[KNR] Eesti kohanimeraamat

Jaanessa ‹-le› Trv – paik (küla) Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas (Tarvastu mõis), u 1900 Дв. Янеса (talu), 1938 Jaanese-Kallaku (külaosa).  A2
● Liideti 1977 Riuma külaga. Külanimi on saadud talunimest, mis omakorda pärineb isikunimest, eesnime Jaan ~ Johannes teisendist. – MKu
Eesti TK 50; EVK; KN; Vene TK 42

Jakobimõisa [jakobi‿`mõisa] ‹-`mõisa ~ -sse›, rahvakeeles ajalooliselt Amme‿lossi Trv – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas (Tarvastu mõis), sks Jakobsberg (karjamõis).  B3
● Tarvastu mõisa Jakobi karjamõis rajati hiljemalt XX saj alguses. 1920. a-tel tekkis Jakobi, hiljem Jakobimõisa asundus, mis 1977 muudeti külaks. Jakobimõisaga on 1977 liidetud Ransu ja Rähni küla. Ransu oli varem Roti küla osa (↑Pikru). – MKu
EM: 115; ERA.14.2.719 (Tarvastu vallavalitsuse 9. VI 1939 koosoleku protokoll nr 5); KNAB

Järveküla4 [järve‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Trv – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas (Uue-Suislepa mõis), 1531 Jerwecke, 1583 Jarwar, 1601 Jerwekulla, 1624 Jerrefer, 1797 Jerwekül.  B3
● Põlisküla Võrtsjärve ääres. On olnud nii vakus, küla kui ka karjamõis. 1585. a-st oli kaks Järveküla, millest Tarvastu vakusesse kuuluv oli põhja pool ja paiknes järve ääres, teine, Suislepa vakuse küla jäi sellest lõunasse Õhne jõe lähedale, hilisema Obriku küla kanti. Vanal ajal jäi Õhne jõe suue sügavamale sisemaale ning siis paiknes ka teine küla järve ääres. 1920. a-teks oli esimene Järveküla karjamõis läinud Uue-Suislepale, teine Vana-Suislepale. 1624. a revisjonist peale on näha, et põhjapoolsest küla osast on tekkinud Kivilõppe (Kiwilep) küla. Järvekülaga on 1977 liidetud Obriku (1909 Obrokuküla) ja Retsnigu (Retsniku, 1624 Retzneck Toennies) küla. Vrd Kivilõppe. – MKu
Mellin; PA IV: 143; Pedai 2001: 13; Rev 1601: 128; Rev 1624 PL: 79, 80

Kalbuse ‹-le›, kohalikus pruugis Kalbussa Trv – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas (Tarvastu mõis), 1624 Kalpus Jacob (Riuma külas), 1638 Kalpus Jack (hajatalu), 1693 Calpus Jurj.  B3
● 1624. a revisjonis on taluperemees Kalpus Jacob, 1638. a revisjonis juba hajatalu Kalpus Jack. 1693. a Tarvastu khk kaardil asub talu Võrtsjärve lähedal praeguse küla asukohal. Nimi võib tuleneda sõnast kalpus ’kalmus’ (Hls, Krk), vrd ka kalbus : kalbuse ’vilets, näruselt riides isik; märg, ligunenud olend’ (Krk), kalpus ’kalberdis’ (Trv, Krk). Kalbusega on 1977 liidetud Saarevalla ehk Saare küla, mis sai nime samanimelise mõisa (sks Saaremois) järgi. Saare riigimõis eraldus Tarvastust XVIII saj lõpul ja sai nime talu järgi, mille kohale ta rajati (1693. a kaardil Sare Paul). Saarevalla keskmist osa nimetatakse Venekülaks. Mõisast läänes olnud küla nimetati varasemates allikates *Kadaritsa külaks (1583 Kadarasth, 1693 Kauawits ~ Kawis, 1839 Koddaritze). – MKu
BHO: 523;  EAA.567.3.121, L 18; Must 1959: 110–117; PA IV: 145; Rev 1624 PL: 78; Rev 1638 II: 114; Rücker; Varep 1957; VMS

Karu ‹-le ~ `külla› Trv – küla Valga maakonnas Tõrva vallas, kuni 2017 Põdrala vallas (Uue-Suislepa mõis), 1624 Karro Matz, Karro Paull (talud Vooru külas), 1693 Korro Mert.  A1
● 1624 on Vooru külas mainitud kaks Karu-nimelist peret (Karro Matz, Karro Paull), esimene on tulnud sinna 1614, teine 1620, mõlemad Karksist. Võimalik, et nimi on olnud juba varem talupoja lisanimi, mis on saanud talunimeks ja hiljem külanimeks. Talu asub kõrgemal voorel, mille nimi on tänapäeval Karumägi. Kas mägi on saanud nime talu järgi või vastupidi, ei ole praegu teada. 1693. a kaardi järgi asus Karu-Märdi hajatalu (Korro Mert) praeguse küla asukohal Voorust kagu poole. – MKu
 EAA.567.3.121, L 18; Rev 1624 PL: 80; VMS

Kaubi2 ‹-le› Trv – küla Valga maakonnas Tõrva vallas, kuni 2017 Põdrala vallas (Uue-Suislepa mõis), 1638 Kaupi Thoss (Suislepa külas), 1693 Kaope Matt, Kaope Jack, 1839 Kaubi (küla).  A1
● Külanimi on saadud talunimest, mis omakorda pärineb isikunimest Kaupe, Caupi, Caupo ‹ Jakob. Küla läänepoolset osa on talude järgi nimetatud Nopsi külaks. Vrd Karu, Kaubi1, Maltsa. – MKu
 EAA.567.3.121, L 18; KNAB; Rev 1638 II: 114; Rücker

Kivilõppe [kivi‿`lõppe] ‹-sse› Trv – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas (Vana-Suislepa mõis), 1624 Kiwelep, Kywelep, 1638 Kiblep, 1798 Sobonin̄a oder Kiwwilep.  B3
● Küla on tekkinud varasema Järveküla (Jarwar) põhjapoolsest piirkonnast Võrtsjärve ääres, kus 1583 on olnud veski. Sellele viitavad nimed Mieldry Piep ja Mik Mielnik. 1585. a revisjonis oli juba kaks Järveküla: nimetatud isikud jäid Tarvastu vakusesse kuuluva küla alla, lõunapoolsem küla kuulus Suislepa alla. 1601. a revisjon märkis samuti ühe veski olemasolu. 1624. a revisjonis oli esmakordselt külanimi (Kywelep) ning mainiti, et varem oli siin üheksa talupoega, nüüd vaid kaks. 1693. a kaardil on talupojad Kivi Mats (hajatalu küla lähedal) ja Kiwi Petter (üks küla taludest). Nagu Suislepa puhul, võiks -lõp(p)e tähendus olla ’lõpp, ots’, vaadates Järveküla või Soe küla poolt. Algusosa tuleb ilmselt talunimest, viidates veski olemasolule (vesi kivi › veski), või ka maastiku omapärast, milles on kaldaastangud, kivine rand ning kaks silmapaistvalt suurt kivirahnu (Kalevipoja ja Vanapagana kivid). Kivilõppe põhjaosa talud on tuntud Nälgu nime all. 1798 mainitud Sobonin̄a on külast põhja poole jääv soine maanina Suupa nukk, mis paikneb Suupa ehk Nälgu soo kõrval. Vrd Järveküla, Suislepa. – MKu
 EAA.567.3.121, L 18; Mellin: V; PA IV: 143, 185; Rev 1601: 128–129; Rev 1624 PL: 79; Rev 1638 II: 119; Tavast, Raukas, Moora 1983: 364–373

Koidu4 ‹-le› Trv – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas (Kuressaare mõis).  A3
● Koidu külaks nimetatud 1977, enne seda ↑Kuressaare asundus (mõnedel andmetel küla). Nimi tuleneb tõenäoliselt samas paiknenud asundustalu nimest, saadud sõnast koit, sest kõrval olevat olnud ka Eha talu. Oma osa nime kujunemises võib olla olnud Koidu külanõukogul (1951–1975), mille suuremaid asulaid Kuressaare oli. Koidu külaga on 1977 liidetud Riibu küla (1693 Ribbo). – MKu
 EAA.567.3.121, L 18; ENE: IV, 56; KN; KNAB; Uuet 2002: 157, 201

Kungi ‹-le› Hel – küla Valga maakonnas Tõrva vallas, kuni 2017 Põdrala vallas (Leebiku mõis, Riidaja mõis), 1599 Kunke Meius (talupoeg Helme alal), 1630 Kunki Peter, 1839 Kungi (talu Leebiku mõisa all).  A1
● Külana 1932. Nimi pärineb talunimest, on olnud Kungi ja Alakungi talu. Kungi nime päritolu pole selge. Nimega võiks võrrelda kirjapanekut a-st 1433, kus Kärkna klooster vahetab orduga maid ja annab muu hulgas ära Kursi khk-s (Talkhof) ühe Kunge adramaa (enen haken landes to der Kunge). XVI saj esinevad lisanimena Kungi ja Kongi. Nimele pole vastet leitud. Tähenduselt sobiks võib-olla lisanimeks läti kungs ’isand’, kuid L. Vaba märkuse kohaselt töötab läti oletuse vastu tüvevokaal i. Kungi kaguosa tuntakse Koosi nime all, seda on 1930. a-tel ka külaks peetud. Kungiga on 1977 liidetud ↑Sälgu küla (Trv). – MK
EVK; KNAB; LGU: I, 271; LUB: VIII, 676; LVVA.7348.1.6:38, L 34p; P XVI: 247; PTK I: 92; Rücker

Kuressaare1 [kures‿saare] ‹-`saarde› Trv – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas, mõis, sks Kurresaar, 1684 Korser Hoff (mõis), 1693 Korsar Håff (mõis), 1797 Kurresaar.  A3
● Ala kuulus orduajal tõenäoliselt Tarvastu ametimõisa piirkonda. Mõisa kohta on teateid XVII saj II poolest. Mõisa maadel 1920. a-tel kujunenud asundus nimetati 1977 ↑Koidu külaks, Kuressaare küla jäi endise nimega. Kuressaare nime all on küla tuntud põhiliselt XX saj, varasem nimi oli Sääsla (ehk Sääsle, praegu sellenimeline talu, 1583 Saslo, 1599 Sestykulla, 1624 Szehstell, 1797 Sösla). Vrd Koidu4, Kuressaare2. – MKu
 EAA.567.3.121, L 18; Mellin; PA IV: 143; P XVI: 23; Rev 1624 PL: 79

Kuudeküla [kuude‿küla] ‹-`külla ~ -sse›, kirjakeeles varem ka Kuude Vil – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas (Viljandi mõis), 1638 Kude Mick (talupoeg Viljandi lossiläänis), 1797 Kude (küla), 1839 Kudo, 1855–1859 Куда.  C1
● Külana esines 1724. Nime tähendussisu on teadmata. Kuude talu on registreeritud Saare- ja Viljandimaal (Ans, Khk, Vil, Trv), Kuudepere talu Väike-Maarjas. Kuna nimi on levinud just talunimena, siis pärineb see tõenäoliselt talupoja lisanimest. Pole kindel, kas XVI saj Izatella külas oleva talupoja Kudi Jak ning Karula küla talupoja Kuti Piet lisanimi on ühendatav hilisema Kuude lisanimega. Vrd Kuuda. – MK
 EAA.298.2.71, L 9; KN; Mellin; PA IV: 148 267; Rev 1638 II: 85; RGADA.274.1.181/5:94, L 483p; Rücker; SK I: 138

Kõksi ‹`Kõksi› Trv – paik (küla) Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas (Vooru mõis), 1839 Koksi (küla).  A1
● Liideti 1977 Vooru külaga. Külanimi on kujunenud talunimest või isikunimest, vrd kõks ’käbe’ (Hls, Krk, saartel). – MKu
KNAB; Mellin; Rücker

Maltsa ‹-le›, rahvakeeles Ala‿külä Trv – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas (Uue-Suislepa mõis), 1638 Maltza Jahn (Suislepa külas), 1798 Maltza.  A1
● Külanimi on tekkinud talunimest. 1798 asus praeguse küla kohal Maltsa (Maltza) talu, mis kuulus Ülejõe (Üllejegi) küla alla. Veel 1834 oli Ülejõe all kaks Maltsa talu. Võimalik on talunime tulenemine sõnast malts : maltsa. Maltsa küla varasem nimi oli Ülejõe (1797 Üllejoe). 1939. a nimekirjas on see Ala küla, 1945. a-st esineb Maltsa nimi. Küla kagupoolne osa oli varem Vaheküla; mõnel kaardil esinevad Alaküla ja Vaheküla ühise nime all (Alavahe). Maltsaga on 1977 liidetud Silgi küla (1693 Silki Hans) ja suurem osa ↑Marjamäe külast. – MKu
EAA.1865.3.267/3:9, L 9p;  EAA.2072.3.9b, L 1;  EAA.567.3.121, L 18; ERA.14.2.719 (Suislepa vallavalitsuse 8. VI 1939 koosoleku protokoll nr 4); KNAB; Mellin

Marjamäe [marja‿`mäe] ‹-le› Trv – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas (Uue-Suislepa mõis).  A1
● Hilistekkeline külanimi tuleneb talunimest. Et küla asub künklikul maastikul, võib oletada, et oligi tegemist marjarikaste küngastega, nagu seletab ka V. Pall Trm samanimelist kohta. Marjamäe oli algselt Randa karjamõisa jagamisel tekkinud asundustalu. Omaette külaks kinnistus ta hiljemalt 1960. a-tel. 1977. a asulareformi käigus muudeti Marjamäe piire nii, et algne Marjamäe talu ja põhiosa külast jäi sellest välja, Maltsa küla piiresse. Praeguse Marjamäe küla südamiku moodustab endine Randa küla (1624 Rande Hanss), mille asemele oli tekkinud samanimeline karjamõis, sellega liideti 1977 ↑Õmbleja küla. – MKu
KN; KNAB; PTK I: 136; Rev 1624 PL: 80

Mulgimaa [mulgi‿`maa] Hel, Hls, Krk, Pst, Trv – ajalooline piirkond Viljandi maakonnas.  B1
● Mulgimaaks nimetatakse hõimu- ja keelepiirkonda Viljandimaa lõuna- ja Valgamaa loodeosas. Arheoloogiline kultuuripiirkond on siin eristatav I aastatuhande I poolest. XIII saj hõlmas Sakala maakonna lõunaosa muinaskihelkondi, millest nimeliselt on teada hilisem Halliste (Alistegunde). Enam-vähem tänapäevases mõttes on Mulgimaa kui kultuuripiirkond kujunenud XIX saj II poolel, hõlmates Raudna ja Tänassilma jõest lõunasse jäävat Viljandimaad (Paistu, Tarvastu ja Viljandi khk), Valgamaalt Helme kihelkonda ning Pärnumaalt Karksi ja Halliste kihelkonda, samuti Saarde khk idaosa. Sõna mulk on rahvanimetusena jälgitav al 1860. a-test. Nii hakati Tartumaa põllumeeste seas kutsuma Pärnu- ja Viljandimaalt sisserändavaid taluostjaid. Esimene taluostja olevat olnud pärit Abja valla ↑Mulgi talust. Ka tegelikkuses liikus sellest talust (talurühmast) Tartumaale oma talu ostma vähemalt neli meest. Pikka aega on Mulgimaa nime seotud naabritelt lätlastelt laenatud sõnaga muļķis ’narr, rumal, kohtlane, lihtsameelne’ (L. Kettunen, L. Vaba), ent viimasel ajal on pakutud ka teisi seletusi. E. Saar peab Mulgi talunime lähteks isikunime Mull, Mullik. Lisanimi Mulgi, mida on Eestis kirja pandud al XVI saj-st, oleks lähtunud nimekujust Mullike, milles -ke võiks olla alamsaksa vähendusliide, vrd eesti sõna mullikas : mullika, milles tüvele on liitunud eesti kas-liide. Vrd siinkohal oletust, et lisanimest Killik on kujunenud lisa- ja talunimi ↑Kilgi. Lisanimesid Mulli ja Mullikka esines arvukalt ka Soomes XV ja XVI saj. Soome uurijad on tähendust seostanud sõnaga mulli ’mullikas, härjavärss’, vrd ka muud isase veise nimetused, nagu Pulli ja Sõnni lisanimedena. Küllalt noore rahvanimetuse mulgid päritolus on jätkuvalt küsitavusi, M. Kallasmaa peab siiski võimalikuks ka traditsioonilist seletust esialgse sõimunime laenamise kohta lätlastelt, sest teiste rahvarühmade nimetamine halvustava sõnaga iseenda eristamiseks on grupikäitumisele omane. Vrd Mulgi. – MK, ES
Aben 1966; ENE-EE: VI, 442; EO: 25; Lust, Pae, Saar 2017: 869–870; Pae, Lust 2017: 440–445, 447–448; Pärdi, Kaljundi, Palang 2014: 269–270; SRA: Baltiska fogderäkenskaper (Karksi foogti arved 1565–1572); Sukunimet 1992: 336; Vaba 1997: 136; Vaba 2017: 537
Märkus. Täiendatud Mulgi nime etümoloogiat. 2018-02-18T23:34:52.

Mustla1 [`mustla] ‹`Mustla ~ -sse› Trv – alevik Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas (Tarvastu kirikumõis, Tarvastu mõis), 1583 Muslo, 1599 Mustykulla, 1624 Muestell, 1638 Muslekull, 1797 Mustla.  A3
● Varasema küla asukoht pole teada, revisjonides esineb ta alati Tarvastu, Pikru ja Sääsla (↑Kuressaare) küla läheduses. Praegune alevik kujunes 1890. a-tel Tarvastu mõisa ja kiriku maadele Viljandi–Pikassilla maantee ääres olnud Mustla kõrtsi ümbruses. Tarvastus ei andnud talupidajad meeleldi maad sulastele popsikohtade rajamiseks, vaid eelistasid rahalisi suhteid. Töökäsi oli vaja aga nii neil kui ka mõisnikul, kes hakkas 1897 rentima sulastele väikeste tükkidena maid Mustla kõrtsi ümbruses. Mustlast sai maakehvikute asula, millele 1927 anti aleviõigused. 1938–1979 oli Mustla u 1000 elanikuga Eesti väikseim linn, pärast seda on taas alevik. Alevikust edelas olnud talusid nimetati XX saj Mustla külaks, see liideti 1977 Tinnikuruga. L. Kettunen on Anna samanimelise küla puhul esitanud lähtevormi *Mustala(n) või Musto(i)la, sõna must : musta on esinenud ka perekonnanimena (sm Musto(i)nen, Musto(i)la). Vrd Mustla2. – MKu
EO: 79; Kaldre, Malve, Haak 2011; KNAB; Mellin; PA IV: 142; P XVI: 22; Rev 1624 PL: 79; Rev 1638 II: 113

Mõnnaste ‹-sse› Trv – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas (Tarvastu mõis), 1583 Monasth, 1584 Manasth, 1624 Moennustsche Wacke (vakus), Moennust (küla), 1724 Mönnaste, 1797 Mon̄ast.  A2
● Põlisküla kihelkonna põhjaosas. On teateid, et Mõnnaste riigimõis asutati 1586 ja likvideeriti vahemikus 1587–1590. L. Kettuneni arvates on küllalt levinud külanimi tekkinud oletatavatest isikunimedest *Mõnnak, *Mõnnik ~ *Mõnning, millele on lisatud kollektiivliide -ste. Mõnnaste äärmist põhjapoolset otsa tuntakse samanimeliste talude järgi Kõksi nime all (1797 Köksi küla). Vrd Mõnnuste. – MKu
EO: 328; EVK; KN; Mellin; PA IV: 145, 179; Rev 1624 PL: 129; RGADA.274.1.181/2:74, L 168

Pikru [`pikru] ‹-le› Trv – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas (Tarvastu mõis), 1415 Pitkenoruas, 1583 w pogoszczie Pykierah, 1585 Pikori, 1624 Pickfer, 1797 Pikfer.  A3
● Põlisküla, mis pärast Teist maailmasõda jagati mitmeks väiksemaks külaks, taastati 1977. Tõenäoliselt algselt kaheosaline nimi *Pikknurme on aja jooksul tugevasti lühenenud. Küla paikneb kõrgemal, põllumajanduseks sobival alal. Pikru taastamisel 1977 liideti sellega Kõlu (vahepealne Pikru tuumik, 1693 Kollo Hans), Mõru, Piitre (Peetri) ja Roti (1638 Rotty Herm) küla. Omaette talurühmad Pikru piires on ka Matu (1693 Rantso Matto Jury), Oja ja Pillussa. Vrd Pikknurme. – MKu
EAA.567.3.121: L 18; EVK; Mellin; PA IV: 142, 187; Rev 1624 PL: 99; Rev 1638 II: 114; Varep 1968

Porsa ‹-le› Trv – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas (Tarvastu mõis), 1839 Porsa (talu).  A3
● Külana nimekirjas hiljemalt 1970. Küla Mustla piiril Tarvastu jõe ääres on nime saanud talunime järgi, mis omakorda võib tuleneda taimenimetusest porss (Pst, Hls ja Läänemaa khk-d). Porsaga on 1977 liidetud Kurgelaane küla (1970). – MKu
ENE-EE: VII, 418; KNAB; Rücker; SK I: 298; VMS

Põdrala ‹-sse› Hel, Trv – endine vald Valga maakonnas.  C1
● Põdrala nimi taaselustati 1938. a vallareformi käigus vanemate kirjapanekute põhjal. Vald moodustati 1939 Leebiku ja Riidaja vallast ning Helme, Jõgeveste, Kärstna, Lõve, Patküla ja Suislepa valla osadest. Vald eksisteeris 1939–1950 ning likvideeriti Tõrva rajooni loomisega. A-st 1954 oli rajoonis Riidaja külanõukogu, mis nimetati Põdralaks 1990, vallaks sai ta 1991. 2017 ühendati Tõrva vallaga. Nime peetakse algselt külanimeks, vanemas riimkroonikas on 1223 dorff podereial, Poderiale. Nimi on pärast XIII saj edasi elanud, 1578 on mainitud külasid Podrial u. Mursul, neist küladest oli tekkinud a-ks 1585 ka mõis (sks Podrial nebst Morsel). 1797 esines mõisanimena Morsel Podrigel, eesti keeles Riidaja. Nime algkujuna võiks oletada *Põderjala, mis võis olla isikunimi. Vrd Riidaja. – MK
BHO: 365; ENE-EE: VIII, 551; KNAB; Mellin

Põra ‹-le› Trv – paik (küla) Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas (Vooru mõis), 1922 Põraküla, 1936 Põra (küla).  C1
● Liideti 1977 Roosilla külaga. Hilistekkeline küla, mille nimi on saadud samanimeliste talude järgi. Nime päritolu pole selge, vrd siiski põra(v)uma (põrahuma) ’põruma’ (Trv). Põra talu on ka naabruses Riidaja poolel. – MKu
Eesti TK 200; KN; KNAB; VMS

Riuma [`riuma] ‹-le›, kohalikus pruugis ‹`külla ~ -sse› Trv – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas (Tarvastu mõis), 1583 Rimo, 1584 Rewma, 1601 Riemkulla, 1624 Ryhoma, 1638 Rohumakill, Rumma, 1797 Rioma.  A2
● Põlisküla, mille väga vana nimi on tugevasti kulunud. Nime järelosa on tõenäoliselt pärit sõnast maa või mägi. P. Nurmekund on arvanud, et algupärane nimi oleks *Riiumaa, mis ei tundu aga usutav. Tõepärasem paistab nime algusosa lähtumine pigem vahepealsetes kirjapanekutes kajastuvast sõnast rohi : rohu. Riuma kagunurk on Mõtsanurga (Metsanurga). Riumaga on 1977 liidetud ↑Jaanessa küla. ¤ 1. Mulgi talu maal kasvab suuremal kivikalmel Kloostrimetsa kask – seal olevat 1330. aasta paiku tegutsenud dominikaani kloostri abikirik. Klooster asunud Aadamantsu talu niidul. Muuga metsa ääres asub munkade kalatiik, seest kividega vooderdatud. Seal külas olevat palju sõdu toimunud, seepärast on nimeks Riiumaa. (1939) 2. Riuma rahvas olnud vanasti väga kuri ja tülihimuline, kes enesevahel ja naaberküladega ühtelugu kakelnud. Sellest saanudki ta omale nimeks Riiumaa, mis hiljem muutus Riumaks. (1939) – MKu
KM: ERA II 237, 281 (8) – 1939; KM: ERA II 237, 245 (1) – 1939; Mellin: VII, 1796; PA IV: 146, 179; Rev 1601: 129; Rev 1624 PL: 78; Rev 1638 II: 113, 119

Roosilla [`roo‿silla] ‹-le› Trv – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas (Vooru mõis).  A1
● Roosilla oli 1930. a-tel koorejaama nimi, hiljem arenes asulaks. Kuni 1977. a-ni ametlikult Roosilla asund. Roosilla põhjaosa on endine Koguli küla, rajatud samanimelise karjamõisa maadele (nimi esineb vabadiku lisanimena Kogul Jak juba 1583). Roosillaga on 1977 liidetud Laanekuru (Laane, 1970 Räägi) ja ↑Põra küla ning osa Üigu (1624 Huyko Hanss) ehk Alvre külast. Laanekuru kaugem lääneots on tuntud Murru nime all. – MKu
Eesti SK 10; KN; KNAB; PA IV: 142; Rev 1624 PL: 80

Soe3 ‹-le›, rahvakeeles ka Vambola Trv – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas (Tarvastu mõis, Vana-Suislepa mõis), 1839 Soe (kõrts), 1970 Soe (küla).  B3
● Nimi on saadud tõenäoliselt taluperemehe lisanime järgi. Juba 1583. a revisjonis on Ämmuste külasse tulnud uusasukana Suzi Piep. Suislepa ja Tarvastu mõisa Soe kõrts on nimetuna kujutatud Mellini kaardil 1797. Seal asus ka samanimeline veski. Vrd susi : soe ’hunt’ (Trv jm). Nõukogude-aegse ühismajandi järgi on küla nimetatud ka Vambolaks. Küla omaette piirkonnad on Rüüsä läänes ja Vipu Soe järvest loodes. Soega on 1977 liidetud Roniküla (1624 Ronni Matz). Vrd Soe1. – MKu
ENE-EE: VIII, 557; Mellin; Rev 1624 PL: 114; Rücker; VMS

Sooviku ‹-le› Trv – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas (Tarvastu mõis).  B3
● Küla Tarvastu jõe põhjakaldal, osa endisest Tarvastu asundusest laiemas mõttes, hõlmates pargi ordulinnuse varemete ja kabeliga. Nimi pärineb talunimest, mis on tuletatud ilmselt sõnast soovik (liigniiske, tihti vee all olev maa, mis ei sobi karjatamiseks ega niitmiseks). 1920.–1930. a-tel nimetati Kaarli asunduseks varasema karjamõisa (sks Karlshof) järgi, ent Sooviku nimi oli juba siis rahvasuus kasutusel. 1693. a kaardil on karjamõisa umbkaudses asukohas mõisa kalur (Hofß Fiskare) Calpus Jahn. – MKu
 EAA.567.3.121, L 18; ENE-EE: VIII, 601; ERA.14.2.719 (Tarvastu vallavalitsuse 9. VI 1939 koosoleku protokoll nr 5); KNAB; Mulgi sõnastik

Suislepa [`suis‿lepa] ‹-`leppa ~ -sse›, kohalikus pruugis `Suistle Trv – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas, 1583 Suslo, 1601 Sustell, 1624 Suestla, 1638 Suislakill, 1693 Susläp Håff, Suuslephoff, 1782 Suislep, Suisleppa mois.  A1
● 1725. a-st iseseisev mõis (1731 Suistlep). XVIII saj lõpul jagati Vana- ja Uue-Suislepa mõisaks (sks Alt-Suislep, Neu-Suislep). 1920. a-tel tekkis mõlema mõisa maade väljajagamisel Suislepa asundus, mis 1977 muudeti külaks. lep-lõpuline nimi on varasemates allikates esinenud rööpselt st+la-lõpulise nimega. Esimese tähendus on ’lõpp, ots’, see on tähistanud koha asendit Tarvastu suhtes, vrd lähedal asuv Kivilõppe. Nime algusosa on kõige tõepärasem seostada sõnaga suu Õhne jõe laia ja soise suudme tähenduses. Suistle võib olla olnud „suudmes elavate inimeste koht“. Arheoloogia andmed näitavad, et siin on elatud keskmisest kiviajast peale, kui Võrtsjärve laht küündis veel sõna otseses mõttes Suislepa keskuseni. E. Jaanus on Suislepa nime algusosa seostanud sõnaga suistmekoht ’nooda väljatõmbamise koht’, kuid Tarvastus on selles tähenduses olnud kasutusel sõna emäauk. Jaanus annab ka sõna suiste teise tähenduse ’palkidest ehitatud parv nooda väljatõmbamiseks mudasel kaldal’. L. Tiigi esitatud Saaremaa XVII saj maaraamatute rohkete ste-lõpuliste lisanimede hulgas, milledest paljud on isikunime mitmuse omastavad, leidub ka Sueste ~ Suiste Olli (1623, 1626 Kapra) ning Soiste Hans, Suiste Tonno (1617–1619 Tagavere). V. Pall arvab samuti, et sellise lõpuga külanimed võivad olla tuletatud isikunimedest või siis olla lähtunud sõna pea tähendusest ’ots, tipp’. Suislepa jaguneb endiste mõisate järgi ka praegu kaheks osaks: Uue-Suistle kirdes ja Vana-Suistle edelas. Arvatavasti oli Vana-Suislepa alal XVI saj ka mõis nimega Finckenhof, mis XVII saj oli uue omaniku nime järgi Butlershof vähemalt a-ni 1690. Uue-Suislepa alal võis olla samal ajal Schulzen Hof (1601 Vitingkhof). Suislepaga on 1977 liidetud Kirikuküla (1970), Moori (1970) ja Veneküla (1909 Weneküla). Suislepa loodeosas on Kübenü (Kübeme) talud. – MKu
BHO: 567;  EAA.567.3.121, L 18; ENE-EE: VIII, 685; EVK; Hupel 1774–1782: III, 328; PA IV: 144; Rev 1601: 128, 132; Rev 1624 PL: 80; Rev 1638 II; Tiik 1976a: 417; Uustalu 1972: 234

Sägä ‹-le›, kirjakeeles varem ka Säga Trv – paik (küla) Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas (Tarvastu mõis), 1693 Sägga Hans, u 1866 Ф. Сега.  B3
● Liideti 1977 Tarvastu külaga. Külanimi on saadud talunimest, on olnud ka Tarvastu mõisa karjamõis (sks Segga). Vrd kalanimetus säga (Trv, Hel, Puh jm Võrtsjärve ja Peipsi ümbruses). – MKu
 EAA.567.3.121, L 18; KNAB; Vene TK 126; VMS

Sälgu ‹-le› Trv – paik (küla) Valga maakonnas Tõrva vallas, kuni 2017 Põdrala vallas (Vooru mõis), 1922 Sälgu.  A1
● Liideti 1977 Kungi külaga (Hel). Endine Vooru mõisa popsiküla. Külanimi pärineb talunimest. On 1930. a-tel nimetatud ka Väikevooru külaks (u 1900 Вейкеворокюля) vastandina Suurekülale (↑Vooru). – MKu
KN; KNAB; Troska 1987: 101

Tarvastu1 ‹-sse› Trv – kihelkond ajaloolisel Viljandimaal, sks Tarwast, 1234 Tarwis, 1531 tractus Tarvestensis, 1583 Taurus, 1601 Tarwestische gebiete, 1782 Tarwaste, Tarwasto.
● Kihelkond hõlmab nüüdse Tarvastu valla, v.a Kärstna ümbruse. 1225 on nimetatud esimest kirikukihelkonda, mis arvatakse olevat Tarvastu. 1234 oli seal preester Godefridus de Tarwis. Tarvastu ja Helme võisid moodustada kaksikkihelkonna. Esimesel olid linnamäed Voorus ja Tarvastus, teisel Tõrva Tantsumäel ja hilisema Helme lossi alal. XIII–XVI saj kuulus Tarvastu Viljandi komtuurkonda ning sinna rajati ordulinnus. Linnuse ja kiriku vahelisel alal Tarvastu jõe kaldal asus Tarvastu alevik, mis hävis Liivi sõjas. Poola ajal moodustas Tarvastu staarostkonna. XIX–XX saj vahetusel sai kihelkonna keskuseks Mustla. Vrd Tarvastu2. – MKu
ENE-EE: IX, 303; Hupel 1774–1782: III, 328; Rev 1601: 127; Tarvel 1968: 543–549

Tarvastu2 ‹-sse› Trv – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas, mõis, sks Tarwast-Schloß, 1414 Tarvest, 1599 Taurest.  B3
● Küla asub Viljandi–Pikassilla maantee ääres Mustla alevikust kagus. Tarvastu jõe ääres asus eestlaste linnamägi, kuhu XIV saj rajati ordulinnus (esmamaining 1414). Tarvastu mõis rajati oletatavasti samal ajal. Tarvastu küla esines veel 1638. a revisjonis, 1680. a-tel olid paremad põllumaad läinud mõisa kätte ja küla kadus. Tarvastu kirik, mis jääb praegu Porsa külasse, ehitati XV saj. Kirik on korduvalt sõdades kannatada saanud, pärast 1892. a piksepõlengut rekonstrueeriti neogooti stiilis. Ametlikult kandis asula a-ni 1977 Mõisa asunduse (Mõisaküla) nime, olles rajatud Tarvastu mõisast väljajagatud maale. Tarvastu idaosas on omaette piirkonnad Vardja ja Nabaküla, endine popsiküla. Tarvastuga on 1977 liidetud ↑Sägä küla. Vrd Tartu, Tarvastu1. – MKu
BHO: 585; ENE-EE: IX, 303; KNAB; Liitoja-Tarkiainen 2000: 110; P XVI: 21

Tinnikuru [tinni‿kuru] ‹-le› Pst, Trv – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas (Kuressaare mõis, Loodi mõis), 1724 Tinny Kurru (küla), 1797 Tinnikurro (küla).  A3
● Nime lähtekohaks on isikunimi Tinn + kuru ’kõrvaline nurk, sopp’. Tinnikuruga on 1977 liidetud Kirikuküla (1970) ja Mustla (1922) küla, mõlemad Tarvastu khk-s. – MK
KNAB; Mellin; RGADA.274.1.181/5:60, L 449p

Unametsa [una‿metsa] ‹-`metsa›, kohalikus pruugis Una‿mõtsa Trv – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas (Vana-Suislepa mõis), 1624 Unnameste, Unnamaeste, 1638 Unimest, 1797 Un̄amets.  B3
● Unametsa nime algusosa Una- on arvatavasti pärit muistsest isikunimest. Unametsaga on 1977 liidetud Kannuküla (Kannestiku) ja Tilsi küla. Kaguosa talusid nimetatakse Mõisakülaks. Vrd Unakvere, Unukse. – MKu
Mellin; Rev 1638 II: 119; Roslavlev 1977: 80

Valma1 [`valma] ‹`Valma ~ -sse› Vil – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas (Tänassilma mõis), 1584 Walmabe (küla), 1624 Walma, 1797 Walmapä.  B2
● XVII saj kuulus küla Viljandi mõisa alla. Külanimi lähtub sõnast valgma ’paadisadam’. Algselt kaheosalise nime järelosis -be ‹ -pea on kadunud. Nimi on tõenäoliselt tekkinud neemenimena ja alles hiljem muutunud külanimeks. Valgma põhjaots on Soolaküla, lõunaots Saba (Trv, 1797 Sabba küla). Vrd Valgma1. – MK
Mellin; PA IV: 165; Rev 1624 PL: 69

Vanausse [vana‿usse] ‹-le› Trv – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas (Tarvastu mõis), 1693 Wanau Jack, 1839 Wan̄ausse.  A3
● Küla on saanud nime Vanausse talu järgi, külana nimekirjas 1970. Liitnime osad on vana + ussaid (usseaid) ’õu’. – MKu
 EAA.567.3.121, L 18; Rücker; VMS

Villa1 ‹-le› Trv – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas (Tarvastu mõis), 1693 Willauaka Mats, Willawacka Hans.  A3
● Küla on nime saanud talu järgi, mida on märgitud juba Tarvastu 1693. a kaardil. *Villavaka nimi on lühenenud Villaks. Nimi tuleneb sõnast vill : villa. Külana esineb hiljemalt 1970. – MKu
 EAA.567.3.121, L 18; ENE-EE: X, 433

Vooru ‹`Vooru ~ -sse›, kohalikus pruugis ka `Vuuru Trv – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas, mõis, sks Worroküll, 1583 Wor, 1599 Worykiera, 1638 Worokull, 1693 Wårekullehåff.  A1
● Õhne jõe lähedal asub Vooru linnamägi. Vooru mõis rajati XVII saj. 1920. a-tel tekkis Vooru asundus, mis pärast 1945. a liideti Kirikukülaga, kuid taastati 1977. XVI saj I poolel oli Voorus samuti mõis (Vynnela), Poola ajal nimetati seda omaniku järgi (1599 Henryk Kapell, 1601 Heinrich Cappellen, 1638 sks Capellen Hof). 1977 liideti Vooru küla alla Arakumäe, ↑Kõksi, Suureküla (Linnuse) ja osa Kirikukülast. Vooru loodepiiril Roosillaga paikneb Üigu (↑Roosilla). Voorel paiknemine on nime andnud ka Voorust kuue-seitsme kilomeetri kaugusel paiknevale Pikasilla Vooremäele. ¤ Rahvajutu järgi olevat nende „linnade“ vahel olnud salatee, mis viis läbi metsade ja rabade. – MKu
 EAA.567.3.121, L 18; ENE-EE: X, 492; PA IV: 144; P XVI: 26, 28; Rev 1601: 132; Rev 1638 II: 114, 118; Uustalu 1972: 235

Väluste ‹-sse› Trv – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas (Tarvastu mõis), 1583 Walasth, 1601 Wellist, 1839 Welluste.  A2
● Põlisküla Võrtsjärve lähistel Mustlast põhja pool. Küla kohal suubub Võrtsjärve 10 km pikkune Väluste oja. Kas enne oli oja- või talunimi, on raske öelda. Ehk tuleneb nimi Võrtsjärve vastaskaldalt üleskirjutatud sõnast välu ’jäätumata koht järves’ (Ran). Jõe suubumiskoht on kauem jäävaba. – MKu
ENE-EE: X, 559; Mellin; PA IV: 145; Rev 1601: 130; Rücker

Õhne jõgi Hel, Krk, Trv – jõgi Valga ja Viljandi maakonnas, osalt Lätis, läti Omuļupe, 1478 Omelsche becke, ? 1638 Oehu (oja Patküla mõisa juures); sks Ömel.  B3
● Jõgi algab Sakala kõrgustiku lõunaosast, läbib Veisjärve, sealt edasi voolab läbi Ala, Taagepera, Holdre ja Hoomuli (Omuļi), kus pöördub kirdesse, laskub Tõrvast alamal Võrtsjärve madalikule ja suubub Suislepast kirdes Võrtsjärve. Suurimad lisajõed on Helme ja Jõku. Nime päritolu on ebaselge, K. Pajusalu pakub seost õõs-tüvega (vrd Karuse õhne ’õõnes’ jms), kui oletada hilist h-d, mida Lõuna- ja Lääne-Eesti murretes ette tuleb. Jõe läti nimi viitab Hoomuli (läti Omuļi) mõisale, millest jõgi Läti osas läbi voolab. ¤ Vana Ruut, kes minu õpetaja oli, see kõneles, et enne oli Ahne jõgi. Sääl palju allikaid ja külm vesi, palju inimesi uppunud. Sellepärast Ahne jõgi, et inimeste elude peale ahne. (1962) – MKu
BHO: 407; ENE-EE: X, 588; KM: EKRK I 42, 143 (2) – 1962; Rev 1638 II: 133

Õmbleja [`õmbleja] ‹-le› Trv – paik (küla) Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas (Uue-Suislepa mõis), 1693 Omblia Tönnis.  A1
● Liideti 1977 Marjamäe külaga. Külanimi on kujunenud talunimest, vrd ombleja ’õmbleja’ (Vil, Krk, Hel). 1693. a Tarvastu kaart näitab Suislepa küla all kahte sellenimelist talu, 1798. a Uue-Suislepa kaart Ülejõe küla all juba neljaliikmelist Õmbleja (Omblia) talude rühma. – MKu
 EAA.567.3.121, L 18;  EAA.2072.3.9b, L 1; KNAB; VMS

Ämmuste ‹-sse› Trv – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas (Tarvastu mõis), 1583 Hamasth, 1584 Ammosth, 1624 Emmust, 1638 Emmist, 1797 Öm̄ust.  A4
● Põlisküla nimi võib tuleneda isikunimest Emma, Emmo, Emme, millele on lisatud ste-kollektiivliide. „Liivimaa vanemas riimkroonikas“ esineb Viljandi alal „pagananaine“ nimega Emme. Ämmuste kaguosa tuntakse Nahkle nime all (1797 Nahkülla veski). – MKu
ENE-EE: X, 616; LVR: 2003:797; Mellin; PA IV: 143, 178; Rev 1624 PL: 79; Rev 1638 II: 119; Tiik 1976a: 417

Ärma jõgi Pst, Trv, Vil – jõgi Viljandi maakonnas.  C1
● Ärma jõgi algab Sakala kõrgustiku idaosast Pahuvere lähedalt ja suubub Vana-Võidu ja Uusna vahel Tänassilma jõkke. Nimi on pandud isikunimelise talu või veski järgi. P. Päll on pidanud jõenime lähtekohaks Ärma veski nime Mõnnaste külas (1693 Pallo Herm), kuid pole võimatu, et sellenimelisi talusid on jõe ääres teisigi. – MK
 EAA.567.3.121, L 18; ENE-EE: X, 618

Ülensi ‹-sse› Trv – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas (Tarvastu mõis), 1583 Ulendisth, 1599 Wlendestekiulla, 1624 Uellendes, 1638 Illustest, Illostekull, 1797 Üllendest.  A3
● Põlisküla, mis asub kõrgemal piklikul voorel Mustlast Viljandi poole üle Viljandi–Pikassilla maantee. Mulgi murdes tähendab sõna ül(l)en ’ülal, üleval’ (Pst, Krk). Nimi on vanadele kohanimedele iseloomulikult lühenenud. Kas küla või piirkonna nime algne tähendus on olnud ’ületee’ või ’üleniidu’, ei saa praegu kindlalt väita. Ülensiga on 1977 liidetud Rulli küla (1970) põhiosa. Vrd Ülendi. – MKu
KNAB; Mellin; PA IV: 145; P XVI: 23; Rev 1624 PL: 78; Rev 1638 II: 113; VMS