[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

Tali-sse›, kirjakeeles varem ka Talli Saaküla Pärnu maakonnas Saarde vallas, mõis, sks Freyhof, 1588 Tali Tomas (talupoeg Laiksaare küla all), 1638 Talli Jan (talupoeg Jäärja mõisa all), 1839 Talli (küla).  C2
1850 on veel kirjas kaks Talli pooltalu, kuid a-ks 1858 on need mõisastatud. Tali mõis eraldati Jäärjast 1861. Sajandeid muutumatuna püsinud nime lähtekoht on selguseta. Võimalik, et nime aluseks on lisanimi, vrd J. Mägiste poolt küsimärgiliselt esitatud eesnime Tali (XVI saj Läänemaal Hanno Tallipoick). Sõnal tali on eesti keeles mitmeid tähendusi, näiteks ’teatud tõstemehhanism’ ja ’talv’. Vrd ka tall : talle ja tall : talli. Mõisa saksakeelne nimi Freyhof tuleneb omaniku perekonnanimest, 1860 ostis Tali karjamõisa Marie Christine Frey.MK
BHO: 86; EM: 111; Mägiste 1929: 47; PA IV: 260; VMS

Tapi1-leKospaik (küla) Harju maakonnas Anija vallas (Raasiku mõis), 1871 Tuppi, XIX saj II poolel Toppi, 1935 Tapi.  B1
XIX saj lõpul ilmus kaartidele hajatalu nimena. Ametliku külana mainitud 1970, 1977 liideti Arava külaga, praegu kuulub Vetla piiresse. Nimi võib olla lähtunud talupoja lisanimest – 1811. a hingeloendis on Ardu külas kirja pandud talupoeg nimega Toppi Erik. Nime tähendus jääb hämaraks, üks võimalus on lähtuda isikunimest, vrd nt ürikutes esinenud nimekujudega Tabbe, Tappe või friisi mehenimega Toppe (↑Tupenurme). Vrd Tapi2. – TL
EAA.1864.2.VI-34:9, L 9; EAA.46.2.62; Eesti TK 50; KNAB; Schmidt 1871; Stoebke 1964: 65–66
Märkus. Täiendatud etümoloogiat. 2019-08-26T00:03:13.

Tapi2-leKeipaik (küla) Harju maakonnas Saue vallas (Valingu mõis), 1508 Herman Tappen, Herman Tappe (maksukohuslased Keila khk-s), 1548 Tonniess Tappe, 1687 Tappe, 1796, 1871 Tappi.  B1
Liideti 1977 Aila külaga. Nimega võib võrrelda isikunimena mainitud Tappe, mida D.-E. Stoebke peab küsimärgiliselt kohanimest tulenenuks ja P. Johansen on ühendanud Tapi külaga (1558 on selle lisanimega talupoega mainitud seoses Aila külaga), ning isikunime Tappete, sõnu tapp : tapi ’prunt, punn, pulk’, taimenimetust tapp : tapu ja vähetõenäolist tapp : tapa, tapi ’tapmine’.MK
EAA.1.2.940:793, L 777; Johansen 1925b: 24; Johansen 1926: 28; Mellin; Schmidt 1871; Stoebke 1964: 66; Wd

Tuti-le›, rahvakeeles varem ka `Ves´kiküla Rapküla Rapla maakonnas Rapla vallas (Alu-Rapla mõis), 1922 Tuti.  A4
Osa ajaloolisest Rapla külast (1796. a kaardil Alt Rappel). 1977–1997 oli Sulupere küla osa. On praeguse nime saanud Tuti talu järgi (hiljem ühendatud Romuluse taluga), nimi on ilmselt olnud talupoja lisanimi. Võib-olla on lähteks loodusnimi Tutimägi Karjamardi pere heinamaal. Rahvasuus on Sõeruma veski järgi nimetatud ka Veskikülaks ja varasema Hertu, praeguse Rapla raudteejaama järgi Vaksalikülaks.PP
KNAB; Mellin

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur