[KNR] Eesti kohanimeraamat

Tännassilma1 [tännas‿silma] ‹-`silma ~ -sse› Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas (Türi-Alliku mõis), 1564, 1615 Tenesilm (küla).  B2
● XVI saj oli Türi-Alliku mõisa Raukla vakuses. Küla asub Nõmme soo põhjaserval, sellest soost saab alguse mitu oja või jõge. Vrd Tänjala, Tännassilma2. – MK
Ungern-Sternberg 1912a: 72, 84

Tännassilma2 [tännas‿silma] ‹-`silma ~ -sse›, kohalikus pruugis Tännäs‿silmä ‹-`silmä› Plv – küla Põlva maakonnas Põlva vallas (Kähri mõis), 1627 Toennes Silmet (küla), 1638 Thensylm, 1757 Tennasilm, 1798 Tenasilm.  A2
● Vana küla, mis on al XVIII saj-st olnud Kähri mõisavalla keskus. Sellest ka elanike hüüdnimi kährläseq. Mitmel pool korduv vana külanimi põhineb tõenäoliselt elanike kutsumisel silmade värvi või muu silmade omaduse järgi. Seda asustusnimedele omaselt kõige usutavamat seletust kinnitavad naaberkeelte isikunimed, nt „valgete“ silmade kohta vn Белоглазов, poola Białokowski, läti Baltacis. Elanike omaduse tajumist võiks näidata ka 1627. a nimekuju mitmuslik kirjapilt (*silmad). Millist silmade omadust on rõhutatud, pole teada, sest tegemist võib olla hääbunud sõnaga. Selline lõunaeesti sõna nagu tinusilm, tinnõsilm, tinasilm on tähistanud tuhmi silmaga, silma katva kaega, hilisemal ajal ka klaassilmaga inimest, kuid *tännäsilm ei pruugi olla selle sõnapesaga seotud. J. Mägistel on hüpotees, et eesti Tän(n)assilma nimed põhinevad vetenimel (allika- või ojanimel liigisõnaga silm), mis sisaldab sama sõnatüve nagu vepsa jõenimi T´änus ja Lapimaa suure jõe nimi (põhjasaami Deatnu, soome Teno, norra Tena). Mägiste oletas, et nii need kohanimed kui ka sõnad tänitama, võru tänni pandma jmt on saadud tüvest *tänä- või *tännä-, mis oleks nii saami kui ka läänemeresoome keeltes tundmatust aluskeelest pärinev ja mille algtähendus oleks ’kisa, kohin, kõva kohinat tegev vool’. Seda seletust ei saa usutavaks pidada eesti Tän(n)assilma kohtade ja suure Deatnu jõe täiesti erineva olemuse tõttu. Deatnu nime peetakse tundmatust keelest pärinevaks just sõnavaralise vaste puudumise ja nimeobjekti tuntuse tõttu tohutu suurel maa-alal. Küll võib Mägiste kirjutisest tähele panna tänitama tegusõna taandamist *tänä-tüvele. Tähenduse ülekanne nägemis- ja kuulmismeele vahel võiks aidata seletada, millist silmade omadust need nimed rõhutavad. L. Kettuneni seletus sõna tänama, soome tenho ’nõidus’ ja muistse isikunime Tenho kaudu on väheusutav Mägiste poolt esile toodud põhjustel: vanast lõunaeesti keelest üles kirjutatud nimekujudes peaks olema märke h säilimisest, vrd võru tehnämä ’tänama’. Tännassilma külaosad on Aeniidü, Haidakukolk, Kalmõtu ja Tsiahar´akolk. Vrd Tänavjärv. – ES
EAA.3147.1.172:147, L 129p; EO: 124; Mellin; Mägiste 1955: 85–86; Rev 1624/27 DL: 58; Rev 1638 I: 140; SPK: 453; Wd

Tännassilma3 [tännas‿silma] ‹-`silma ~ -sse› Puh – küla Tartu maakonnas Elva vallas, kuni 2017 Puhja vallas (Kavilda mõis), 1449 Tynsilme, 1500 Tenysilm, 1582 Thanasilma, 1839 Tennasilm.  A2
● Külanime päritolu jääb hämaraks, sest pole selge, kas osise -silm puhul lähtuda maastikuterminist (E. Pässil ’veepaisukoht’, J. Mägistel hallika silm ’allikasilm’), mis on tekkinud nägemiselundi nimetusest, või nägemiselundist endast (L. Kettunen, E. Saar). Kummalgi juhul pole leida sobivat vastet kohanime algusosale (P. Voolainel tänne ’siia’, L. Kettunenil tänama jt, J. Mägistel tänima ’karjuma’). Kettuneni loodud tähendus ’nõiasilm’ (sm tenhosilmä põhjal) pole vastuvõetav häälikuliselt, Mägiste ’mühisev koht jões’ ja kõrvutamine saami jõenimega Deatnu aga asjaomaste jõgede suurust arvestades (Puhja khk Tännassilma ei seostu veekoguga). 1977 liideti Tännassilmaga osaliselt Aruküla (Aru), endine popsiküla Tännassilmas. Vrd Tännassilma2. – EE
Bfl: I, 131; BHO: 589; EO: 124; LGU: I, 308, 647; Mägiste 1955: 83–87; PA I: 61; Päss 1924: 31; Rücker; Troska 1987: 103