisast asundus, mille hajutatum põhiosa liideti 1977 Väljatagusega; mõisasüdamest ja külast moodustati alevik. Nime puhul on L. Kettunen oletanud algvormi Väetsa ja esitanud kahtlemisi vasteks vägi : väe. Kettunen annab nime küll venemõjuliste tsa-nimede lõigus, kuid Väätsa puhul võiks -tsa olla kujunenud varasemast tse-st, nimi oleks siis lähtunud ne- : se-tuletisest. – MK
Archiv für die Geschichte: V, 321; BHO: 633; EO: 238; Mellin; Ungern-Sternberg 1912a: 74, 84

Äiamaa [äia‿`maa] ‹-le› Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas (Türi-Alliku mõis), 1564 Oigema (küla), 1615 Oyegema, 1796 Eijama, u 1900 Эйама.  B2
● XVI saj Türi-Alliku mõisa Raukla vakuses. Nimealguse täishäälik on olnud vahelduv veel hilisteski kirjapanekutes (1871 Aiama, 1922 Õiamaa). Esmamainingust võib oletada, et nime algusosa oli lähtunud sõnast oja, hilisema arengu käigus on selle osise asendanud äi : äia. – MK
KNAB; Mellin; Ungern-Sternberg 1912a: 72, 84

Änari ‹Änari ~ -sse› Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas (Kolu mõis), 1564 Ennern (küla), 1615 Ennerby, 1796 En̄ar.  A1
● XVI saj ja XVII saj algul kuulus küla Türi-Alliku mõisa alla, XVII saj lõpul ning XVIII saj Viisu mõisa alla ja XIX saj Kolu mõisa alla. Nime tähendussisu jääb hämaraks, vrd linnunimetust änn : änni ja isikunime Enn. Änari külaga on 1977 liidetud Rae (1945) ehk Kolu-Rae küla. – MK
BHO: 66; EAN; KNAB; Mellin; Ungern-Sternberg 1912a: 74, 85

Änniste1 ‹-sse›, kirjakeeles ka Enniste Tür – paik (küla) Järva maakonnas Türi vallas (Särevere mõis), u 1900 Энисте (küla).  B2
● Liideti 1977 Vilitaga. J. Koit on nimega samastanud 1631. a kirjapaneku Ehus, kuid see pole kindel. 1726 oli Särevere mõisas Vilita küla all talupoeg Ennisto Jahn. Talunime vahendusel on sellest lisanimest saanud külanimi. Lähteks on olnud eesnimi Enn. L. Kettunen on nime võrrelnud soome sugunimega Hänninen. Vrd Änniste2. – MK
EO: 216; KNAB; Rev 1725/26 Jä: 143; Saaga: Originalet av Jakob Koits regestverk. Del 1, Y:2

Ülejõe4 [üle‿`jõe] ‹-le› Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas, kuni 2017 Väätsa vallas (Väätsa mõis), 1913 Илееэ (küla).  B4
● Küla asub Väätsa mõisa poolt vaadates teisel pool Lokuta jõge. Ülejõe külaga on 1977 liidetud Siugumetsa küla (1871 karjamõis Siugemets). – MK
KNAB