[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

Tähemaa [tähe`maa] ‹-leKodküla Tartu maakonnas Peipsiääre vallas, kuni 2017 Vara vallas (Kavastu mõis), 1582 Thehema, Tehama, 1585 Tehoma, 1592 Thechoma, 1601 Techemer kulla, 1730 Tehhemalt.  B1
On väheusutav, et nime algusosa võiks pärineda sõnast täht : tähe. Tõenäolisemalt on tegu isikunimega, nt D.-E. Stoebke on vanematest allikatest kirja pannud selliseid nimesid, nagu Thehe, Thehas, Theho. 1987 liideti Tähemaaga Vara valda jäänud osa Viira külast.PP
BHO: 587; PA I: 115; PA II: 517; PTK I: 253

Tähkvere [`tähkvere] ‹-`verre ~ -sse›, kohalikus pruugis Tähkuvere Laiküla Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, kuni 2017 Torma vallas, mõis, sks Flemmingshof, 1408 Techelwerre, 1599 wieś Takower, 1601 Tachower, 1624 Tachtfer, 1773 Tehkower, 1826 Flemmindshof, Tehkowerre oder Lajusi Tehkowerre.  B4
Algul küla, XVII saj-st mõis (Laius-Tähkvere), 1904 jagati riigimõis talupoegade-rentnike vahel, kujunedes uuesti külaks. L. Kettunen on nime algusosa lähtevormina rekonstrueerinud *Tähika-, *Tähiku- ja võrrelnud seda loomanimega Tähik, mille on tuletanud üldnimest täht : tähe. Arvestades nime kohalikku tarvitust Tähkuvere ja mõningaid varasemaid üleskirjutusi, võiks nime vastena arvesse tulla ka i-tuletis sm sõnast tähkä ’viljapea’. Virumaa murrakuis esineb tähkapea, tähkepea ’rukkipea; tühi viljapea’. Endise valla ja mõisa ametlik nimi oli Laius-Tähkvere, eristamaks seda paremini Tartu lähedal olevast Tähtverest. Mõisa saksakeelne nimi oli Flemmingshof Heinrich Flemmingi järgi, kellele see läänistati 1623. 1977 liideti Tähkverega Tislari, ↑Tõreda (Trm) ja Veneküla. Vrd Tähtvere. – VP
BHO: 83–84; EO: 296; PTK I: 251, 253; P XVI: 107; Tartumaa 1925: 250

Tähtvere1 [`tähtvere] ‹-`verre ~ -sse›, kohalikus pruugis ka `Tähkvere-nNõoküla Tartu maakonnas Tartu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Tähtvere vallas, mõis, sks Techelfer, 1519 Techtelverde, 1582 Thechelverk, Techelwer (mõis, küla), 1782 Tehkelwerre, Tarto Tehkwerre Mois.  C1
Mõisat on mainitud esmakordselt 1519, mitte aga 1515, nagu väidavad H. Ligi jt. Eesti Vabariigi alguses rajati mõisa maadele asundus, hilisem küla. Kirjapanekute sarnasuse tõttu tuleb nime päritolu käsitleda koos Tähkvere nimega. Nime algusosa algkujuks oletas L. Kettunen *Tähika- ja *Tähiku-, mida pidas tuletiseks sõnast täht ning seostas loomanimega Tähik ’heleda laiguga otsaesisel’ ja võimaliku samakõlalise isikunimega. P. Alvre ühendas Tähtvere vahetult sõnaga täht. V. Pall pidas nimetatud otseseost põhjendamatuks. Välistamata Kettuneni oletust, arvasid nii Alvre kui ka Pall, et kohanimi võib sama hästi tuleneda ka isikunimest *Tähγikko, mis on vähendusliite *-oi abil või otse tüvest tuletatud vorm sõnast tähk (vrd tähkapea ’rukkipea’, tähkapia, tähkel pia ’tühi viljapea’, täht : tähe ’tühi rukkipea’, sm tähkä ’viljapea’). Lisaks pidas Pall saksa nime sõnasisese l-i alusel võimalikuks, et kohanimi oli esialgu la-lõpuline. Tähtvere piiridesse kuulub ↑Tiksoja. Vrd Tähkvere. – EE
Alvre 1965: 354, 355; Arbusow 1910: 303; BHO: 586; EM: 94, 192; EO: 295–296, 303, 304; Hupel 1774–1782: II, 263; KN; Ligi 1968: 356; PA I: 46, 52; PTK I: 253–254; ÜAN

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur