[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

Reti-leHelküla Valga maakonnas Tõrva vallas, kuni 2017 Põdrala vallas (Riidaja mõis).  C1
Küla moodustati 1977, nimetades selle Reti talu (1688–1692 Rette Mart, 1724 Retti Jack) järgi, mis asus Suurkülas. Rett on esinenud isikunimena, olles lühivorm nimest Konrad. Vrd ka rett : reti ’paha, halb, inetu, räpane’ (kõhnret, paharet). Reti tuumiku moodustas varem Suurküla (1882 Suureküla, u 1900 Суркюля), millega oli pärast 1945. a liitunud Väikeküla (1724 Wechke Kulla, 1882 Weikeküla). 1977 liideti Retiga Loime (1930. a-tel Laime) ja Rilli (1624 Rylli Jacob, u 1900 veel taluna Рылли) küla. Loime põhjapoolne osa on Metsakuru (1922). Rilli sopilise lääneosa moodustab endine ↑Murikatsi küla.MK
EAA.567.3.89:49, L 47p; Grenzstein 1882–1883; KN; KNAB; Rev 1624 PL: 90; RGADA.274.1.181/1:40, L 33; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/38:589, L 638p; Tiik 1977: 287; Wd

Soodoma [`soodoma] ‹-le ~ -sseKanpaik (küla) Põlva maakonnas Kanepi vallas (Erastvere mõis).  C3
Kunagise Erastvere vallamaja ja koolimaja ligidal asub popsiküla, mida XIX saj lõpul hakati kutsuma Soodomaks pilkavas võrdluses piiblist tuntud Soodoma ja Komorra nimedega. Võimalik, et nime tekkele aitas kaasa kõlaline assotsiatsioon lähedal paikneva vahtkonna- ja metsanimega Seegemi. Kirjalikult on Soodoma nime märgitud 1970. a rahvaloenduse kaardil. 1977 liideti talurühmade nimede all moodustatud väikekülad Ivani-Hõrake, Tebase-Jakobi, Soodoma ja osaliselt Suureküla kokku ning laiendati algse Soodoma popsiküla nime kogu piirkonnale, mida rahvasuus tunti ↑Erastvere nime all, olles õieti samanimelise küla jätk. 2021. a liideti Soodoma Erastverega. Vrd Närapää. – ES
Eesti TK 50; KNAB; Rücker; Vene TK 42

Tammeküla [tammeküla] ‹-`külla ~ -ssePilküla Järva maakonnas Järva vallas, kuni 2017 Imavere vallas (Imavere mõis), 1583 Tamakula, 1599 Tamakula, z Tamikuli, 1624 Tammekil, 1797 Tamme.  C2
Tammeküla nimi lähtub arvatavasti puunimetusest tamm. 1977 liideti Tammekülaga varem Adavere mõisa järgi olnud Suureküla ehk Suurküla (1583 Surkilia).MK
Mellin; PA IV: 16; P XVI: 296, 302; Rev 1624 PL: 47

Vooru`Vooru ~ -sse›, kohalikus pruugis ka `Vuuru Trvküla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas, mõis, sks Worroküll, 1583 Wor, 1599 Worykiera, 1638 Worokull, 1693 Wårekullehåff.  A1
Õhne jõe lähedal asub Vooru linnamägi. Vooru mõis rajati XVII saj. 1920. a-tel tekkis Vooru asundus, mis pärast 1945. a liideti Kirikukülaga, kuid taastati 1977. XVI saj I poolel oli Voorus samuti mõis (Vynnela), Poola ajal nimetati seda omaniku järgi (1599 Henryk Kapell, 1601 Heinrich Cappellen, 1638 sks Capellen Hof). 1977 liideti Vooru küla alla Arakumäe, ↑Kõksi, Suureküla (Linnuse) ja osa Kirikukülast. Vooru loodepiiril Roosillaga paikneb Üigu (↑Roosilla). Voorel paiknemine on nime andnud ka Voorust kuue-seitsme kilomeetri kaugusel paiknevale Pikasilla Vooremäele. ¤ Rahvajutu järgi olevat nende „linnade“ vahel olnud salatee, mis viis läbi metsade ja rabade.MKu
 EAA.567.3.121, L 18; ENE-EE: X, 492; PA IV: 144; P XVI: 26, 28; Rev 1601: 132; Rev 1638 II: 114, 118; Uustalu 1972: 235

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur