[KNR] Eesti kohanimeraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
A3● Asula sai alguse 1939, kui Maardu mõisa Kroodi küla maale hakati ehitama Eesti Fosforiidi uut tehast. Sai 1951 aleviks, 1961 allutati Tallinnale, linnastaatuse sai 1980. Kohalike teateil tuli Maardu nimi alles pärast sõda, enne kasutati nimesid Liivakandi (talu järgi, 1876 Krug Liiwakant) ja Kroodi (küla järgi, 1876 Dorf Kroodi). Pikk a linnanimes pärineb ilmselt saksakeelsest mõisanimest, külaelanikud on nimes hääldanud a-d lühikesena. Ka on küla- ja linnanime puhul erinev kohakäänete kasutamine. Maardu järvest, mida kõrtsi järgi rohkem Liivakandi järveks kutsuti, laskis 1893 mõisnik v. Brevern (rahvakeeles Preevel) kaevata kraavi mereni, kuid 1894 avas keegi vesiväravad ja järv jooksis tühjaks, moodustades jääraku, Kroodi oru. 1939 järv taastati. Kroodi on olnud algul üksiktalud (1692 isikunimed Wanna Groti Mattz und Nohr Groti Mattz), pärast küla, praegu Maardu linnajagu. Maardu linnajaod on veel ↑Kallavere, ↑Muuga ja Tarasoo (koh Tarasuo, samuti endine küla). Vrd Maardu1. – MJ
BHO: 262;
EAA.1.2.C-III-12; EAA.2072.4.107, L 1; ENE-EE: VI, 76; KN; Ojap 2008: 5 Muuga1 ‹-le› Jõe – küla Harju maakonnas Viimsi vallas, aedlinn Maardu linnas (Maardu mõis), 1689, 1693 Muncka, 1725 Muka, 1798 Muga. C3
● Põlisküla, selle kõrval lõunas olev Muuga aedlinn on rajatud 1959. a-st põhiliselt Muuga, samuti Tarasoo küla maadele; liideti 1967 Tallinnaga, al 1980 Maardu linna koosseisus. Praeguse Käära oja, endise *Naisteoja merre suubumise kohal oli asustus juba 1314 (Naystenova, 1397 Naystenoya, 1528 Gesinde Nayest oya). 1491 on Tallinna raehärra (1447–1474) ja Jaani seegi eestseisja Merqwerdt Bretholt senior rajanud sellesse kahe pere ja kolme adramaaga külla (dorpp tho Naistenoye) väikemõisa veskiga. P. Johansen oletab, et raehärra on elu lõpul hakanud mungaks Pirita kloostris ja tema järgi on hakatud kohta Muugaks kutsuma (muuk on murdes munk), kuid selle kohta tõendid puuduvad. Pealegi pole usutav, et kohta on poolteist sajandit hiljem raehärra kui munga järgi kutsuma hakatud, veel 1637 on mainitud Naistoeya Thomas ning Muuga nimi ilmub esimest korda veel pool sajandit hiljem. Pole ka teada, et siin kunagi mungad elanud on. Oja on olnud piiriks Maardu ja Saha mõisa maade vahel. 1491 on oja käärus, praeguse Käära bussipeatuse lähedal oja paremkaldal olnud kaks Maardu mõisa Käära talu (Kera), 1509 on mainitud veidi lõuna pool vasakkaldal Saha üksjalga (Ker). Ka 1529 esineb Gesinde zu Kere. Kuna 1725–1726 on mainitud Kera Jahn (Muki külas) ja 1732 Kähra Jahn (Muka külas), siis on tõenäoliselt Jaan Käärast kolinud Põhjasõja sündmustega seoses oja alamjooksule ja Naisteoja nimi kadunud käibelt. Käära talu on samas kohas praegugi. – MJ
Bfl: I, 543, 960; BHO: 371; EAA.5393.1.24 (SRA ÖPRK 5. 1637), lk 2; EAA.1.2.C-III-2; EE: VI, 3; ENE-EE: VI, 467–468; EO: 137; Johansen 1932: 44; Johansen 1951: 168; Joh LCD: 496; Viidas 1992: 94–95, 97; Wieselgren 1951: 173, 181, 249; Wrede 2006: 47; ÜAN
Soorinna [`soo‿rinna] ‹-le› Kuu – küla Harju maakonnas Kuusalu vallas (Loo mõis), 1922 Soorinna. C3
● 1920. a-te maareformi käigus rajati Loo mõisa maadele uus küla, mis nimetati Soorinnaks, kuna küla asetseb vastu Kahala järve ümbritsevaid soid. 1977–1997 oli Andineeme küla osa. Et küla asub Loo mõisa südames, on seda 1920.–1930. a-tel kutsutud ka Loo asunduseks. Loo mõisa (1708 Lomois, 1732 Lo mois, sks Neuenhof) kohta on teateid a-st 1536 (Nyge Kolck ’uus Kolga’). Mõisa nimi tuleneb arvatavasti sellest, et mõisa ja Muuksi küla vahel paelaval asub laialdane lood, mida nimetatakse Looks (Esilood, Tagaloo). – MJ
BHO: 381; EM: 62; Joh LCD: 369; KNAB; Tarvel 1983: 42; Vilbaste 1956: 170, 207
