[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kurese ‹-le› Mih – küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Koonga vallas (Mihkli kirikumõis), 1534 Kurryselck (vakus Koonga mõisa all), 1601 Kurrusall Hanne, 1797 Kurresel (küla), 1839 Kurreselg.  C3
● Nime lähtekohaks on kurg : kure või ka kuri + selg : selja ’seljandik’. Kureselt u 2,5 km kirdes on Maalinna ehk Maalja soosaar, millel asus varem Soontagana maalinn (1797 Alte Burg Sontagana Malin). Vrd Mihkli1. – MK
Mellin; Rev 1601: 169; Stackelberg 1926: 214; Varep 1957: 61

Mihkli1 [`mihkli] ‹`Mihkli ~ -sse› Mih – kihelkond ajaloolise Läänemaa ja Pärnumaa piiril, sks St. Michaelis.
● Kihelkond tekkis XIII saj, kirikut on mainitud 1359 (Sonnetacke). Tänapäeva nime on saanud pühaku järgi. Kihelkond oli ainulaadne selle poolest, et oli poolitatud kahe kubermangu, Eestimaa ja Liivimaa vahel. Poolitus läheb tagasi a-sse 1627, kui Rootsi kuningas läänistas osa maid Pärnu krahvkonnale. Sonnetacke viitab muinaskihelkonna Soontagana nimele. Nime on esmalt mainitud Henriku Liivimaa kroonikas (1220 Sontagana). Soontagana maalinn asus Kurese külast u 2,5 km kirdes Maalinna soosaare loodeotsal. Vrd Mihkli2. – MK
BHO: 357; ENE-EE: VIII, 598

Tõstamaa2 [`tõsta‿`maa] ‹-le› Tõs – kihelkond ajaloolisel Pärnumaal, sks Testama.
● Tõstamaa alad kuulusid muinasajal Soontagana muinaskihelkonnaga kokku. 1234–1558 kuulus ala Saare-Lääne piiskopkonnale, hiljem Pärnule. 1534 kuulusid Tõhela ja Ermistu Koonga ametkonda, Liu, Pootsi, Värati küla ja Kihnu saar Audru ametkonda. Al 1613 on teateid Tõstamaa kirikust, mis alguses kuulus Pärnu, hiljem Audru alla, iseseisev kihelkond 1670. a-test. Nüüdne kirik on ehitatud 1763–1768. Vrd Tõstamaa1. – MK
BHO: 591; ENE: VIII, 151; Pärnumaa 1930: 585

Vastaba [`vas´taba] ‹-le›, kohalikus pruugis ka `Vas´tava, kirjakeeles varem ka Vastupää Mih – küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Koonga vallas (Mihkli kirikumõis), 1541 Vastiaphe Tito, Vastiaphe Hermen (talupojad Kurese küla all), 1684 Wastape, 1797 Wastipä.  C3
● 1977–1997 oli Emma küla osa. Küla asub kunagisel soosaarel Soontagana maalinnast läänes. Nime võib analüüsida Vasta+ba, milles järelosa on lühenenud sõnast pea. Algusosa tähendus on teadmata, peenendus osutab, et algselt on olnud teises silbis i, nagu ka üleskirjutustest näha. Nimi on algselt kirja pandud lisanimena, võis olla nii kohanimi kui ka muistne eesnimi. ¤ Sügisi Mihkle laada aegas omaküla poesid köind kampas edasi-tagasi laadalatsil ja küskind vastatulija mehe käest norimise moodi: „Kas so rae pigistab?“ Kui mees ütelnd, et pigistab küll, siis antud tääle vasta pead ja öetud: „Ahah või pigistab!“ Kui mees vastand, et rae ei pigista, siis saand ikka rusikaga vasta pead. See küla oli laadalatsi ligedal ja selle küla poesid olnd kõege kangemad teestele vasta pead andma, sellest tulndki Vastaba nimi. (1971) Vrd Vastja. – MK
EAA.308.2.218:54, L 52p; EAN; KN: 1971; KNAB; Mellin; Stackelberg 1928: 136