[KNR] Eesti kohanimeraamat

Anepesa [ane‿pesa] ‹-`pessa ~ -sse› Kär – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Lääne-Saare vallas (Mullutu mõis, Randvere mõis, Tergema mõis), 1627 Hanne Peße Tep, 1731 Hanna Pessa Mart, 1811 Hannepessi Matzi Ado, Hannepessu Iago Ado, u 1900 Анепеза (küla).  A3
● 1977–1997 oli Sauvere osa. Anepesa koosneb tänapäeva nimekuju järgi sõnadest hani : hane ja pesa, kuigi pesa võib olla nimes rahvaetümoloogiline asendus varasemale komponendile pääks ’soosaar, metsatukk, järvesaar’. – MK
EAN; KNAB; Rehepapp; SK I: 23; Tiik 1977: 288

Lihulõpe [lihu‿lõpe] ‹-sse›, kohalikus pruugis ajalooliselt Lihu‿lepe ~ Lihu‿`leppe Hlj – küla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas (Idavere mõis, Kloodi mõis), 1586 Walep, 1765 Leholep, 1796 Liholep (kõrvalmõis), 1877 Lihholepp, 1922 Liholepa (asundus).  B3
● 1586 on mainitud nime Walep (*Lealep), mis võis olla Lihulõpe küla või suur talu. Lihulõpe (sks Lihholep) oli XVIII saj lõpust Kloodi mõisa (Rak) kõrvalmõis, mille maad müüdi XIX saj lõpus taludeks ja tekkis Lihulõpe küla. Lihulõpe nimi võib tulla isikunimest *Lihoi + lõpe ’ots, lõpp’. 1977 liideti Lihulõpega Veltsi küla (uus Veltsi küla moodustati senisest Veltsi asundist), samuti osa Arukülast (moodustatud Vanamõisale kuulunud Aru karjamõisast). – MA
BHO: 306;  EAA.3724.5.1533, L 1; EO: 77; EVK; Kallasmaa 2003: 110; KN; KNAB; Mellin; Tammik 2005: 224

Prantsusmaa [`prantsus‿`maa] ‹-le› Kan – paik Põlva maakonnas Kanepi vallas, kuni 2017 Valgjärve vallas (Valgjärve mõis), 1873 Hans Prans, 2000 Kitse-Prantsusmaa tee (tee nimi).  A2
● Hauka küla Innumäe, Tsirgu ja Laane talu omaette piirkonda hakati XX saj I poolel kutsuma Prantsusmaaks, sest paljudel selle kandi elanikel oli perekonnanimeks Prants. Prantsu nime üks varasemaid kandjaid siinkandis oli Hans Prans, Tsirgu (Hinnozirgo) talu ostja 1873. a talukaardi järgi. – ES
 EAA.2486.3.250, L 5, 6; KNR

Turbuneeme [`turbu‿neeme] ‹-`neeme›, kohalikus pruugis `Turbu‿`nieme, kirjakeeles varem ka Turbaneeme Kuu – küla Harju maakonnas Kuusalu vallas (Kõnnu mõis), 1580. a-tel Casispä ~ Tuerpä Pep (Kasispea külas), 1630–1631 Turwa Pehp (Kasispea külas), 1637 Turba Pepe (Kasispea külas), 1694 Turbanem ~ Urbanem (neem), 1699 Turbo Nehm, 1732 Turboneme (küla), 1739 Turbonehm, 1770 Turbanem, 1797 Turbane, 1798 Turbonem, 1940 Turbinieme.  B1
● Nimi on esinenud Turbaneeme ja Turbuneeme kujul ning osa külaelanikke on korduvalt taotlenud esimese kuju ametlikuks muutmist. Turba-osis esineb esimestes kirjapanekutes XVII saj, aga Turbaneeme on ka olnud ametlik kuju XX saj valladokumentides. XVIII saj-st alates ilmneb allikais põhiliselt Turbuneeme kuju. Turbunieme on kohalik hääldus kohanimekartoteegi järgi, Viinistul tuntakse küla Turbiniemena. Esmamainingud on isikunimed Kasispea külast, kuid E. Tarveli järgi oli Turbuneeme XVII saj Viinistu küla osa. Ka kohaliku rahva arvates on küla hiljem asutatud kui Viinistu. 1694. a kaardi järgi oli juba nelja taluga küla (kaardikirjelduses Turbanem, kaardil endal ekslikult Urbanem), kuid Kasispea külas elas Turba (võib lugeda ka Turbæ) Madisz ja Viinistul Turbe Thomasz. Külanimi pärineb neeme nimest, millel ta suuremas osas asetsebki. Esimeste kirjapanekute järgi tundub, et see on algselt olnud pää-lõpuline, nagu on ümberkaudu muud neemenimed (Kasispea, Pärispea, Suurpea). Hiljem on sellele liitunud liigisõna neem. Täpsustamine on jätkunud tänini, neeme nimi on ka Turbunieme ots. Algse nimekuju hämardumisele on kaasa aidanud vokaalharmoonia reeglid, mille tõttu esimese silbi u on tinginud järelosa pää muutumise ba-ks (nagu Suurpää › Suurba). E. Tarveli arvates (suulised andmed) on nime algusosas kalanimetus turb : turva. Teise silbi u (või Viinistu i) võiks sel juhul viidata mitmuslikule tüvele sõnast turb. Turbuneeme külaosad on Ahjuots, Lõukaots ja Prassiots. – MJ
Ariste 1940; BHO: 609;  EAA.1.2.C-II-41; EAA.3.1.466:62, L 56p; EAA.3.1.473:98, L 92p; KN; KNAB; LUB: I, 340, 537; Mellin; Stuart 1699; Tarvel 1983: 66; Vilbaste 1956: 182, 1016

Villike ‹-le›, kohalikus pruugis Villigä Har – küla Võru maakonnas Rõuge vallas, kuni 2017 Mõniste vallas (Mõniste mõis), 1627 Willicken Peep, 1638 Willick Pepe, 1685 Willicka Jahn, Rein, 1712 Wilcko Peter, 1744 Willike Peter, Willika Peter (talud), 1798 Willika, 1826, 1839 Willike.  A4
● Villike on olnud hajatalu, mis vanades dokumentides üles loetud Ihte küla all. Taludel on olnud XIX saj palju popse. Rahva teadvuses pole Villike varem küla olnud. Ametlikuks külaks sai 1977, hõlmates pea kogu Mõniste valla Peetri jõe taguse ala Lätimaani. Nimi tuleb tõenäoliselt germaanipärasest isikunimest Willig, mille aluseks on alamsaksa sõna willec ~ willic ~ willich ’abivalmis, sõbralik’. Villike küla moodustamisel liideti sellega Ala-Villike (1907 Alla Willike talu) ja Mäe-Villike (1907 Mäe Willike talu), Korva, Põldõ (Põlde), ↑Tämbälse ja ↑Ura küla. – MF
 EAA.308.2.168, L 1; EAA.567.3.168:6, 17, 33, L 4p, 14p, 31p; EAA.1295.1.756:105, L 96;  EAA.2072.9.625, L 1; KNAB; Lexikon der Familiennamen 2008: 661; Mellin; Rev 1624/27 DL: 99; Rev 1638 I: 216