[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

Kildemaa [kilde`maa] ‹-leTorküla Pärnu maakonnas Tori vallas (Taali mõis), 1795 Keldema Jaan (Taali mõisa all), 1839 Kildema (talu), u 1900 Кильдема (küla), 1923 Kildemaa.  A1
1725 esines lisanimena Rapla Raikküla mõisa Raela külas (Keldema Hans, 1750 ilmselt sama mees Kildema Hans). Vrd Pärnumaal Kõnnu mõisa Toamoisa küla all 1680–1684 Kilillo Maddis, Kiello Maddis. Kildemaa oli ilmselt lisanimest sündinud talunimi, vrd kild : killu, e-mitmus kilde. Sõnaühendis võis tugev aste nõrgeneda. Pigem on nime aluseks siiski isikunimi Kill : Killu, vrd sm Kilti. Viljandimaal oli XVIII saj levinud mehenimi Kild. Kildemaaga on 1977 liidetud idapoolne osa Rabakülast (u 1900 Раббакюля) ja Vabriku (u 1900 Вабрико). Vrd Kildu. – MK
EAA.3.1.487:633, L 596p; EAA.1865.3.272/3:12, L 12; EAN; KNAB; Mägiste 1929: 31–32; Rev 1725/26 Ha: 260; Roslavlev 1977: 27; Varep 1957: 57; ÜAN

MeleskiMeleski ~ -sse›, kirjakeeles varem ka Rõika-Meleski KJnküla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Kolga-Jaani vallas (Võisiku mõis), 1855–1859 Лизета Меллиски, u 1900 Лизета (Мелески).  C1
XVIII saj lõpus tekkis Lätkalu küla maadele Meleski vabrikuasula. 1796 alustas tööd Meleski klaasikoda (sks Lisette Võisiku mõisa omaniku von Bocki tütre järgi). See kuulus algselt Rõika-Meleski klaasivabrikule (1797 Reika oder Kathrin ja Lisette Spiegel Hütte), mille asutas Anton Christian Friedrich Amelung. Amelungid olid ka vabriku omanikud. Võimalik, et Meleski on mugandus sellest perekonnanimest, näiteks venekeelsest omadussõnalisest kujust. Teine võimalus on, et Meleski nimi lähtub mõnest varasemast kohanimest, mille kohta andmed praegu puuduvad. Seevastu Rõika nimi esines talupoja lisanimena juba XVII saj. Vrd Lalsi. – MK
BHO: 199;  EAA.298.2.71, L 9; ENE-EE: VI, 254–255; KNAB

Ojaküla3 [ojaküla] ‹-`külla ~ -sseVNgküla Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas (Kunda mõis), 1241 Oeas (küla), 1694 Oisakülla, 1744 Ojaküll.  C2
Põlisküla. Nime varasemad üleskirjutused viitavad sõnale ojane : ojase ’ojarikas’, tänapäeva nimekuju alusel koosneb sõnadest oja + küla. Ojakülaga on 1977 liidetud Aruküla (1871 kõrts Arrokül) ja Aru asundus. Viimane oli väike Kunda vabriku töölisasula endise Aru raudteepeatuse lähedal.MK
EAN; Joh LCD: 518; Schmidt 1871

Rohuküla [rohuküla] ‹-`külla ~ -sseRidküla Lääne maakonnas Haapsalu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Ridala vallas (Ungru mõis), 1524 Rhuem (*Rhuesz), 1712 Rohho Külla Rein, Roho Külla Hans, 1798 Rohhokül; rts Rusby, sks Rohho, Rohhoküll.  B4
Russowi Liivimaa kroonika järgi randusid rootslased 1220 paigas nimega Rokol, seda kirjapanekut on seostatud Rohuküla nimega või peetud ka Ridala moonutatud kujuks. Eestikeelne külanimi võib tuleneda sõnast rohi : rohu. Rootsikeelne Rusby sisaldab algusosas sõna rootsi, järelosa by tähendab küla. Külas oli XVI saj rootsi asukaid. Rohukülaga on 1977 liidetud ↑Eigla. 1930. a-tel oli praeguse Rohuküla piires ka Tubriku (1922).MK
BHO: 508; EAA.3.1.448:440, L 743; Johansen 1951: 272; KNAB; Mellin

Sopimetsa [sopimetsa] ‹-`metsaPltküla Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas, kuni 2017 Pajusi vallas (Rutikvere mõis), 1805 Soppimets (hajatalu Rutikvere mõisa all).  B2
Mellini kaardil 1797 on samas kandis märgitud Sopi küla (Soppi), hilisem talu. Sopimetsa esineb külana 1922. a rahvaloenduse materjalides. Nime lähtekohaks on talunimi, mille aluseks arvatavasti loodusnimi. Nime algusosa tuleneb oletatavasti Arisvere küla Sopi talu nimest. Sopimetsa lõunapiiril oli varem Vabriku karjamõis (sks Wabriko).MK
KN; EAA.567.2.1123:4, L 3p; KNAB

Võidula-sse›, kohalikus pruugis ka Võedula Vänküla Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas, kuni 2017 Vändra vallas (Karolinenhofi mõis).  C2
Võidula küla asub 1822 rajatud endise klaasivabriku kohal, mis oli Karolinenhofi poolmõis (Glasfabrik „Karolinenhof“). Võidula nime sai 1920. a-tel, külana kirjas hiljemalt 1938. Nimetatud ka Klaasivabriku külaks. 1977 liideti Uue-Vändra mõisa järgi olnud Vabriku küla (1922, seal oli kaks Vabriku talu). 1930. a-tel olid Vabrikust kagus Jõeäärse (rahvapäraselt Nässa, u 1900 talurühm Іёэре) ja Vanaõue (u 1900 talurühm Ванаыу). ¤ Võedula nime on tulnd sellest, et akkasid meiereid ehetama Rõusa mehed ja Vabriku mehed said ennem valmis. Panid ta nime Võedula. (1963)MK
ERA.14.2.715 (Pärnu maavalitsuse ettepanek dets-s 1938); KN: 1963; KNAB

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur