[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

Leitud 279 artiklit

Alaotsa [alaotsa] ‹-`otsa ~ -leSeküla Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas (Irboska, Seeridsä nulk), vn Андре́йково, 1652 Андрейково, 1686 Андрейкова, u 1790 Любовецъ, 1882 Любаденцы, 1885 Alaotsa, 1886 Alaots, 1897 Alaossa, 1904 Alaotsa, Лыбаде́нцы, 1922 Andreikovo.  A2
XIX saj kuulus küla Kossolka kogukonda ja Irboska kogudusse. Eesti nimi tuleb sõnadest ala ’all olev, alumine’ + ots ’(siin:) asustusüksuse (ääre)osa’. Vene nimi Андрейково tuleneb eesnimest АндрейАндрейко. Pihkvamaal on mitu Andreikovo (Андрейково) küla, Venemaal on kohanimi üsna sage. Лыбаденцы nimi (esineb ka Kurvitsa nimevariandina) pole A. Šteingolde arvates slaavi algupära. Seda võib võrrelda sõnadega лыба ’naeratus, irvitus’ või люба ’armas, kallis, armsake, sõbranna’, viimasest on kujunenud naisenimi Люба ~ Любава. Vrd Alakülä, Antkruva, Kurvitsa1. – AK
Ernits 2012: 40; Hurt 1903: 287; Hurt 1904: XXIV; Ivanov 1841: 221; KN; KNAB; Pskov 1885: 63; RL 1922; SeK: 10; Zakon Psk 2010; Truusmann 1890: 54, 56; Truusmann 1897a: 45; Vasilev 1882: 12

Ala-Tsumba-le ~ -`Tsumpa ~ -sse›, rahvakeeles ka Surmakülä Seküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Üle-Pelska nulk), 1882 Чумпа (puustus), 1904 Tsumna, пустошь Цу́мна (puustus), u 1920 Tsumpa, 1922 Zumba-Ala, 1940 Ala-Tsumba (puustus).  C1
1977–1997 oli Kiksova küla osa. Puustust on mainitud alles XIX saj lõpupoole; veski ümber kujunes XX saj alguseks peamiselt eestikeelne küla. Kohanime lähteks võib pakkuda tsomplikane, tsumplikanõ ’auklik’. J. Truusmann pakkus seletuseks sm kumpu ’küngas’ või läti kumpa, kumpis ’seljandik, küür’. ¤ Surmaküla nimi tulevat sellest, et mölder jäänud „veski vahele“. Vrd Tsumba. – AK
Academic; Eesti SK 10; Eesti TK 42; Hurt 1904: XIX; KNAB; RL 1922; SeK: 10; Truusmann 1897b: 86; Vasilev 1882: 341

Antkruva [`an´tkruva] ‹-`ruvva ~ -sse›, kohalikus pruugis ka Andrikova ~ Andr´ova ~ `Antr´ova-`rovvaSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Mokornulk), 1585 Андрейково, 1652 Андроново, u 1790 Андрикова, 1872 Андрюково, 1904 Andrikova, Андрюко́во, u 1920 Andrikovo, 1922 Adrikova, Adrikovo, Andrükova, 1949 Андрикова (Карамышево), 1997 Antkruva.  C1
XVIII–XIX saj kuulus küla Taeluva kiriku piirkonda ja Obinitsa kogukonda. Kohanimi põhineb arvatavasti seto eesnimel Andri, mis tuleneb vene eesnimest Андрей (‹ kreeka Ανδρείος/Andreios ’mehine, vapper’). Kohanime Andrikovo (Андриково) esineb kaunis hõredalt nii Venemaal kui ka Valgevenes. L. Vaba järgi ei kuulu nimi väga vanade hulka. Petserimaal oli Petseri vallas Androna puustus; Pihkvamaal esineb kohanimi Andronovo (Андроново). Vrd Alaotsa. – AK
Eesti PK 20; Eesti TK 42; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1904: XIX; KN; KNAB; NL TK 25; PGM 1785–1792; Pskov 1885: 507; RL 1922; SeK: 11; Truusmann 1890: 54; Truusmann 1897b: 45; Vaba 2014: 920

Audjassaare [`audjassaare] ‹-`saarde›, kohalikus pruugis ka `Aud´assaarõ ~ `Haudjasaarõ-`saardõ›, kirjakeeles ka Haudjasaare Seküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Mikitamäe vallas (Lobotka, Poloda nulk), 1773 Авдѣева, 1782 Авдеева, u 1790 Авсѣева, 1885 Audjahaar, 1886 Hau̯djasaar, Haudjasaare, 1897 Audjasaar, 1904 Haudjasaarõ, Авдѣ́ево, 1937 Audesaare; vn Авде́ево.  A1
XIX saj kuulus Lüübnitsa kogukonda ja Kulkna kogudusse. M. Piho oletusel võib külanimi tuleneda nii seto naise eesnime tuletisest Ouda, Oude (‹ Avdotja) kui ka mehenime variandist Ouda (‹ Jevdokim). Vene nimevariant võis tuleneda perekonnanimest Авдеев, 1790. a nimekujule võib leida Pihkvamaa murretes vasteks овесень ’kevade esimene päev, 1. märts’. Audjassaare kaguots järverannal on tuntud Paskira (vn Башкирово) nime all. Vrd Aude, Audevälja. – AK
Academic; Dal’ 1880–1882; Hurt 1903: 165, 174; Hurt 1904: XV; Markus 1937; Piho 1997: 51–63; Pskov 1773; SeK: 12; Truusmann 1890: 54; Truusmann 1897a: 46; Truusmann 1897b: 1; Vasilev 1882: 7; Värska KR 1780–1794

Beresje-sse›, kohalikus pruugis Peresi ~ Perese ~ Peresje-heSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Mikitamäe vallas (Lobotka, Poloda nulk), vn Бере́зье, 1585–1587 Березье, Подберезья, Исадъ на Березѣ, 1686 Подберезная, 1782 Березья, 1783 Березя, 1792 Подберезье, 1796 Podberesnaja, 1886 Pereznä, Peresi, 1903 Beresi, 1904 Bereźje, 1920 Beresje, 1922 Berese, 1928 Perese.  A1
Mainitud küla ja kalapüügikohana juba XVI saj, kui 5/6 kuulus kroonule (tsaarile ja suurvürstile) ning 1/6 kloostrile. XVIII saj oli jagatud mõisnike ja Petseri kloostri vahel; XIX saj kuulus Lüübnitsa kogukonda ja Kulkna kogudusse. XX saj algul oli vene küla, kus elas ka luterlastest eestlasi ning küla kuulus Tolvitsa (Talabski?) kloostrile (G. Ränk). Külast edelas on Beresje ehk Peresi Umbjärv (vn оз. Березинское). Nimi võib tuleneda vene keelest: kas под + березье ’kasealune’ või под + березная ’kaldaalune’. Eesti algupära korral vrd kagumurretes peresi, perese, pereski, peresintski (mitmuses) ’vene saapad’ (Rõu, Vas, Võn).AK
Arakčeev 2008; Eesti TK 42; Hurt 1903: 165; Hurt 1904: XXVII; Hurt 1904–1907: II, 197; KN; Mellin; Pskov 1585–1587: 111, 145, 146; Reissar 1996: 59–60; RL 1922; SeK: 104–105; Setumaa 1928: kaart; Vasilev 1882: 22; VMS; Värska KR 1780–1794: II–III

Ermakova-`kovva ~ -sse›, kohalikus pruugis ka Ermakuva-`kuvvaSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Üle-Pelska nulk), 1585, 1652 Ермаково, 1686 Ермоково, 1866–1867 Ермакова, 1904 Järmakova, Ермако́во, 1922 Jermakova, Jermakovo, 1937 Ermakuva.  C1
XVIII saj kuulus küla Taeluva kogudusse. 1977–1997 oli Helbi küla osa. Arvatavasti pärineb kohanimi vene perekonnanimest Ермаков, mis omakorda tuleneb isikunimest Ермак. Selle aluseks on Иеремия, Ермолай, Ермил või Ерм, lisaks Ермий või Ермоген. On ka arvamusi, et isikunimi Ермак on turgi päritolu, vrd jermak ’käsikivi’ (M. Vasmer). Venemaal on hulganisti Jermakovo (Ермаково) külasid. Eesti algupärana on välja pakutud isikunime Herm ~ Erm (täisnimedest Hermann, Hermgold), mis pole aga tõenäoline. Vrd Ermistu. – AK
Academic;  EAA.298.2.71, L 18; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1904: XVIII; Ivanov 1841: 230; Markus 1937; RL 1922; Truusmann 1890: 54

Helbi1-le›, kohalikus pruugis ka Helbikülä Seküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Üle-Pelska nulk), 1652 Подсадничье, 1788 Подсадниця, u 1790 Хелбики, u 1866 Сельбики (viga?), 1872 Хельбики, 1885 Helbiki, u 1890 Подсадниче, 1903 Hel´bi, Helbikülä, 1904 Hel´bi, Kropkova Helbi’, Хе́льбики, Хе́льбиково.  C1
XVIII–XIX saj oli kroonukülana Taeluva koguduse all. Helbi nime seletus on ebaselge. Nimi võib tuleneda isikunimest Filip ~ Hilip. M. Kallasmaa järgi on võimalik alus vana eesti mehenimi Help. A. Šteingolde ei pea kohanime seletust slaavi keelte põhjal tõenäoliseks. Varasem vene nimi Подсадничье tuleneb ehk sõnast подсадной ’metspartide peibutis jahinduses’. Pihkvamaal on Podsadnitšje (Подсадничье) küla. Helbiga on 1977 liidetud ↑Kropkuva küla. Vrd Helbi2, Elbi, Elbu. – AK
Academic; Hurt 1903: 43; Hurt 1904: XVIII, XXX; Hurt 1904–1907: II, 34; KN; PGM 1785–1792; Pskov 1885: 590; Pskov 1890; Taeluva KR 1788; Truusmann 1890: 57; Truusmann 1897b: 43, 46; Vene TK 126

Helbi2-le›, kohalikus pruugis ka Helbi’ Sepaik (küla) Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Värska vallas (Lobotka, Raakva nulk), 1585 Хилнево, 1652 Лахново, 1781 Лахнова, helbi, u 1790 хелбикова, 1872 Лахново (Хельбики), 1903 Helbi (Raakva kolk), 1904 Hel´bi, Raakva Helbi’, Лахно́во, 1923 Lahnovo.  A1
Liideti 1977, al 1997 kuulub Säpina küla piiresse. Kindlalt on külast juttu 1652 Petseri kloostri külade loendis. Küla kuulus XVIII saj lõpus (1781–1784) Värska Püha Jüri koguduse alla ning on esmakordselt kaardil kujutatud Venemaa asehalduskorra ajal, kui eksisteeris Petseri maakond (1785–1792). Nime seletust vt ↑Helbi1. A. Šteingolde arvates on kõik nimekujud soome-ugri päritoluga. Varaseima nimekuju Хилнево päritolu võiks olla sama mis ↑Hilläkeste nimel, vene lähte korral vrd хилый ~ хижа ’vilets, märg vilets ilm, haigus, onn, lobudik’. Лахново nime võib seletada eesti lahn ’latikas’, vn лахон ~ лоскут ’naha-, tekstiiliriba, maatükk, -riba; puhanguline põhjatuul’, лохань ’puust pesunõu’. L. Vaba peab kohanime lähteks isikunime ja märgib, et хно-lõpuga lisa- või hüüdnimed on tuletatud slaavi kanoonilistest nimedest. Kuigi hno-lõpulisi isikunimesid (Лахно) kohtab Vene allikates juba XII saj-st alates, on need vene foneetika jaoks ebatavalise järjendiga. A. Popovi andmeil hõlmab selliste kohanimede tuumikala peamiselt Pihkvamaad. A. Šteingolde peab nime soomeugriliseks, vrd karjala Лахна. Vene nimed võivad tuleneda ka lisanimedest Хилнев, Лахнов. Vrd Helbi1. – AK
Ageeva 1989: 68; Dal’ 1880–1882; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1904: XVI, XXX; Ivanov 1841: 237; KN; PGM 1785–1792; Popov 1981: 115–116; Pskov 1885: 70; SeK: 27; Truusmann 1890: 54; Truusmann 1897b: 35; VMS; Värska KR 1780–1794; Wd; ÜAN

Hergova [`hergova] ‹-sse›, kohalikus pruugis ka `Herkova-heSeküla Petseri rajoonis Petseri vallas (Petseri, Saurova nulk), vn Херко́во, u 1790 Херкова, 1792 Харькова, 1849 Лерково (viga), 1872 Херково, 1903 Herkowa, Cherkowo, 1904 Herkova, Херко́во, 1922 Herkovo.  A2
XIX saj kuulus küla Petseri valda ning allus Petseri kogudusele. Nime lähtekohaks võiks olla härg + -va. Karjalas on Herkkilä küla, mis tuleneb sm sõnast härki või isikunimest, nt Härkönen. Võimalik lähe on ka Võru hergo, hergonõ ’edev’. L. Vaba seostab kohanime vanavene tüvega хърь, millega võrdleb vn серь ’hall, värvimata kalev’; Vene allikates esinevat nimi mõlemal kujul: Херково ja Сърково. Vrd Herjava. – AK
Academic; Ernits 2012: 38; Hurt 1903: 240; Hurt 1904: XXI; KN; PGM 1785–1792; Pskov 1792; Pskov 1885: 590; RL 1922; Truusmann 1897b: 83; Vaba 2014: 920; VMS

Hilana-le›, kohalikus pruugis-he›, kohalikus pruugis ka Hilandõ-he›, kohalikus pruugis varem ka Hilana`mäe Seküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Mokornulk), 1652 Филлинова Гора, u 1790 филипова Гора, u 1866 Филанскъ Гора, 1872 Филоново Гора, 1889 Hilana, 1904 Hilana, Hilanõmäe, Фило́ново Гора́, u 1920 Hilane, 1922 Hilande-Mäe, Hilande.  C1
Küla kuulus XVIII–XIX saj Taeluva kogudusse ning Obinitsa kogukonda. Perekonnanimi Filonov (Филонов) tuleneb isikunimest Филон (‹ kreeka Φίλων/Philon ’armastatu, armastav’), kuigi venelastel esines seda nime väga harva. V. Aabramsi väitel võib kohanimi tuleneda vene eesnimest Filimon ~ Filon (Филoнъ). Võimalikud kohanime lähted on ka филон ’logard’ ja филин ’loorkull’ (millest perekonnanimi Филинов); viimast varianti toetab rahvapärimus kõige enam. Pihkvamaal leidub mitu Filonovo (Филоново) küla.AK
Aabrams 2013: 241; Academic; Eesti TK 42; Hurt 1904: XIX; Hurt 1904–1907: II, 64; KN; KNAB; PGM 1785–1792; Pskov 1885: 589; RL 1922; SeK: 28; Truusmann 1890: 54; Tupikov 1903: 330; Vene TK 126; Vene TK 420; VMS

Hilläkeste [hil´l´äkeste] ‹-le›, kohalikus pruugis ka Hil´l´äkese ~ Hil´l´akõstõ ~ Hil´l´akõistõ Seküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Koolina nulk), ? 1585–1587 Онаньина, 1627 Ананина, 1686 Ананьина, u 1866 Б. Ананьина, 1872 Ананьино, 1882 Хельково, 1904 Hil´l´akõsi, Hiljakõstõ, Ана́ньино, u 1920 Hillakeste, 1928 Hiljakeste.  C2
XIX saj kuulus Ulanuva (Уланово) kogukonda ja Saalessa (Залесье) kogudusse. 1977–1997 oli Meremäe küla osa. Küla on kutsutud mitut moodi, seto omast on andmeid XX saj alguses. Hilläkeste nime seletus võiks olla seotud võru-seto sõnaga hilläkeiste, hillakõistõ, hilläkesi ’aeglaselt’ (selle teisendid on veel hillokõtsi, hillokõidse ’hiljukesi’, hillä ’tasa’ või hilläk, hillakunõ, hillalik ’aeglane’). M. Kallasmaa toob Hilleste nime all võrdluseks XV saj mehenime Hille, samuti Saaremaal XVI–XVII saj esinenud lisanimed Hillaste, Hilleste, Hellieste. E. Tarvel pakub seletuseks Hille ~ Hillo, eesnimest Hilarion ~ Hilarius. Kui otsida nimele vene algupära, siis vrd хилый ’vilets, märg (ilm, haigus)’. 1882 mainitud nime Хельково seletuseks pakub J. Truusmann soome sõna hilkku ’kiire’ või hilkka ’peakate’. Perekonnanimi Ananjin (Ананьин) pärineb vanast heebrea nimest Anani (Ананий, variandid Ананья, Анашка, Анаха). Sõnalise lähtena vrd ka Novgorodi murretes ананья ’seltsiv, sõbralik, hell, kuid veidi kaval inimene’. XVI–XVII saj allikais on lisanimesid Ананский, Анаткин. Hilläkeste lõunaots kannab Unkiba nime. Vrd Hilleste. – AK
Academic; Eesti TK 42; Hurt 1904: XVIII; Ivanov 1841: 185, 221; KN; KNAB; Pskov 1585–1587: 411; Pskov 1885: 506; SeK: 28; Setumaa 1928: 277; Truusmann 1897b: 83; Vasilev 1882: 12; Vene TK 126

Hindsa [hin´d´s´a] ‹-le›, kohalikus pruugis ka Hin´s´a-lõSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Misso vallas (Pankjavitsa, Luhamaa nulk), 1866–1867 Линосова, 1882 Линусы, 1886 Hińdza, 1903 Hindsä, 1904 Hin´dsa, Ли́нусы, u 1920 Hintsa, 1922 Hindsa.  B3
Küla oli olemas XVIII saj, XIX saj kuulus Selesova (Железово) kogukonda ja Pankjavitsa kogudusse. 1977–1997 oli Määsi küla osa. Hindsa nime tõenäoline lähe on eesnimi Hint või Hindo (‹ Hindrik, sks Heinrich). Võimalikud nimevasted on ka Lõuna-Eesti hin´do ’kekats’ või hin´d´s´o ’varsa meelitusnimi ja kutsumishüüd’. Hindsa nimel on mitmeid paralleele Võrumaal. Huvi äratab aga vene nimi Линусы, mis tuleneb arvatavasti eesti sõnast linnus (linnamägi), kohalikus häälduses liin (liinamägi), nagu arvas ka J. Truusmann. Samas ümbruskonnas niisugune muistis puudub. Vrd Hindo, Hinsa, Hintsiko. – AK
 EAA.298.2.71, L 18; Eesti TK 42; Hurt 1903: 290; Hurt 1904: XXII; Hurt 1904–1907: II, 143; Päll 2003: 133; RL 1922; SeK: 29; Truusmann 1897b: 36; Vasilev 1882: 163; VES; VMS

Holdi2-le›, kohalikus pruugis-lõSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Pankjavitsa, Koolina nulk), 1882 Гольдиково, Козляево, u 1920 Goldikovo, 1922 Holdi, 1923 Koldikovo, 1928 Goldikova, Koldikova.  C2
Esmakordselt mainitud puustusena (1882), küla ilmus allikatesse 1921–1922. Samal ajal (1923, 1938) on mainitud ka talunimena. 1977–1997 oli Kitsõ küla osa. Kohanime päritolu võib olla sama mis Rõuge Holdi külal. Vene nimekuju on arvatavasti lähtunud seto nimest. Võimalik on ka tuletis sõnast голый ’paljas; vaene’, kuid A. Šteingolde siin sellist seost ei näe. J. Truusmann seletas kohanime läti sõnaga galds ’laud, saelaud’ (L. Vaba täpsustuses latgali ehk idaläti golc). Vrd Holdi1. – AK
Dal’ 1880–1882; Eesti TK 42; RL 1922; Setumaa 1928: kaart; Truusmann 1897b: 11; Vasilev 1882: 67; ÜAN

Härmä-le›, rahvakeeles ka Suurõ-Härmä-le›, kirjakeeles varem Härma Seküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Mokornulk), 1585–1587 Горемыкино, 1627 Горемыкина, 1874 Härmä, 1882 Старое Горемыкино, 1885 Härme, 1897 Häärme, 1904 Härmä, Горемы́кино, u 1920 Härma, 1922 Härma-Suure.  C1
1585 kuulus Pihkva tuhatnik Fjodor Solovtsovile, pärast seda Petseri kloostrile. 1788 Taeluva koguduses, 1882 Obinitsa kogukonnas. 1859 on mainitud Härmä veskit, 1882 oli lisaks külale puustus. Eestipärane kohanimi võib tuleneda isikunimest Herman ~ Härm ~ Herm (vrd sm Hermala). Paralleele võib leida Harmi ja Häärmäni nime seletuseks antud sõnadega. Nimi esines Setomaal mujalgi: Mikitamäe vallas oli Härmä puustus; külast lõunas on ↑Väiko-Härmä. Vene nimel Горемыкино on Venemaal mitmeid samast tüvest lähtuvaid teisendeid. Goremõkin (Горемыкин) on vana tuntud Vene aadlisuguvõsa, mille tähendus lähtub arvatavasti sõnast горе ’mure’; sellega võidi tähistada õnnetut inimest, tegemist oli eufemismiga. Isikunime Goremõka (Горемыка) ja mainitud perekonnanime kohtab Vene ürikutes juba XV saj. A. Šteingolde järgi tuleneb Горемыкино hüüdnimest Горемыка ’hädavares’; see on sarnane eesti variandile (kaashäälikud h-r-m). Vene nime algusosa (Горемык-) võis taanduda eesti pruugis eesnimeks (Горем- › Härm-). Vrd Harmi, Härma2, Häärmäni. – AK
EAA.1271.1.32; Eesti TK 42; Hurt 1904: XIX; Ivanov 1841: 191; KNAB; Maslennikova 1955: 125; Pskov 1585–1587: 147; RL 1922; Truusmann 1890: 55; Truusmann 1897a: 45; Truusmann 1897b: 45; Vasilev 1882: 302

Ignasõ-le›, kohalikus pruugisIgnasilõSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Mokornulk), 1652 Игнашево, 1681 Inasen Bÿ, 1686 Игнашева, u 1866 Игнашова, 1882 Игнашово, u 1900 Игнатова, 1904 Ignasimäe, Ignasõ mäe, Игнашо́во, u 1920 Ignase, 1922 Ignasemäe, 1924 Ignatsimäe, 1997 Ignasõ.  B1
XVIII saj kuulus Taeluva koguduse alla, XIX saj ka Obinitsa kogukonnas. 1977–1997 oli Härmä küla osa. Kohanimi tuleneb eesnimest Ignas, mis on ladina Ignatiuse lühendeid. Ignašovo (Игнашово, ka Игнашево, Игнашёво) on kohanimena levinud peamiselt Pihkvamaal. Perekonnanimi Ignašov (Игнашов, Игнашев) on levinud nii Venemaal kui ka Valgevenes. Vrd Ignase, Iskna jõgi, Kolo1. – AK
Academic; Eesti PK 20; Eesti TK 42; Ernits 1924: 199–208; Hurt 1904: XIX; Ivanov 1841: 221; KN; RL 1922; Roslavlev 1976: krt 2; SeK: 30; Truusmann 1890: 56; Truusmann 1897a: 44, 45; Truusmann 1897b: 22; Vasilev 1882: 119; Vene TK 126

Igrise-sse›, kohalikus pruugis ka Igrisä ~ Igrissä-heSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Mikitamäe vallas (Lobotka, Poloda nulk), 1563 Игрищева (küla), 1585 Лысково Игрище, 1750 Игрище, 1780 Игрища, u 1790 Игрищи, 1886 Igrẽzẽ, Igreze, Igrisse, Игриша, 1903 Igresse, 1904 Igrõsõ, Igresä, И́грище, u 1920 Igritse, 1922 Igrisa, Igristše, 1934 Igrissä, Igrise.  A2
XVIII saj keskel kuulus küla Petseri kloostrile, 1882 otreez. Kui seletada nime eesti keele põhjal, siis võiks sobida murretes esinev Lõuna-Eesti igratama ’puurima’, igrats ’rahutu’ (Se), igrits, igruts, ikrass ’pidu’ (Räp, Se), igritsemmä ’vähehaaval nirisema või immitsema’ (Vas). Vene algupära korral vrd игрище ’mäng, ringmäng, (küla)pidu, (tantsu)pidu, (rahva)pidustus; ka mängupaik’. Kohanime Igrištše (Игрище) kohtab nii Venemaal kui ka Valgevenes. Igrise põhjapiiril Usinitsaga on Pritike, endine puustus (vn Бритнево). Igrisega on 1977 liidetud ↑Tsolgo küla.AK
Academic; Eesti PK 20; Eesti TK 42; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1903: 136, 230; Hurt 1904: XV; Hurt 1904–1907: III, 18, 470; KN; PGM 1785–1792; Reissar 1996: 59–60; RL 1922; SeK: 30; Selart 2016: 97; Truusmann 1897b: 23; Vasilev 1882: 119; Värska KR 1780–1794

Irboska-sse›, kohalikus pruugis varem ka Irbosk-aheSeküla Petseri rajoonis Irboska vallas (Irboska, Irboska nulk), vn Избо́рск, 862 въ Изборьстъ, Изборьскъ, Изборьск, въ Изборьскѣ, в Словенскѣ, Словѣньскъ, 1233 Изборескъ, 1240 Îsburc (die burc), 1240 Изборьско, Изборскъ, 1348 Eysenburk, Eysenwurch, 1391 Ызборьско, Изборско, 1496 Yseborch, kuni 1626 Isborg, Isburg, Iseborg, 1859 Изборскъ, 1875 Isborsk, 1893 Irboska, 1897 Изборсько, 1923 Irbuska, 1928 Vana-Irboska (alevik), 1967 Старый Изборск.  B2
Irboska oli XIV saj-st samanimelise valla ja zassaadi, XVI saj-st aga maakonna keskus. Samal ajal oli Irboska kahe gubaa (Nikolski ja Pavlovski) ja kahe koguduse (Nikolai peakiriku ja Jumalaema Sündimise) keskus. XIV saj-st oli Irboska Pihkva sõltlaslinn, 1719–1777 maakonna keskus, pärast seda Pihkva kubermangu vallakeskus ilma maakonnata linna õigustes. 1919–1922 Eesti Vabariigi Isborski, 1922–1939 Irboska ja 1939–1945 Linnuse valla ja 1945–1995 Pihkva oblasti Irboska külanõukogu ning 1995–2015 Irboska valla (Изборская волость) keskus. 2015 liideti 53 külaga Irboska vald Petseri linna külge. Juba XVIII saj-st peale on ajaloolased (G.-F. Miller, A. L. Schlözer, P. A. Munch, P. Johansen, J. R. Aspelin) esitanud kohanime päritolu Skandinaavia hüpoteesi kujul *Issaburg. Hilisemate uurijate (K. Plotkin, S. Beletski, D. Matšinski) arvates kujunes soome-ugri ja Skandinaavia päritolu kohanimi osistest Iso (sm iso ’suur’) või Isa ehk Issa (eesti isa) + Skandinaavia borg ’mägi; linnus, linn’. Varem nimetati Irboska järvest algavat jõge Isa (1690), Исса (1745, 1791, ↑Optjoki jõgi). Ka saksa ajaloolane G. Schramm esitas koha algse nime kujul *Isuborg. Eesti perioodikasse („Eestimaa Kubermangu Teataja“) ilmus nimi *Isaborg (ka *Isajõgi) 1888, nimetuse Isa tõi välja ka J. Truusmann (1894). Mitmed Vene uurijad (V. Sedov, T. Jackson, T. Roždestvenskaja, I. Šaskolski) pooldavad slaavi päritolu hüpoteesi. Izbor (Избор) oli Joakimi leetopissi (XVIII saj) järgi legendaarne Irboska asutaja, VI–VII saj elanud vürst Vandali (Вандал) poeg. Leetopissis-legendis „Slovenist, Russist ja Slovenski linnast“ (XVII saj) on Izbor Sloven Mladõi (Словен Младый) poeg ja Novgorodi vürsti Gostomõsli (Гостомысл, IX saj keskpaik) pojapoeg. Vene ajalookogumik „Хронограф“ (1679) lisab, et Sloveni (Словен) poeg Izbor nimetas Словенеск’i linna ümber oma nime järgi Изборск’iks. Kirikuslaavi kontekstis on избор ’valik, valimine; valitud vili’. Rahvasuus on veel levinud nime seletus ühendist Из Бора ’(männi)metsast, palust’. J. Truusmanni vigase tõlgenduse järgi on kohanimi lähtunud lätikeelsest sõnaühendist aizpurieši ’sootagused’. Kui otsida nimele eesti algupära, siis vrd irbuska, irbuss, irbus ’väike lameda põhjaga lootsik, küna, paat’ (Räp); lähtesõnana on välja pakutud ka hirv (vrd Irbe väin Saare- ja Kuramaa vahel). Irboska nimesid esineb mujal harva, Novgorodimaal oli Izborskaja (Изборская) puustus (1582). ¤ Leetopisside legendis (XII saj) varjaagide kutsumisest räägitakse 862. aastast (6370 Vana-Vene ajaarvamise järgi) järgmist: „Ja valiti välja kolm venda oma suguvõsadega ja [need] võtsid kaasa kõik russid ja tulid ja asus vanim, Rjurik, Novgorodi, aga teine, Sineus, Beloozerosse, aga kolmas, Truvor, Irboskasse (въ Изборьстъ)“. Selle legendi põhjal on Irboska linnamäge hakatud kutsuma Truvori linnamäeks ja Irboska surnuaial olevat suurt, tegelikult hilisemast keskajast pärit kiviristi Truvori ristiks. Teise pärimuse järgi rajas Irboska linnuse Novgorodi vürsti Gostomõsli poeg Sloven, kelle järgi tuli nimi Slovensk. Tal olnud poeg Izbor, kes hukkus noorena ussi hammustusest ning kelle järgi hakati asulat nimetama. Vrd Ervu, Optjoki jõgi. – AK
Academic; Jakuškin 1860: 169; Jujukin 2003: 52, 105; Levin 2013: 41–48; LUB: (2) I, 346; LVR: 2091, 2122, 2153, 7707; Malkov 1991: 185–187; MS; PL: I, 14, 17, II, 27, 73, 79, 88; Plotkin 1993: 115; PSRL: I, 1, II, 14, III (2000), 72, 77, 106, 210, 282, 294, 369, 384, 434, 449, 460, 512, V (2), 73, XXXI; PVL I: 18; SeK: 31–32; Zakon Psk 2015; Truusmann 1897b: 22; Truusmann 1897c: 3; Truusmann 1898: 97; VES; VMS; Wd; Weske 1876: 42

Irboska nulk Senulk (külastu) Petseri rajoonis Irboska, Pankjavitsa, Petseri ja Uue-Irboska vallas (Irboska, Petseri), 1886 Irboskah, 1904 Irboska nulk, 1978, 1985 Truba nulk, 2009 Üle-Jõgi nulk.  B2
Esimest korda on Irboska piirkonna seto külasid loetletud J. Hurda 1903. a käsikirjas. 1904 nimetas Hurt, et nulka kuulusid „kõik seto külad Irboska vallast, vahel ka Petseri valla külad Irboska pool: Unkavitsa, Sagorja jne“. Nulga nimi tuleb Irboska järgi. Nulka kuuluvad ↑Kagarinna, ↑Kossolka, ↑Koväslova, ↑Kuusinitsa, ↑Lõtina, ↑Mahnova, ↑Makarova, ↑Parkanova, Podkor´a ehk Poodkor´a (vn Не́вское Подго́рье), ↑Poodlissa, ↑Pokolduva, Raakva (Ра́ково), Sagor´a (Миткови́цкое Заго́рье), Saltanuva ehk Saloste (1928; Салта́ново), Saptja (Запу́тье), Sokoluva ehk Nurme (1928; Соколо́во), Truba (Затру́бье), Trõnnõ (Тры́нтово), Ungavitsa ehk Unkavitsa (У́мковичи) ja Vohina (Во́хино) küla ning venestunud Klikusina (Клюку́шино), Konetska (Коне́чки), Mantsi (Манчи́хино), Miitina (Ми́тино), Motina (Моты́лино), Motovila (Мотови́лово), Popkova (Бобко́во), Roogova (Рогово), Sahnova (За́хново), Sohi (Соха), Suhlova (Сухло́во), Tretjakova (Третьяково), Ulasova ehk Täplonka (Улазово) ja Vilbe (Задребье) küla. Nulka jagati kolmeks: läänepoolne oli Truba nulk (Truba küla järgi), keskosa Irboska ja idaosa Üle-Jõgi nulk (Optjoki jõe tagune).AK
Hurt 1903: 238–239, 258; Hurt 1904: XXIX; Hõrn 1990: 22; Hõrn 2009; KNAB; Remmel 1978; Remmel 1985: 10; SeK: 31

Jaamistõ-le›, kohalikus pruugis ka Jaamustõ ~ `Jaamstõ ~ Jaamsa-heSeküla Petseri rajoonis Krupa vallas (Lobotka, Tsätski nulk), vn Я́мище, 1686 Ямище, u 1790 ямище, u 1866 Яниша, 1903 Jaamste, 1904 Jaamistõ, Я́мище, u 1920 Jaamiste, 1922 Jamiše, 1923 Jamištše, 1999 Jaams(s)a.  B3
Küla kuulus XIX saj Korodissa (Городище) kogukonda ja Kuulja kogudusse. Sõna ямище tähendab vene ja ukraina keeles väikest sood või auku. Seda seletust võikski tõenäoliseks lugeda, sest lähikonnas on mitu sood. Seto algupära ei ole tõenäoline (vrd jaamama ’hulkuma’, jaamerdama, jaamima ’jahmerdama’). Pihkvamaal on mitu Jamištše (Ямище) küla, samuti mujal Venemaal ja Valgevenes.AK
Academic; Eesti TK 42; Hurt 1903: 238; Hurt 1904: XVI; Ivanov 1841: 256; KNAB; PGM 1785–1792; Richter 1959: 398; RL 1922; SeK: 33; Setomaa kaart 1999; Vene TK 126; VMS; ÜAN

Jaanimäe2 [jaani`mäe] ‹-le›, varem ka Malahova ~ Ruuda Seküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Üle-Pelska nulk), 1686 Малахово, 1859 Malahowa, 1882 Мелахово (puustus), 1897 Мелихово (puustus), 1904 Malahova, Малахо́во (puustus), u 1920 Malahovo (talud), 1935 Jaanimäe (asundus), 1939 Jemeljanovo (puustus), 1940 Malenova puustus.  C1
XVII saj üles tähendatud külana, XIX saj lõpupoole puustus ja XX saj algupoolel talud. 1977–1997 oli Võmmorski küla osa. Küla tekkis Malahova puustusele 1920. a-tel; Jaanimäe nimi ilmus 1930. a-tel, arvatavasti tähenduses jaan ’jaanipäev’ + mägi. Külast vahetult põhjas asub Jaanimägi, kus peetud jaanitulesid. J. Hurda andmetel elasid külas eestlased. Kohanimekartoteegi teatel oli varasem nimi Ruuda puustus. Vene perekonnanimi Malahhov (Малахов) tuleneb heebrea päritoluga ristinimest Малахия (teisendid Малах, Малафей, Малаш, Малашка). Teise seletuse järgi tuleneb see vene isikunimest Малх, mille juured on araabia sõnas tähendusega ’keiser, valitseja’. Pihkvamaal asub mitu Malahhovo (Малахово) küla, samuti mujal Venemaal. Küla lõunaosa on Simaski, mille lähedal põhjas oli Märämõisa ehk Mära puustus (1866–1867 М-за Мюрово, 1897 сельцо Мярово). Vrd Jaanimäe1. – AK
Academic; EAA.1271.1.32;  EAA.298.2.71, L 18; Eesti SK 10; Eesti TK 42; Eesti TK 25; Hurt 1904: XVIII; Ivanov 1841: 239; KN; KNAB; SeK: 78; Truusmann 1897b: 40; Vasilev 1882: 176

Jaaska-le›, kohalikus pruugis-heSeküla Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas (Pankjavitsa, Seeridsä nulk), vn Ю́нцево, u 1790 рицова, u 1866 Юнцова, 1872 Юнцево, 1882 Юнцово, 1904 Jaaska, Ю́нцево, 1920 Juntsovo, 1923 Juntsevo.  A2
XIX saj kuulus küla Vilo kogukonda ja Saalessa (Залесье) kogudusse. Kohanime aluseks võib olla jaas, jass, jäss ’säinas’ (Se, Lut) või jaskma ’liikuma’ (Lut). M. Kallasmaa on Jaska nime puhul oletanud isikunime (Jaska). Jaška (Яшка) võib olla Яков’i rahvapäraseid teisendeid (P. Päll). Vene Юнцево lähtub ehk sõnast юнец ’noor, poiss, väike, alaealine, noormees’. Võrreldav külanimi on Poolas Juncewo. Vrd Jaska. – AK
Academic; Hurt 1904: XXIII; KN; PGM 1785–1792; Pskov 1885: 595; SeK: 33; Vasilev 1882: 349; Vene TK 126; VMS; ÜAN

Jaastrova [`jaastrova] ‹-`rovva ~ -le›, kohalikus pruugis ka `Jaastruva-`ruvva ~ -heSeküla Petseri rajoonis Krupa vallas (Lobotka, Tsätski nulk), vn Я́стребье, 1563 Ястребье (küla), 1585 Ястребы, 1686 Ястребово, u 1790 Ястребья, u 1866 Ястребова, 1872 Ястребье, 1903 Jaastrowa, Jaastruwa, 1904 Jaastrova, Я́стребье, 1922 Jastrova, 1923 Jastrebje, 1948 Ястребская.  B2
XIX saj kuulus küla Suurõ-Kuuliska kogukonda ja Kuulja kogudusse. Seto sõnavara põhjal on kohanime päritolu ebaselge. Perekonna- või isanimi Jastrebov (Ястребов) pärineb vanavene isikunimest Ястреб ’pistrik’. Lisanimena võis see märkida nii jahimeest, pistrike eest hoolitsejat kui ka inimest, kel tige või halb iseloom. Pihkvamaal on mitu Jastrebovo (Ястребово) küla; eriti rohkesti kohtab kohanime aga Bulgaarias. Küla asub Jaastrova järve (u 1790 озе. Ястребское) ääres. Vrd Jaaska. – AK
Academic; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1903: 238; Hurt 1904: XVI; Ivanov 1841: 256; KNAB; NL TK 25; PGM 1785–1792; Pskov 1885: 596; RKKA; RL 1922; SeK: 33; Selart 2016: 104; Truusmann 1897b: 91; Vasilev 1882: 352; Vene TK 126; ÜAN

Jandova-sse›, kohalikus pruugis-he~ Jandovina Seküla Petseri rajoonis ja vallas (Petseri, Saurova nulk), vn Индовино, 1882 Ендавино (võsselok), u 1900 Ендовино (talu), 1904 Jandova, Ендовино́ (puustus), 1923 Endovino (talu), 1943 Jandovo (talu), 1949 Индовино (küla).  A1
Asula kujunes arvatavasti alles XIX saj paari talu Paatskohka (Пачковка) külast eraldumisel. Siis kuulus see Raagosina (Рагозино) kogukonda ja Petseri kogudusse. 1943 taluna Väiko-Paatskohka küla all. Kui otsida kohanimele eesti päritolu, siis vrd jandu, jando ’tülinorija’ või jandal, jantal, jandus ’jant’. Vene sõnavara põhjal saaks lähteks ендова, яндова ’(kõhukas) nokaskann, nokaskauss (Vana-Venes); (katuse) neel; väike ümar, järve või oja kaudu seotud laht’. Venemaal on Jendovino (Ендовино) küla.AK
Academic; Eesti SK 10; Hurt 1904: XX; KN; NL TK 25; SeK: 33; Truusmann 1897b: 15–16; Vasilev 1882: 92; VMS; ÜAN

Jatsmani [`jatsmani] ‹-`manni ~ -le›, kohalikus pruugis ka `Jatsmanni Seküla Petseri rajoonis Krupa vallas (Lobotka, Tsätski nulk), vn Ячме́нево, 1585 Ячменево (puustus), u 1790 Ячменева, u 1866 Ячменева, 1903 Jatsmanni, 1904 Jatsmanni, Ячме́нево, 1922 Jatsmani.  B3
XIX saj kuulus küla Korodissa (Городище) kogukonda ja Kuulja kogudusse. Kohanime seto algupärana tulevad kõne alla jats ’vana inimene’ või jatsk, jatskjanõ ’vintske’ (Lut). Vene ячмень tähendab eelkõige otra või odraiva silmas. Perekonnanimed Ячменев, Ечменев tulenevad tõenäoliselt sõnast ячмениться ’nina püsti ajama, ennasttäis olema’. Venemaal on samuti Jatšmenevo (Ячменево) küla.AK
Academic; Hurt 1903: 238; Hurt 1904: XVI; PGM 1785–1792; Pskov 1585–1587: 144; Richter 1959: 398; RL 1922; SeK: 33; Vene TK 126; VMS

Jugo-le›, kohalikus pruugis ka Jugokülä Seküla Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas (Pankjavitsa, Seeridsä nulk), vn У́сова Гора́, u 1790 Усова гора, 1792 Усова Гора, u 1866 Усова, 1885 Jugo, 1903 Югова гора, 1904 Juga, У́сова Гора́, 1922 Usova-Gora.  A2
XIX saj oli küla Vilo kogukonnas ja Saalessa (Залесье) koguduses. Jugo võib olla Rõuge khk-s esinev talupoja lisanimi, mis on rännanud koos asunikega Setomaale. Samas esineb vanavene talupoja lisanimena XVII saj Юговъ, samuti nimi Усова ~ Усов, mida kohtab juba XV saj. Küla lähistel on Jugo järv. Vrd Jugu. – AK
Hurt 1903: 287; Hurt 1904: XXIII; KNAB; PGM 1785–1792; RL 1922; Zakon Psk 2010; Truusmann 1890: 59; Truusmann 1897b: 81; Tupikov 1903: 800, 854

Juusa-le›, rahvakeeles ka Taga-Tser´gondõ-heSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Mokornulk), 1788 Задняя Церковна, u 1866 Задня Церковная, 1882 Заднее Церковно, 1885 Jusa, 1904 Taga-Tserkona, За́днее Церко́вно, u 1920 Juusa, 1949 Мунели.  B1
XVIII saj kuulus riigikülana Taeluva koguduse alla, XIX saj ka Obinitsa kogukonnas. 1977–1997 oli Antkruva (Andrikova) küla osa. Eestikeelne nimi Juusa on teada XIX saj II poolest, selle päritolu on ebaselge. Vrd juusk ’jooks; vool; libisemine, liuglemine’ (Võru) või juska, juuska ’pelt, ettetõstetav ahjuuks, ahjuluuk’ (Lut, Se). Otepääl on Juusa järv, Karjalas aga Juustjärvi. Vene nime Заднее Церковно tõlgendatakse üldiselt kui tagumist, äärmist kirikuküla (заднее + церковь). Nimi on paaris Tsergondõ küla nimega samas Meremäe vallas. Zadneje Tserkovno (Заднее Церковно) küla oli ka Venemaal Tihvini maakonnas. Vrd Karaski1, Mäni, Suuremetsa, Tamme1, Tsergondõ. – AK
Academic; Eesti TK 42; Hurt 1904: XIX; NL TK 25; SeK: 34; Taeluva KR 1788; Truusmann 1890: 56; Truusmann 1897a: 45; Vasilev 1882: 105; Vene TK 126; VES; VMS

Jõksi2-le›, kohalikus pruugis-lõ ~ `JõksiSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Pankjavitsa, Koolina nulk), 1681 Osina By, u 1790 Якушева, u 1866 Екшина, 1869 Екшино, 1882 Экшино, 1904 Jõksi, Э́кшино, u 1920 Jekšina, 1922 Eksi, Joksi.  B2
XIX saj kuulus küla Saalessa (Залесье) kogudusse ja Koolina kogukonda. Kohanime aluseks võiks olla lisa- või eesnimi Jõks. Selle võimalik lähe on ristinimi Jakuš (Якуш), mis on iseloomulik Ukraina ja Valgevene nimekasutusele (ka perekonnanimi Якушев). Nimi pärineb ristinimest Яков (vanas kirjaviisis Іаковъ). Sõnalise lähtena võib kõne alla tulla якуш ’puusepp; puukaunistused majadel ja laevadel’ (V. Dal) ja якуша ’roheline konn; rohukonn’. Vrd ka Kagu-Eesti jõks, jõksma (luks, luksuma). K. Pajusalu arvates on võimalik mugandus ka otse a-lisest nimest (JaksiJõksi). A. Šteingolde ei näe nimevariandil Экшино vene tausta. Vrd Jõksi1. – AK
Academic; Dal’ 1880–1882; Eesti TK 42; Hurt 1904: XXI; PGM 1785–1792; RL 1922; Roslavlev 1976: krt 2; SeK: 34; Vasilev 1882: 349; Vene TK 126; Vene TK 420; VMS

Järvepää [järve`pää] ‹-leSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Mikitamäe vallas (Lobotka, Poloda nulk), 1563 Жарово на озерке на Жарове (küla), ? 1585 Нестерково Кахова, 1652 Журовова-Кадова, 1681 Süwawwa Bÿ (viga? vrd Süvahavva), ? 1750 Журова Кахова, 1780 jarwepä Küllä, u 1790 Журова кохова, 1877 Järvepää, 1885 Saare, Järwe, 1886 Журовa Кахковa, 1890 Журово-Кахово, 1897 Saareküla, Järweküla, 1904 Järvepää, Жу́рово Кахо́во, u 1920 Järvepera, 1922 Järvepea.  A2
Juba XVIII saj II poolel kirjapandud kohanimi näitab ilmselt paiknemist järve suhtes, Järvepää all tuleb siin mõista järve otsa. Küla kuulus siis Petseri kloostrile. Ka mujal Eestis ja eriti Soomes leidub kohanimesid, kus pää esineb nimes samas tähenduses. XIX saj kuulus Selise kogukonda ja Värska kogudusse. B. Harlašov on 1585. a nimekuju samastanud siinsega, ent tõenäoliselt käib see ↑Puugnitsa kohta. Vene nimekujus esineb Kahkvale viitav osis Кахово. Selle vana kohanime tõenäolisimaid seletusi võiks peituda lõunaeestilises sõnas kaho ’külm’ või kahotama, kauhtama ’külmetama’; -va oleks vetenimedele iseloomulik järelliide. Pihkvamaal on mitu Kahnovo (Кахново) küla. Küla asub Järvepää järve (1638 Kachwa Jerw) idakaldal. Järvepääga on 1977 liidetud ↑Tegova küla (Vas). Vrd Kahkva2, Mädajõgi. – AK
Academic; Eesti TK 42; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1903: 166; Hurt 1904: XV; Hurt 1904–1907: II, 524; Pskov 1885: 72; Pskov 1890; Pskov 1988; Reissar 1996: 59–60; Rev 1638 I: 159; RL 1922; Roslavlev 1976: krt 2; SeK: 35; Selart 2016: 106; Truusmann 1890: 56; Truusmann 1897a: 44, 45; Truusmann 1897b: 17; Vasilev 1882: 98; Värska KR 1780–1794; VMS

Kaatsova [kaat´s´ova] ‹-sse›, kohalikus pruugis-he›, kirjakeeles ka Kalde Seküla Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas (Pankjavitsa, Seeridsä nulk), vn Ка́чево, ? u 1790 Качова, u 1866 Качева, 1872 Качево, 1904 Kaat´sova, Ка́чево, u 1920 Katševo, 1928 Kalde.  A2
XIX saj kuulus Vilo kogukonda ja Saalessa (Залесье) kogudusse. Kohanimi võib lähtuda eesnimest Kaats : Kaatsi. Arvesse võiks tulla ka Kagu-Eesti kaadsa’ ~ kaatsa’ ’(vanaaegsed) meeste püksid; püksisäär’, kaatsatama ’kädistama’ (Kan, Se). Vene algupära korral vrd качать ’kiikuma, kõikuma, raputama, kõigutama’ (ka tuletis качели ’kiik’). Pihkvamaal oli Katšalovo (Качалово) ja Katšanovo (Качаново) küla, viimane on praegu Lätis (Kacēni). J. Truusmann pakkus seletuseks läti sõna kaķis ’kass’. Kalde nime määras külale siseminister Petserimaa kohanimede esimese eestistamise käigus 1928. Vrd Kaatsi, Kaatsora kund. – AK
Academic; Eesti TK 42; Hurt 1904: XXIII; KNAB; PGM 1785–1792; Pskov 1885: 539; RT 1928; SeK: 36; Setumaa 1928: kaart; Truusmann 1897b: 25; Vasilev 1882: 129; Vene TK 126; VES; VMS

Kagarinna-`rinna ~ -sseSeküla Petseri rajoonis Petseri vallas (Irboska, Irboska nulk), vn Гага́рино, u 1790 Гагарина, 1849 Гагарино, 1903 Kagarinna, 1904 Kagarinna, Гага́рино, u 1920 Gagarina, 1922 Gagarino, 1928 Virve.  B2
XIX saj kuulus küla Kossolka kogukonda ja Irboska kogudusse, XX saj algul aga Mõla kiriku alla. Kohanime eesti päritolu korral vrd kagar ’kupar’ (kagarinõ ’kupraline’), taimenimetus kagar (karikagar, sookagar), kagarik ’kidur’. Gagarino (Гагарино) on Venemaal väga levinud kohanimi, tulenedes ehk isanimest Гагарин, mis omakorda põhineb vanavene isikunimel Гагара (‹ гагара ’kaur’). Karjalas on samuti Gagarino (Гагарино, sm Kakara) küla. Virve nime määras külale siseminister Petserimaa kohanimede esimese eestistamise käigus 1928. Vrd Lasila. – AK
Academic; Eesti TK 42; Ernits 2012: 40; Hurt 1903: 239; Hurt 1904: XXIV; PGM 1785–1792; RL 1922; RT 1928; SeK: 36; VMS

Kalatsova [kalat´s´ova] ‹-`sovva ~ -sse›, kohalikus pruugis ka Kalat´s´uva-`suvva ~ -heSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Pankjavitsa, Koolina nulk), u 1790 калачева гора, 1859 Kalatsova, u 1866 Калачева, 1882 Калачева Гора (puustus), 1903 Колачево, 1920 Kalatševa, 1928 Kalatseva; vn Калачёво.  C2
XVIII saj mainitud väikekülana, XIX saj lõpus oli siin puustus, 1920. a-tel olid talud, 1930. a-tel samuti puustus. Kohapeal seletatakse külanime vene sõnaga колоть, колотить ’lööma, taguma, sepistama, rautama’, millest järelduvat, et siin olnud sepikoda või vankrirataste parandus. Väliskujult võiks nimevasteks olla калач ’valge nisujahust (osaliselt rukkijahust) ümar palmikleib’, sõna arvatakse pärinevat kas tatari keelest või vene sõnadest коло, колесо ’ümar, rattakujuline’. Viimane sobiks ka külanime seletuseks, sest küla kõrval asub samanimeline ümara kujuga mägi. Pihkvamaal on Kalatšovo (Калачево) küla, ka mujal Venemaal on kohanimi (lisaks Калач) levinud. Kodu-uurijad on pakkunud nimele seto algupära, vrd kol´o ’(veskikivi) õõnsus; kolju, pea’, kolo ’surm’ või kolonõ ’paatunud’. Vrd Kallõtõ järv. – AK
Academic; EAA.1271.1.32; Eesti TK 42; Hurt 1903: 75; KNAB; PGM 1785–1792; SeK: 36; Setumaa 1928: kaart; Truusmann 1897b: 23; Vasilev 1882: 124; Vene TK 126; VES; VMS

Kangavitsa-`vitsa ~ -sse›, rahvakeeles ka Häräkülä Seküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Koolina nulk), 1882 Лысково, Комковичи (puustus), 1923 Kankavitsa (talu), 1938 Kangovitsa, 1970 Kangavitsa.  C2
Küla on algselt olnud puustus, nii oli ta kirjas veel 1939. Kohanime päritolu pole selge. Eesti algupära korral vrd lõunaeestilised kang ’kange’, kanga ’valjusti’ (Lei) või kangõ ’kange, jäik, kõva’. P. Pälli arvates võiks kohanime lähe olla vene tüvi Комков (ком ‹ ’kamakas; kamp, komp’), millest on moodustatud elanikunimetuse vorm (Комковичи). Küla lõunaosa on Kärnä, endine küla (vn Ма́лое Вя́зиково). Vrd Kangla, Kangsti. – AK
Academic; Eesti TK 50; KN; RL 1959, 1970; SeK: 37; Truusmann 1897b: 28; Vasilev 1882: 172; VES; VMS; ÜAN

Karamsina-`sinna ~ -sseSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Üle-Pelska nulk), ? 1652 Карамзино, u 1790 Карамзина, u 1866 Каравилина (viga?), 1904 Karamsinna, Кара́мзино, 1920 Karamsina, 1922 Karamsino.  C1
XVIII saj kuulus küla Taeluva kiriku alla; XIX saj oli Obinitsa kogukonnas. 1977–1997 oli Korski küla osa. Perekonnanimi Karamzin (Карамзин) on Vene allikate järgi arvatavasti (krimmi)tatari päritolu (‹ qara ’must’ + tatari aadlitiitel mırza). Venemaal Tveri kandis asub samuti Karamzino (Карамзино) küla. Vrd Kaara, Kaera. – AK
Academic; Eesti TK 42; Hurt 1904: XIX; PGM 1785–1792; RL 1922; SeK: 37–38; Truusmann 1890: 56; Vasilev 1882: 126; Vene TK 126; VES; VMS

Karisilla [karisilla] ‹-leSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Mikitamäe vallas (Lobotka, Poloda nulk), 1563 Новинки (küla), 1585 Новинка, 1750 Новинки, u 1790 Навинка, 1855–1859 Новинокъ, 1885 Karisilla, 1904 Karisilla, Нови́нки, 1922 Novinki, 1923 Karisela, Novikna.  A2
Küla kuulus 1750 Petseri kloostrile, kiriklikult allus Värska kogudusele; 1882 ka Väike-Rõsna kogukonnas. Kohanime algusosa võib tuleneda isikunimest Kari (lühend Makariosest) või lisanimest Karinov (Кариновъ). Algusosa oleks loogiline seletada ka sõna kari : karja abil, st *Karjasilla (K. Pajusalu). Vene kohanimi Новинки tuleneb ehk sõnast новое ’uus’, seega siis „uusküla“. Vrd vanavene keeles новина ’uue (saagi)koristuse esimene saak’. Pihkvamaal on mitu Novinki (Новинки) küla. Külast voolab läbi Karisilla oja (1855 Руч. Новинской). Karisillaga on 1977 liidetud Pluitsa ja Rõsna-Mõtsa (Rõsna-Metsa) küla. Viimase lõunaosa on Puustuse (ehk Teksina, vn Декшино). Vrd Karijärv. – AK
Academic; Dal’ 1880–1882;  EAA.298.2.71, L 15; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1904: XVI; PGM 1785–1792; Pskov 1988; Reissar 1996: 59–60; RL 1922; SeK: 38; Selart 2016: 98; Truusmann 1890: 57; Truusmann 1897a: 45; Tupikov 1903: 566; VMS; ÜAN

Kasakova-`kovva ~ -sse›, kohalikus pruugis ka Kasakuva-`kuvvaSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Mokornulk), 1686 Казакова, u 1866 Козакова, 1872 Козаково, 1882 Казаково, Зайцево (puustus), Красиково (küla), 1904 Kossikova, Koskova, Красико́во, u 1920 Kosakova, 1923 Kasakova (talu).  C2
XIX saj küla ja puustus Ulanuva (Уланово) kogukonnas ja Saalessa (Залесье) koguduses; XX saj algul ka taluna. Arvatavasti 1930. a-tel ühendati Tobrova külaga, omaette küla uuesti al 1997. Perekonnanimi Kozakov (Козаков) ei pea alati viitama kasakale, sõnatüve tähenduseks on ka ’eraklik inimene; (aastaks palgatav) sulane’. Sõna козак ~ казак on laenatud tatari keelest (algselt tähenduses ’vaba inimene’) ning seda kohtab lisanimena Venemaal juba XV saj. Sõna on laenatud Lõuna-Eesti murretesse (kasak ’vallakorrapidaja; kasakas’). Kohanimi Kazakovo (Казаково) on levinud nii Pihkvamaal, Ingerimaal kui ka Udmurtias (seal küll Kazakgurt). Lämmijärve-taguses Kasakova külas (vn Казаковец) Haniva (Пнёво) poolsaarel elasid varem luterlastest eestlased, kes allusid Räpina kirikule. Vrd Koskuva. – AK
Academic; Eesti TK 42; Hurt 1904: XVIII; Ivanov 1841: 232; Pskov 1885: 541; SeK: 39; Vasilev 1882: 124, 136; Vene TK 126; VES; ÜAN

Kastamara-sseSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Pankjavitsa, Koolina nulk), u 1790 Баева, 1859 Kasamaru, 1882 Баево, Костомарово (puustus), u 1900 Паево (talu), u 1920 Kostamara (talu), 1923 Kastamara (talu), 1943 Kastamaa (talu), 1948 Кастомор.  C2
Küla esines hiljem nii puustuse kui ka taluna. XIX saj keskel elasid seal luterlastest eestlased, XX saj algul kohtas ka lätlasi. 1977–1997 oli Keerba küla osa. Kui oletada eesti päritolu, võib kohanimi olla kolmeosaline. Algusosa aluseks võiks olla isikunimi *Kast, mis on katoliku nime Christianuse võimalikke mugandusi, või Kaas, mille lähteks on eesnimi Karl. Võimalik on ka tuletis sõnast kaste. Kohanime teised osised võivad vahest olla maa või mägi : mäe ning aru ’kuiv rohumaa’. Vene päritolu korral võiks kohanimi tuleneda perekonnanimest Kostomarov (Костомаров), mis omakorda tuleneb hüüdnimest Костомара, „suur luu“ (suure kondiga, suurt kasvu inimene). Laura vallas on Kastamara (vn Костомары) küla ja Luhamaal endine Kastamara puustus (vn Красная Дубровка, ↑Pruntova). Vene nimekujudena esinevad Баево või Паево pärinevad ilmselt isikunimest, mis ise näib olevat turgi algupära. Vrd ka vene murretes бай ’jutupaunik, jutumees, ilukõneleja, jutuvestja, muinasjutukõneleja’, баить ’(muinasjutte) rääkima’. Vrd Kaasmaru, Kastolatsi. – AK
Academic; EAA.1271.1.32; Eesti SK 10; Eesti TK 42; KNAB; NL TK 25; PGM 1785–1792; RKKA; SeK: 39; Vasilev 1882: 17; VMS; ÜAN

Keerba-le›, kohalikus pruugis ka Keerbä ~ `Kerbä ~ `Kärbä-leSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Pankjavitsa, Koolina nulk), 1866–1867 Кербина, 1872 Кербино, 1885 Кербы, 1904 Kärbä, Ке́рбино, u 1920 Kerbina, 1922 Kerba, 1923 Kerbino, 1928 Kärba, 1997 Keerba.  C2
1882 on peale Keerba küla mainitud ka samanimelist maaüksust (otreezi). Siis kuulus see Koolina kogukonda ja Saalessa (Залесье) kogudusse. Külanime lähteks võiks olla lisanimi, mis seostub loomanimetusega kärp või kärbis. Vrd ka Kagu-Eesti kontekstis kärbikunõ ~ kärpikunõ ’okslik’ (Se). Vene nimevastena võib kõne alla tulla керб, керп ’kimp, punutis, sõlm’; кербь oli M. Vasmeri järgi muinasskandinaavia laenuna Vana-Venes linade mõõduühik (L. Vaba). Ingerimaal on Kerbukovo (Кербуково, sm Kerpukkala) küla. Keerbaga on 1977 liidetud ↑Vaarkali küla. Vrd Keerä, Kärba. – AK
Academic; Dal’ 1880–1882;  EAA.298.2.71, L 18; Eesti TK 42; Hurt 1904: XXI; Pskov 1885: 539; RL 1922; SeK: 40; Setumaa 1928: kaart; Truusmann 1890: 56; Vasilev 1882: 130; VMS; ÜAN

Keerä-leSeküla Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas (Pankjavitsa, Seeridsä nulk), vn Ке́рино, u 1790 Керино, u 1866 Керы, 1882 Кѣры, 1903 Keerä, 1904 Keerä, Кѣ́ры, Кру́зы, 1921 Keera.  A2
XIX saj kuulus küla Vilo kogukonda ja Saalessa (Залесье) kogudusse. Keerä on ka Seeridsä nulga paralleelnimi. 1890 on J. Truusmannil ekslik üleskirjutus (Radaja). L. Kettunen toob sarnase nime seletuseks keer ’keerd’. Võrdluseks sobib veel seto keerätämä ’keerutama’. Vene nimi Керино on arvatavasti Keerä nimega sama päritolu. Teise nimevariandiga Крузы võrreldav kohanimi on Poolas Kruzy (sks Krausen) endisel Preisimaal, samuti Ida-Poolas. Nimi on pigem eesti päritolu. Vrd Keerba, Seeridsä nulk. – AK
Academic; Eesti TK 42; EO: 182; Hurt 1903: 287; Hurt 1904: XXIII; KNAB; PGM 1785–1792; SeK: 40; Truusmann 1890: 56; Vasilev 1882: 157; Vene TK 126

Kiiova-sse›, kohalikus pruugis-heSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Üle-Pelska nulk), 1788 Кіова, u 1790 Кїева, u 1866 Кіева, 1882 Кіево, 1904 Kiiova, Кіе́во, u 1920 Kijova, 1922 Kievo; vn Киёво.  C1
XVIII saj allus mõisnikule kuuluv küla Taeluva kirikule, XIX saj oli see Obinitsa kogukonnas. 1977–1997 oli Polovina küla osa. Ehk sobib kohanime seletuseks soome isikunimi Kiia (P. Johanseni ja L. Kettuneni järgi). Arvesse tuleb ka linnunimetusest kiiv ~ kiivitaja tulenev vana lisanimi. Vene päritolu korral on lähteks vanavene isikunimi Кій ja isanimed Кіевъ, Кіевичъ, mis tulenevad vanavene sõnast кии ’vasar’. Pihkvamaal leidus külanimesid, nagu Кіевецъ, Кіевичи, Кіевка ja Кіево. Kodu-uurijate arvamus seosest Kiievi linnaga ei tundu A. Šteingolde jaoks usutav; ta toetab kohanime mitteslaavi päritolu. Seos Valges meres asuvate Kii saartega ei tundu samuti asjakohane. Vrd Kiidjärve, Kiumamõisa. – AK
Academic; Eesti TK 42; Hurt 1904: XVIII; PGM 1785–1792; Pskov 1885: 540; PVL I; RL 1922; Taeluva KR 1788; Truusmann 1897b: 26; Tupikov 1903: 571; Vasilev 1882: 132; Vene TK 126; VMS

Kiislova [`kiislova] ‹-sse›, kohalikus pruugis `Kiisluva, rahvakeeles ka `Väiko-`Kiisluva ~ `Väiko-`Kislova-heSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Pankjavitsa, Vaaksaarõ nulk), ? 1652 Кислово, 1686 Кислово, u 1790 Кислова, 1882 Малое Кислово, 1904 Väiko-Kislova, Ма́лое Кисло́во, u 1920 Urpuse, 1922 Kislova, 1923 Väike-Kislova, 1938 Vk.-Kiislova, 1970 Kiislova.  C2
XIX saj kuulus küla Voronitsa (Воронкино) kogukonda ja Pankjavitsa kogudusse. Küla tuumik on Väiko-Kiisluva, mida on üldiselt kutsutud Kiisluvaks. 1920.–1930. a-tel ilmuv nimi Urpuse ehk Urbuse tähistab tavaliselt küla lõunaosa. Väiko-Kiisluvast edelas on Suurõ-Kiisluva (vn Большо́е Кисло́во), mis on 1977 liidetud Kiislovaga. Kiislova nimi pärineb talupoja lisanimest, mis on moodustatud vene laensõna kiisla, kisla ’kaerakile’ (‹ кисель) või pigem näoilme ja iseloomu viitava кислый ’hapu’ järgi (E. Ernits). Vanavene mehenimena esineb Кисель, mis on laenatud ka eesti keelde (Kisli, J. Mägiste). Kohanimi Kislovo (Кислово) on Pihkvamaal, samuti Venemaa Euroopa-osas üsna sageli esinev. Kiislovaga on 1977 liidetud ↑Solova küla. Vrd Kiisli. – AK
Academic; Eesti TK 50; Hurt 1904: XXII; Ivanov 1841: 233; PGM 1785–1792; RL 1922; RL 1959, 1970; SeK: 41; Truusmann 1890: 56; Truusmann 1897a: 44; Tupikov 1903: 179; Vasilev 1882: 178; VMS; ÜAN

