[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

Suuga1-lePstküla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Karksi vallas (Aidu mõis).  C3
Suuga asund kuni 1977, sealtpeale küla. Nimi pärineb talude nimest, vrd Aidu mõisas lisanimena 1795 Suga Hans, Suga Gustav. Lisa- või talunime päritolu on teadmata, vrd Paistus 1724 Suncke Lillack Hanss. Vrd Suuga2. – MK
EAA.1865.3.209/1:10, L 8p, 9p; KNAB; RGADA.274.1.181/5:42, L 431p

Suuga2-leAmbpaik (küla) Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas (Roosna mõis), 1637 Suko, 1712 Suga, Sucka, 1795 Suga.  A1
Roosna mõisale kuulunud Suuga hajatalust (varem ka talude rühm ehk Suuga küla) rajati XIX saj keskpaiku karjamõis. Võimalik, et karjamõis oli seal ka varem (nt 1712 Suga). Selle maadele 1920. a-tel tekkinud asundus liideti 1977 Jootme külaga. Esimeste kirjapanekute järgi võiks olla seos sõnaga sukk : suka. Sama lisanime esineb mujalgi Eestis (nt 1732 Jägala mõisas Sucka Mart). Lähtesõnaks võis olla ka suga ’hari, kamm’.FP
EAA.5393.1.24 (SRA ÖPRK 5. 1637), lk 192/2; EAA.1248.1.7:6, L 7; EAA.1864.2.V-52:261, L 257p; KNAB; Rev 1732

Suuna [`suuna] ‹-le›, kohalikus pruugis-lõ›, kirjakeeles ka Soona Kanpaik (küla) Põlva maakonnas Kanepi vallas, kuni 2017 Valgjärve vallas (Tamme mõis), 1638 Sonnabe (hajatalu), 1722 Sohnappa Jürri, 1783 Sonapa, 1871 Soona.  B1
Omaette paiknenud Suunast oli XVIII saj lõpuks saanud väike küla. Esialgu Valgjärve mõisa alla kuulununa sattus see XVIII saj Valgjärvest jagatud Tamme mõisa maade hulka. XX saj keskel tehti Soona-Kiistu arvestuskülaks koos enne Vastse-Otepää vallas (Ote) paiknenud Kiistu taludega. 1977 liideti Aiaste külaga. Suuna nimi on lühenenud liitsõnalisest kohanimest, mille tähendus pole selge, kuid oletamisi võiks selle taandada kujule *soo + naba. Valgjärve vana asustuskeskuse suhtes jääb Suuna küla eraldi teisele poole metsa ja sood. Soona-Kiistu teine talurühm Kiistu (II vältes) on nime saanud piirkonnas levinud eesnimest. Vrd nt Hauka külas 1722 talupoeg Haucka Kiesta. Praegu on ka Hauka külas Kiistu talu. Eesnime võimalik mugandusalus pole selge.ES
EAA.1267.1.286:137, L 262;  EAA.2486.3.249, L 5–7; KNAB; Rev 1638 I: 6; RGADA.274.1.174:454, L 447p

Suura-leTorpaik (küla) Pärnu maakonnas Tori vallas, kuni 2017 Sauga vallas (Taali mõis), 1855–1859 Суроя (küla), 1900 Сууро, 1923 Suura.  A1
Liideti 1977 Rütaverega. Külanimi on lühenenud algkujust *Suuroja. Suuroja voolabki kohast läbi. Lühenemine on toimunud päris ammu, Suura lisanimi (Suhra) esines juba XVIII saj.MK
 EAA.298.2.71, L 8; EAN; KNAB; ÜAN

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur