[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

Kose5-lePltküla Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas, kuni 2017 Pajusi vallas (Kurista mõis), 1583 Koskula (küla), 1601 Kosskula, 1797 Kosse (küla).  C2
1977–1997 oli Vägari osa. Kose ei asu mingi suurema oja või jõe ääres, tõenäoliselt on elanikud nime mujalt kaasa toonud või on nimi muud algupära. Vrd ka kosk : kose ’paks puukoor, koorik, taru’. Kose põhjaosa, osalt Kõpu piires, on Uduküla (1797 Uddo küla ja karjamõis), mis liideti 1977. Vrd Kose1. – MK
EAN; EMS: III (14), 730–740; KNAB; Mellin; PA IV: 22; Rev 1601: 92

Tarumaa [taru`maa] ‹-leLügküla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas (Purtse mõis), 1553 Torrama (küla), 1583 Taramby, 1726 Tarromeggi, 1796 Taroma.  B1
Dokumenti nägemata jääb 1553. a mainingu tõlgendus hämaraks, „Brieflade“ tekstis on Tocrama, lk 271 on see aga trükiveaks nimetatud. Tõenäoliselt on nime esimeses silbis olnud algseltki a. Külanime tänapäevakujule vastab taru ’mesipuu’ + maa või mägi, kuid taru murdelevila jääb kaugele, võimalik on lähtumine härjanimest Taru. Võrdluseks võiks tuua veel tara ja tare.MK
Bfl: I, 1038; EO: 186; KNAB; Paucker 1847–1849: II, 52; Rev 1725/26 Vi: 152; Wd

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur