[KNR] Словарь эстонских топонимов

Suure-Jaani1 ‹-`Jaani› SJn – kihelkond ajaloolisel Viljandimaal, sks Groß-St. Johannis.
● Oletatakse, et muinasajal moodustas Sakalas omaette kihelkonna, mille keskne linnus oli Lõhaveres. XIII–XVI saj kuulus ala Viljandi komtuurkonda. Kirikukihelkonna keskaegne nimi oli ↑Valula (Walle, kirikuküla järgi), kirik oli nimetatud püha Johannese järgi (1424 kerspele to dem Walle, 1428 Sankt Johannis in parochia Valensi). Kuna Johannesele oli pühendatud kaks kõrvuti kihelkonda, hakati hiljem läänepoolset suuremat nimetama Suure-Jaaniks ja väiksemat Kolga-Jaaniks (sks Groß- und Klein-Sankt-Johannis). Eesti keeles on Suure-Jaani kohta kasutusel olnud ka Viljandi-Jaani. – MK
BHO: 152–153; ENE-EE: IX, 40; LUB: VII, 94

Suure-Jaani viipenimi. Porkuni kurtide koolis õppinud kellegi Jaani-nimelise õpilase isikumärk.

Suure-Jaani2 ‹-`Jaani ~ -sse› SJn – linn Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas, kuni 2017 Suure-Jaani vallas (Suure-Jaani kirikumõis, Taevere mõis).

B4
● Suure-Jaani kirik on ehitatud XIV saj Valula küla lähedale (teateid 1424 to dem Walle). Kiriku kaitsepühaku järgi on ka küla hüütud Jaaniks. Alevik hakkas Suure-Jaani kiriku ja kirikumõisa juurde kujunema XIX saj lõpus. Asula sai 1923 alevi- ja 1938 linnaõigused. ↑Valula nime kannab tänapäeval Suure-Jaani lõunapoolne osa. Suure-Jaani põhjaosa on ↑Päraküla, mis on naabruses paikneva samanimelise küla endine osa. Päraküla edelapiiril oli popsiküla Kulliküla. Vrd Suure-Jaani1. – MK
ENE-EE: IX, 40; KN