[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

Käpa-le›, kohalikus pruugis Käpä ~ Käpä`mäe Rõuküla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Vastseliina vallas (Tsorona mõis), 1626 Pinnekepp Petrzy, 1630 Benniko Petter, 1638 Bennick Peter, 1684 Pinick Görgen, 1688 Punnikep (Penne) Jahn, 1731 Keppu Metza Iwan Jacob, 1805 Keppa Ado.  A2
Käpa oli 1977–1998 Paloveere küla osa. Käpä ja Mõtsa talust koosnev väikeküla kuulus XVII saj Haanja mõisale, XVIII saj-st aga Vastseliina, hiljem Tsorona mõisale. Rückeri kaart 1839 näitab Mõtsa (Metza) nime, sellenimelisi talusid oli juba XVII saj mitu. Käpa nimi saab alguse lisanimest *Pinikäpp ’koerakäpp’, mis on kirjapanekutes ühe variandina lühenenud kujule *Peniku ja *Peni, aga mille variantidest on lõpuks võitnud üksnes järelosis Käpä. Rööpvariant Käpämäe on tekkinud tähistama kogu kõrgendikku, millel koos Käpä talust jagunenud taludega paikneb ka põline Mõtsa talu.ES
EAA.567.3.180:5, L 4p;  EAA.308.2.178, L 1; EAA.567.3.181:30, L 29p; EAA.567.2.686:9, L 8p; Rev 1638 I: 172; Roslavlev 1976: 1, 12

Männikvälja [männikvälja] ‹-leVJgküla Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas, kuni 2017 Rägavere vallas (Põlula mõis), 1726 Menniko Peter (hajatalu Põlula mõisa all), 1796 Mennik (karjamõis), 1871 Mennik (küla), 1883 Mennikuwelja, 1913 Männikawälja (küla).  B1
1795 oli Männiku (Mennick) üks neist väikeküladest, mis olid rajatud varasema Põlula küla talupoegadele (Põlula küla oli olemas veel 1782). Väikeküla nimi tuleb tõenäoliselt hajatalu nimest. Männiku külla rajatava karjamõisa eest jaotati talupojad sajandivahetuse paiku Kuivajõe, Nurkse, Miila ja Uueküla vahel. 1837 on taas mainitud Männiku küla, mille juurde tekkis hiljem jälle karjamõis, P. Johanseni järgi sks Neu-Poll ehk Põlula-Uuemõisa. Männikvälja enda kohal on veel verstakaardil märgitud nimetu karjamõis. Männikvälja nime algusosa tuleneb talu, küla või karjamõisa nimest (aluseks männik : männiku ’männimets’), millele on lisatud järelosis -välja, viimane on antud alale iseloomulik, vrd Aasuvälja, Aruvälja. Küla piires on endise karjamõisa Rihula ala (VNg, 1871 Rihhola, juba 1795 Põlula mõisa all talupoeg Rihhola Juhhan) ja osa kunagisest Männiku külast (u 1900 Менико) Männikvälja ja Nurkse piiril. Kumbki pole pärast 1920. a-id omaette küla olnud. Vrd Aasuvälja2, Põlula. – MK
BHO: 463; EAA.1864.2. V-43:17, 15; Grenzstein 1882–1883; Joh LCD: 552; KNAB; Mellin; Rev 1725/26 Vi: 212; Schmidt 1871

Münniku-sse ~ -le›, kohalikus pruugis ajalooliselt Münnika, kirjakeeles varem ka Minniku ~ Männiku Saapaik (küla) Pärnu maakonnas Saarde vallas (Kilingi mõis), 1638 Moennakh (küla?), 1758 Mennicko Hinrich, 1816 Mönniko, Menniko, 1839 Mün̄iko.  A1
Liideti 1977 Lodjaga. Vana nimega vrd oletuslikku isikunime *Mõnnik, ü tundub nimes hiline olevat. Siiski, 1589 esineb piirkonnas Munika Macz ja 1599 ilmselt sama talupoeg Miniko Macz, kelle lisanime võiks ühendada hilisema külanimega. Väike võimalus on ka, et kirjapanekuis vahelduva esisilbi täishäälikuga nime lähtekohaks on munka tähendav sõna, vrd keskülemsaksa münech, kesksaksa mönnich, vanaülemsaksa munih. Vrd Männikuste. – MK
EAA.567.3.246:5, L 4p; EAA.1865.3.247/3:12, L 99p; Eesti SK 10; KNAB; PA IV: 276; P XVI: 211; Rev 1638 II: 74; Rücker

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur