[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

Kito-le›, kohalikus pruugis ka Kitokülä-`küllä›, rahvakeeles ka Seegasaarõ-lõ ~ -`saardõSepaik (küla) Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Mikitamäe vallas (Lobotka, Poloda nulk), 1563 Бабино Каменище (küla), 1585 Бабино, u 1866 Бабино-Каменище, 1872 Каменище, 1885 Sega, 1886 Kito, Seegasaare, 1897 Бабино Каменище, 1903 Kitu, 1904 Kito, Seegasaarõ, Ба́бино Камени́ще, 1922 Kitto.  A2
Liideti 1977 Selise külaga. Küla kuulus XIX saj Selise kogukonda ja Värska kogudusse. Kohanime seletuseks võiks olla lõunaeestiline kitmä ’kiitma’ või kitjä ’kiitja’. Tõenäoline tundub eesnime Nikita lühenemine kujule *Kita ~ *Kito. Pihkvamaal on mitu Kitovo (Китово) küla. Seegasaarõ nime päritolu on ebaselge. Võrdluseks võib tuua Võrumaa sõna seek ’viljamõõt’ ja seegamaa ’pinnamõõt’; seal leidub samuti Seega talusid. Pihkvamaal on Seglitsõ (Сеглицы) küla. L. Vaba andmeil on seek balti tüvi, mis laenatud lõunaeesti murdekeelde (läti sieks, leedu siekas). P. Pälli arvates võiks Seega tuleneda isikunimest, nt Seva (СеваВсеволод või Севастьян). Vene nimes esinev Babino (Бабино) on idaslaavi maade kohanimedes levinud; Pihkvamaal oli varem mitu Babino küla. Каменище on peamiselt ukraina murdesõna, vrd ka vene каменище ’suur kivikamakas’. Venemaal on Kameništši (Каменищи) küla. Vrd Kiidi. – AK
Academic; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1903: 166, 224; Hurt 1904: XV; Hurt 1904–1907: II, 8; KN; Pskov 1988; RL 1922; SeK: 42; Selart 2016: 100; Truusmann 1890: 54; Truusmann 1897a: 45; Truusmann 1897b: 24; Vasilev 1882: 17, 125; Vene TK 126; VES; VMS

Suurjärv [`suur`järv], kirjakeeles ka Kooraste Suurjärv Kanjärv Põlva maakonnas Kanepi vallas (Kooraste mõis), 1627 Selgi, 1638 Seljejerwe, 1685 Sellger Lacy, 1758 Selger, 1839 Segla S., u 1900 Оз. Корастъ, 1937 Suurjv.  B2
Koorastes kahe järvedega oru ristumiskohas paiknev Suurjärv on siinsetest järvedest kõige suurem. Arvatavasti on seda nime kasutatud varemgi, kuigi kirjapanekud ilmuvad alles XX saj. Eesti järvede nimestikus esineb põhi- või rööpnimena Suurjärv 14 korral. Kooraste Suurjärvel on olnud vana, tänapäevaks unustusse vajunud nimi *Selgjärv ~ *Sälgjärv. Allikates on see nimi juba varakult lühenenud kujule Selger. XIX saj keskpaigas hakkas levima nimekuju Segla, mille hääldus pole teada, kuid kindlasti pole see olnud [seegla], nagu on tõlgendanud XX saj järveuurijad. Võimalik, et selle kirjapildiga püüti edasi anda hääldust [seila] ~ [säilä] või sattusid tähed l ja g lihtsalt vahetusse. Vana nimi sisaldab sõna selg. Nimetekke motiivi kohta vrd soome keele järvenselkä ’järve keskosa, vabaveeline osa vastandina sopistunud äärealadele’. Erinevalt naabruse pikkadest ja kitsastest orujärvedest on Suurjärv laiema veepeegliga ja samas ikkagi sopistunud rannaalaga, nii et nime *Selgjärv Soomega võrreldavas motiivis võib üsna kindel olla. Vähem tõepärane on seletada nime sõna selge abil. Vrd Uiakatsi järv. – ES
 EAA.308.2.88, L 1; Eesti TK 50; EJN 2006: 136; KNAB; Rev 1624/27 DL: 103; Rev 1638 I: 50; RGADA.274.1.240/8:10, L 874p; Rücker; Vene TK 42

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur