[KNR] Eesti kohanimeraamat

Tepelvälja [tepel‿välja] ‹-le›, kohalikus pruugis ka `Teppel‿välja Hlj – küla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas, kuni 2017 Vihula vallas (Sagadi mõis), 1739 Teppelwälja Michel, 1835, 1871 Teppelwelja (talud), 1897 Теппелвялья (küla 6 taluga), 1922 Teppelvälja.  A2
● Küla on ENE järgi rajatud Sagadi küla alemaadele (1543 Allewomes). E. Tarvel leiab aga, et see „heinamaa koos põllutükiga“ võis paikneda ka mujal, mitte tingimata Tepelvälja küla all. Hiljem seda nime – mis võiks olla *alevõhmas ’metsapõllulapike’ – ei esine. 1699. a kaardil on u praeguse Tepelvälja kohal märgitud kolm Selli talu (Selli hemman eller Torp under Saggad). Tepelvälja sai alguse väikesest metsa tehtud põllulapist, kasvades Sagadi küla hajataludest omaette külaks XIX saj II poolel. Tepelvälja nimi tuleb Tarveli järgi isikunimest Tepan, Teppe (‹ Stefan) + väli ’põld’. 1739 on lisaks Tepelvälja hajatalule märgitud vaba soomlane Esko, Sameli Esko, 1744 vabadik Esko Maddi. Sellest 1719. a Eestisse ja u 1734. a Sagadisse tulnud Eskost on E. Tarveli oletusel nime saanud Esku [`esku] hajatalu, mis on küllap tema asutatud. Esku kabeli rajas Sagadi mõisnik Pihlaspea kabeli asemele 1845, saades nii kirikliku keskuse ja surnuaia vaid Sagadi rahvale Sagadi mõisakeskuse juurde. Endine Esku küla (1897 Эско nelja taluga) on praegu Tepelvälja lääneosa. – MA
 EAA.1.2.C-IV-121;  EAA.1324.1.584, L 1; ENE: VII, 542; ERA.T-6.3.564, L 1; KNAB; Schmidt 1871; Tarvel 1983: 102–103, 211–212