[KNR] Eesti kohanimeraamat

Võle ‹-sse› Hlj – küla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas (Vanamõisa mõis), ? 1241 Ulkænpet, 1361 Wølghe (mõis ja küla), 1544 Wolgel (mõis), 1586 Wolligell (mõis), 1637 Wolgall, 1704 Welle, 1726 Wolliel, 1732 Wolle, 1765 Wolljell, 1871 Woljalla (küla), u 1900 Выле (küla), 1913 Wolljel.  B3
● Võlega on samastatud muinasajal olemas olnud küla Ulkænpet (1241), mida on tõlgendatud kui *Volkænper või *Vvlkænper, ent see pole kindel. Võle küla ja mõis olid kõrvuti olemas kindlasti a-ks 1361, küla oli aga 1544. a-ks kadunud. Mõis kadus, kui 1844 omandas selle Vanamõisa mõisnik. 1860. a-tel tekkis Võle küla uuesti, kui Vanamõisa lähedal asunud *Ohuküla hävitati ning osa talusid endise Võle mõisa maadele üle toodi. L. Kettunen on pakkunud, et nimi võis tulla sõnadest võluma, võlama (*võlima) ’nõiduma’, võlaja, võluja või ka võletama ’valetama’. 1977 liideti Võlega Potsu küla ja osa ↑Aavidu külast. Vrd Vanamõisa6. – MA
Bfl: I, 54, 1232; BHO: 686; EO: 105; EVK; Joh LCD: 367–368, 630–631; KN; KNAB; Rev 1586: I, 30; Schmidt 1871; Tarvel 1983: 100

Õle ‹-sse› Pee – küla Järva maakonnas Järva vallas, kuni 2017 Kareda vallas, karjamõis (Vodja mõis), sks Arrohof, 1796 Ole M. (karjamõis).  A4
● Õle (ka Õle-Aru) oli Vodja mõisa karjamõis. 1920. a-test asundus (1922. a nimestikus küla), 1977–1997 oli ametlikult Ammuta osa. Taastati 1997 Õle külana. Häälikuliselt vastab nimele sõna õlg : õle. – MK
EAN; EVK; KNAB; Mellin