[KNR] Dictionary of Estonian Place names

Spithami [`spithami] ‹-sse› = Spithamn [`spit`hamn] ‹-i›, kohalikus pruugis Spitam(b) Noa – küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, kuni 2017 Noarootsi vallas (Riguldi mõis), 1514 Spithaven, Spithave, Spithaff, 1564 Spythave, 1565 Spiuthampn, Spithaven, 1798 Spiuthambre.  C1
● Enne rootslaste asumist Eesti läänerannikule kasutasid eestlased seda Läänemere ja Soome lahe ühenduskohas olevat lahte kalastuspaiga ja sadamana. Uurijate arvates on raske otsustada, kas nimi on rootsi või alamsaksa päritolu, sest keeled olid keskajal üksteisele väga lähedased. Nime võivad olla andnud ka meresõitjad. Rootsi nime järelosa on sõna hamn ’sadam’, algusosa aga sõna spjut ’teivas’ vanarootsi kujul spit. Saksa vastavad sõnavormid on haff või haven ja spet. Spjut viitab pikale ja kitsale neemele sadama loodeküljel. Vormsi rootslaste keeles oli selle nimi Spjute [spjũũte] ja küla nimi Spjutamb [spjũtamb] hilise ajani välja. Eesti nimena on olnud kasutusel ka Põõsaspea (1922 Põesapi). Praegu tuntakse selle nime all põhjas väljaulatuvat neeme. – MB
Danell 1951: 387; Johansen 1951: 121, 129–130, 143, 236–242, 244–246; Lagman 1964: 59–61; Russwurm 1855: I, 5, 79, 126, 133–134, II, 29, 34–35; Wieselgren 1960: 14