[KNR] Eesti kohanimeraamat

Nadalama1 ‹-sse› Sim – küla Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas (Pudivere mõis), 1493 Nademol (küla), 1653 Naddamal, 1796 Naddalam.  A3
● L. Kettunen on kahtlemisi nimevasteks pakkunud natt : nata ’tatt’ + muld : mulla. See on tõesti kaheldav, ehkki rannikumurdes on ka natt : nata ’kahv’. Võib-olla kunagi on natt või nadi tähendanud ka mingit tuusti, vrd tuletist nadik ’talitee tähis’. Nime esmamainingu järgi otsustades võiks oletada, et esisilbi täishäälik võis olla ka pikk, vrd naat : naadi ’taim, juurviljapealis’, sel juhul tuleks oletada a-mitmuslikku vormi. Nime päritolu jääb hämaraks. On ka võimalus, et nimi on valmis kujul toodud Harjumaalt. Vrd Nadalama2. – MK
Bfl: I, 455; Bfl: II, 666; EO: 79, 106; Mellin; VMS

Nadalama2 ‹-sse› Rap – küla Rapla maakonnas Kehtna vallas (Kehtna mõis), 1241 Natamol (küla), 1318 Nattemule, 1549 Nademoll, 1684 Nadalama kulla, 1725, 1844 Naddalam.  B4
● Nime varasema kuju põhjal on L. Kettunen kõhklemisi oletanud kaheosalist nime: natt : nata ’tatt’ + mulla. XVII saj lõpul on nime viimased silbid koha vahetanud, kokkuvõttes jääb nime tähendussisu ebaselgeks. Vrd Nadalama1. – PP
EO: 79, 106; Joh LCD: 512; LCD: 41v, 42r; Rev 1725/26 Ha: 270; Schmidt 1844

Natturi [`natturi] ‹`Natturi ~ -sse› Hlj – küla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas, kuni 2017 Vihula vallas (Sagadi mõis), 1464 Natur, Natorin (küla), 1469 Nattwe, Nattur, 1699 Natter (küla), 1796 Nator, 1871 Nattori, u 1900 Наттури.  C1
● Koos Pedassaarega alati Sagadi mõisale kuulunud rannaküla. L. Kettunen on pakkunud nime aluseks natt : nata ’tatt; vähipüügivahend’, tõenäolisem oleks aga rannikumurdes esinev tähendus ’mererohi, -muda’. E. Tarvel oletab, et külanimi võib olla saadud isikunimest, millele on lisatud soome ja eesti keeles levinud nimeliide -ri. – MA
Bfl: I, 249, 276; BHO: 377;  EAA.1.2.C-IV-121; EMSK; EO: 181; KNAB; LUB: XII, 636; Mellin; MS; Schmidt 1871; Tarvel 1983: 75–76, 82