[KNR] Eesti kohanimeraamat

Ilmastalu [ilmas‿talu] ‹-`tallu ~ -sse› Kuu – küla Harju maakonnas Kuusalu vallas (Kiiu mõis), 1811 Ilmaste Arro Tönno (vabadik), 1823 Ilmastallo.  C3
● 1977–1997 oli Kosu küla osa. G. Vilbaste andmeil tekkis Ilmastalu vabadikukohana Kiiu mõisale kuuluvas metsas vastu Kolga mõisa maid kõrgemale arukärkale. P. Ariste väitel on nimekuju varem olnud Ilmaste aro, Vilbaste arvates pärineb vabadikukoha nimi kärka, osalt ka lähedal olevate Kahala küla heinamaade nimest. L. Kettunen arvab, et nimi on Ilmastelu ‹ Ilmaste elu (talu?), O. Sandraku ja U. Kirtsi meelest on külanimi algselt olnud Lihukõrve. Viimast nime on siiski kandnud talu Kuusalu kirikuvallas, 1782 on mainitud vabadikku Lihokörbe Tönno; talu on praegugi olemas. – MJ
Ariste 1940: 61; EAA.1864.2.VI-29:234, L 231p; EO: 110; Sandrak, Kirtsi 2013: 6; Vilbaste 1956: 122, 756

Restu-Madise ‹-le›, kohalikus pruugis Restu-Madissõ ‹-lõ›, rahvakeeles ka Restu `või‿`tüüstüs Urv – paik (külaosa) Võru maakonnas Antsla vallas Visela külas, kuni 2017 Urvaste vallas (Restu mõis), 1752 Hinto Maddise Hindrik, 1805 Maddisse Hindrich, 1949 Ресту, масл. Мадисе.  A3
● Restu mõisa Visela küla Madissõ tallu tekkis XIX saj lõpuaastatel piimandusühistu, mis kujunes väga edukaks ja tuntuks. Restu meierei uus hoone valmis 1929. Hoones on toodetud väga mitmesuguseid toiduaineid kuni Restu leiva ja kaljani 2000. a-te alguses. Restu-Madissõ järv on paisjärv, mis on tuntud eelkõige kaldal paikneva meiereihoone järgi. Varem ametlikult kasutatud nimi Visela järv kippus segi minema samanimelise veskijärvega Visela veski juures. – ES
EAA.1270.2.2:157, L 156p; EAA.567.2.441:2, L 1p; NL TK 25

Riihora [`riih‿ora] ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-lõ› Vas – küla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Orava vallas (Orava mõis), 1684 Rigura Pustus, 1688 Richora, 1782 Rihora Peter, 1820 Richorra (küla).  A3
● Hoolimata vahepealsest külaks nimetamisest oli Riihora XX saj alguses hajatalu. Pärast Teist maailmasõda rajati tallu Orava metskonna kontor. 1977–1998 oli Rõssa küla osa. Külanimi pärineb ojanimest Riihora. Sõna ora või ura on vanapärane liigisõna oja tähenduses. Algusosa riih- tähendus on tõenäoliselt ’rehi’, võru keeles riih : rehe või riih : riihe. 1684. a nimekuju võib olla saksapärasemaks muudetud, vrd Riege ’rehi’, arvatav eesti laensõna saksa keeles. Ojanime mainib 1947. a kaart (руч. Рихора), praegu loetakse oja Mädajõe ülemjooksuks. – ES
 EAA.308.2.178, L 1; EAA.1865.2.141/2:61, L 59p; EAA.1271.1.226:198, L 1839; EES: rehi; Faster 2005; Roslavlev 1976: lisa 5; VES: riih

Tooma [`tooma] ‹-le› Sim – küla Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas (Selli mõis).  C1
● Külana nimekirjas 1970. Toomal asus Eesti esimene põllumajanduslik uurimisasutus, mille asutas Tooma tallu 1910 Balti Sooparandusselts. Hiljem viidi uurimisasutuse keskus Kärdele. Al 1987 on Toomal Endla looduskaitseala keskus. Nimi tuleneb talunime vahendusel isikunimest Toomas. – MK, VP
ENE-EE: IX, 471; KNAB