[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

Treimani [`treimani] ‹-`manni ~ -sse›, kirjakeeles varem Dreimani Hääküla Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas (Orajõe mõis), 1797 Dreymansdorf, 1839 Dreimannsdorf.  A3
1601 on teateid Kabli külas asuvast talust, millest sai alguse hilisem Treimani küla. 1630 on mainitud Salatsi all Tre fiskiere bönder ’kolm kalurit’, kuid pole täpsemalt teada, kas see üleskirjutus on seotud Treimaniga. 1624 esines kalur Reyman Toennies, 1638 olid Tahkuranna mõisa all Orajõe külas vennad Dreyman Juerri ja Dreyman Jac. Kui algseks pidada t-algulist nimevormi, siis võib nime algusosa aluseks olla arvsõna ’kolm’. Lisanime algushäälik võib olla ka hiline, tekkinud kas rahvaetümoloogia teel, valesti varasemast dokumendist välja loetud või ka meelega muudetud, algupärane olnuks Freyman ’vabamees’. 1930. a-tel oli Treimani paikkonnanimi, küla nimetati ametlikult Rannaks. 1977 taastati Treimani nimi ning liideti sellega Krundiküla (1922 Krundi) ja osa Murru külast (1922). Treimanit on harva nimetatud ka Kolmemehe külaks (1797 Kalmemeste, samas kõrval Post Reiman̄i Jam). ¤ Rahvapärimuse kohaselt jäänud katku ajal maa inimestest täitsa tühjaks. Orajõel jäänud ellu Peedi Peet oma kolme pojaga, kes aluse pannud kolmele talule – Peedi, Metsa (hiljem Metsa-Mihkli, nüüd Ansi) ja Keskla. Sellest sai nime Treimani küla. (1930)MK
Almquist 1917–1922: 325; BHO: 56; Eesti PK 20; ENE-EE: IX, 512; Mellin; Pärnumaa 1930: 334; Rev 1624 PL: 31; Rev 1638 II: 40; Rücker

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur