[KNR] Eesti kohanimeraamat

Keldrimäe [`keldri‿`mäe] ‹-le› – Tallinna asum kesklinnas.  B2
● Asumi nüüdne nimi tuli kasutusele 1970. a-tel, kui ala planeeriti hoonestada paneelelamutega. Nimi võeti väikeselt Keldrimäe tänavalt (praegu Vana-Keldrimäe), mis planeeringuga peaaegu kadus. Tänav sai nime 1939 selle ääres asetseva suure betoonkeldri järgi, varem oli see isiku järgi nimetatud Drevingi tänav. Piirkonna traditsiooniline nimi on olnud Liivamäe (ühtlasi tänavanimi, sks Auf dem Sande ’liiva peal’, vn На пескахъ), mida on XVI saj mainitud kui linakangrute asupaika. Piirkonna lääneosa oli tuntud kui Pleekmäe (1723 Pleekmääl, 1732 pleeksmäggi; sks Bleichberg, alamsaksa Bleekmay), arvatavasti seetõttu, et sealsel vainul pleegitati lõuendikangaid. – PP
Johansen 1973: 87; Kivi 1964: 406; Kivi 1972: 69; KNAB; Tallinn 2004: 195–196; Thor-Helle 1732: 309

Merenuka [mere‿nuka] ‹-le› Kei – küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
● Küla moodustati 2019. a Keila-Joa aleviku osast. Külanimi pärineb tänavanimest. – PP
Märkus. Uus artikkel. 2022-12-30T05:44:24.

Tammikualuse [tammiku‿aluse] ‹-le› Rak – Rakvere linnajagu (Rakvere mõis).  B4
● Linnajagu Rakvere tammikust läänes Vallimäest edelas kunagisel Rakvere mõisa väljal vastu endist Tammikualuse küla (1945, varem Rakvere asunduse osa), mis 1977 liideti Taaravainu külaga. Linnaosa tänavanimedes on kasutatud puudega seonduvat sõnavara (Pähkli, Tõru, Vahtra, Õie jne). – MK
EAN; ENE-EE: VIII, 17; KNAB

Torupilli [toru‿pilli] ‹-`pilli ~ -sse› – Tallinna asum kesklinnas.  B2
● Põhiliselt XVIII saj ning XIX saj I poolel asustatud paikkond on nime saanud Torupilli kõrtsi järgi, mis paiknes Tartu maanteel C. R. Jakobsoni tänava ristmiku vastas üle tee (seda kajastab ka tänavanimi Torupilli ots). Kõrtsi nimi pandi reklaamsildil olnud torupillimehe kuju järgi, kõrtsist on teateid 1803. a-st. Asumi piirid määratleti 1991. Vrd Sikupilli. – PP
Tallinn 2004: II, 261–262