Kiksova [`kiksova] ‹-sse›, kohalikus pruugis ka `Kiksuva-heSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Mokornulk), 1561 Кукишево, u 1790 Кикишева, 1872 Кикишево, 1882 Кикишово, 1904 Kiksova, Кикише́во, 1923 Kisova, 1937 Kiksuva.  C1
1788 kuulus küla Taeluva kogudusse, 1882 ka Obinitsa kogukonda. Kõige varasem kirjapanek Кукишево (1561) võiks viidata vn sõnale кука ~ кукиш ’rusikas; (karjala) pirukas; metspirn; pats; käepide’. Kagu-Eesti sõnavarast lähtudes on nimevastet keeruline leida (vrd kiks ’luksumine’, kiksmä ’kiitlema’ või kikstu ’edev’). Lihtsam oleks ehk kohanime seletada talupoja lisanime abil, vrd Kikas ’kukk’. Vanavene isanimedena esinevad Кикилиличъ ja Кикинъ. A. Šteingolde arvates pole võimalik kohanime seletada vene keele põhjal. Põhja-Soomes on kohanimi Kiksiniemi ehk Kiksia, mis võib viidata isikunimele Kiksi. Vrd Kikka. – AK
Academic; EAA.1999.1.103; Hurt 1904: XVIII; KN; KNAB; Markus 1937; PGM 1785–1792; Pskov 1885: 539; SeK: 41; Truusmann 1890: 56; Truusmann 1897b: 26; Tupikov 1903: 570; Vasilev 1882: 130; ÜAN

Kito-le›, kohalikus pruugis ka Kitokülä-`küllä›, rahvakeeles ka Seegasaarõ-lõ ~ -`saardõSepaik (küla) Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Mikitamäe vallas (Lobotka, Poloda nulk), 1563 Бабино Каменище (küla), 1585 Бабино, u 1866 Бабино-Каменище, 1872 Каменище, 1885 Sega, 1886 Kito, Seegasaare, 1897 Бабино Каменище, 1903 Kitu, 1904 Kito, Seegasaarõ, Ба́бино Камени́ще, 1922 Kitto.  A2
Liideti 1977 Selise külaga. Küla kuulus XIX saj Selise kogukonda ja Värska kogudusse. Kohanime seletuseks võiks olla lõunaeestiline kitmä ’kiitma’ või kitjä ’kiitja’. Tõenäoline tundub eesnime Nikita lühenemine kujule *Kita ~ *Kito. Pihkvamaal on mitu Kitovo (Китово) küla. Seegasaarõ nime päritolu on ebaselge. Võrdluseks võib tuua Võrumaa sõna seek ’viljamõõt’ ja seegamaa ’pinnamõõt’; seal leidub samuti Seega talusid. Pihkvamaal on Seglitsõ (Сеглицы) küla. L. Vaba andmeil on seek balti tüvi, mis laenatud lõunaeesti murdekeelde (läti sieks, leedu siekas). P. Pälli arvates võiks Seega tuleneda isikunimest, nt Seva (СеваВсеволод või Севастьян). Vene nimes esinev Babino (Бабино) on idaslaavi maade kohanimedes levinud; Pihkvamaal oli varem mitu Babino küla. Каменище on peamiselt ukraina murdesõna, vrd ka vene каменище ’suur kivikamakas’. Venemaal on Kameništši (Каменищи) küla. Vrd Kiidi. – AK
Academic; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1903: 166, 224; Hurt 1904: XV; Hurt 1904–1907: II, 8; KN; Pskov 1988; RL 1922; SeK: 42; Selart 2016: 100; Truusmann 1890: 54; Truusmann 1897a: 45; Truusmann 1897b: 24; Vasilev 1882: 17, 125; Vene TK 126; VES; VMS

Kitsõ-le›, kohalikus pruugis-lõSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Pankjavitsa, Koolina nulk), 1585–1587 Косляково-Вяхирево, 1882 Козликово, Вахорево (puustus), 1886 Kitse kõrts, u 1900 Козляево, 1903 Kitsõ kõrdsi, u 1920 Kozlääevo, 1928 Kitseküla.  C2
Kohta on mainitud XIX saj ka puustusena ning XX saj algul kõrtsina. Tegemist on ehk tõlkenimega, vrd vn козёл ’kits’ või козлик ’kitsetall’. Pihkvamaal on mitmeid samatähenduslikke kohanimesid. Värska vallas on Kitsõmägi ja Kitsõsuu. Paralleelnime Вахорево päritolu on teadmata, ehk tuleneb see isikunimest ВахрушаВахромейВарфоломей (‹ kreeka Βαρθολομαῖος/Bartholomaios). Venemaal on mitu Vahruševo (Вахрушево) nimega kohta. Kitsõga on 1977 liidetud Raba küla (vn Рябово). Vrd Kitseküla1. – AK
Academic; Eesti TK 42; Hurt 1903: 44, 164; KNAB; Pskov 1585–1587: 313; SeK: 42; Setumaa 1928: kaart; Truusmann 1897b: 27; Vasilev 1882: 136; VMS

Klistina [`klistina] ‹-sse›, kohalikus pruugis ka `Klõ̭stina-heSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Mokornulk), 1627 Глистина, 1652 Глистино, u 1790 лестихина, u 1866 Глистихина, 1872 Глистилино, 1904 Klõ̭stina, Глисти́хино, u 1920 Klistina, 1922 Klistino, Klõstino, 1923 Glistino.  C1
XVIII saj kuulus küla Taeluva kogudusse ja XIX saj Obinitsa kogukonda. 1977–1997 oli Obinitsa osa. L. Vaba toob võrdluseks Läti kohanimed Glīzda, Glīzdaine, mille lähteks on läti glīzda, glīzds ’(sini)savi’. Niisamuti vene глист ning leedu glitus tähendavad libedat, kleepuvat. Samal seisukohal nime seletamisel oli J. Truusmann. Seto nimekujud on sellest tulenenud. Petserimaal on Glestinetsi järv (оз. Глестинец ~ Глистенец) ja Pihkvamaal Glistenetsi (Глистенец) küla.AK
Academic; Eesti TK 42; Hurt 1904: XIX; Ivanov 1841: 190; KNAB; PGM 1785–1792; Pskov 1885: 521; RL 1922; SeK: 43; Truusmann 1890: 55; Truusmann 1897a: 44; Truusmann 1897b: 10; Vaba 2014: 915; Vasilev 1882: 63; Vene TK 126; VMS; ÜAN

Koidula1-sse›, kohalikus pruugis-heSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Värska vallas (Lobotka, Raakva nulk), 1945 Koidula, 1948 Койдула.  A1
Asula, mis kujunes Matsuri küla maale Riia–Pihkva raudtee (valmis 1889) peatuse juurde. Rahvusromantiline nimi Koidula pandi raudteepeatusele, kui valmis Tartu–Petseri raudteelõik (1931). Raudtee sõlmpunkti juurde kujunes 1940. a-teks väike küla. Tänaseks on see suuresti tühjenenud, kuid küla juurde ehitati 1990. a-tel Koidula piiriületuspunkt ning hiljem veidi kaugemale uus sama nimega raudteejaam (valmis 2011). Viimase rahvaloenduse (2011) andmetel ei elanud külas mitte ühtegi püsielanikku. Vrd Koidu1, Koidula2. – AK
NL TK 25; RL 2011; SeK: 44; Uuet 2002

Koksina [`koksina] ‹-sse›, kohalikus pruugis-heSepaik (küla) Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Mikitamäe vallas (Lobotka, Poloda nulk), 1585 Кокошино, ? 1652 Кокотово, u 1790 Кукшина, 1859 Koksina, u 1866 Какшино, 1882 Кукшино (puustus), 1903 Кокшина, 1920 Kokšino (talu), 1922 Kokšina.  A2
XIX saj oli puustus (kaks talu) ja XX saj I poolel talu. Liideti 1977 Selise külaga. M. Kallasmaa on varasematele uurijatele (E. Koit, L. Kettunen) toetudes oletanud samatüübiliste kohanimede lähtumist isikunimest (nt Coke, Cock(e), Kocke, Cokes). Lõuna-Eesti murretes on koksama ’lööma’ (Kan, Rõu). Kui lähtuda vene nimest, siis vrd кокошить ’lööma, taguma (rusikatega)’ (V. Dal); коко́шник ’(teatud tüüpi) naiste peakate’; ukraina ко́кош ’kukk’. Perekonnanimi Kokšin (Кокшин) pole Venemaal eriti levinud. Pihkvamaal on samuti Kokšino (Кокшино) küla; samas pole osis Кокш ~ Кокши venepärane. A. Šteingolde arvates pärineb kohanimi vene murdesõnast кокша ’konks, kõblas, adra osa’. Vrd Koksi, Koksvere, Kuksina. – AK
Academic; Dal’ 1880–1882; EAA.1271.1.32; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1903: 286; KNAB; PGM 1785–1792; Pskov 1988; RL 1922; SeK: 44; Truusmann 1897a: 43; Truusmann 1897b: 33; Vasilev 1882: 155; Vene TK 126; VMS

Kolo1 [kol´o] ‹-le ~ -sse›, kohalikus pruugis-lõ ~ -he ~ `Kol´l´oSeküla Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas (Irboska, Seeridsä nulk), vn Игна́тово, ? 1652 Горохово, u 1790 Агапѣева, 1849 Игнатовка, Игнатово, 1882 Горохово, 1885 Kolo, 1886 Kol´o, Kol´o’, 1904 Kol´o, Игна́тово Горо́хово, 1922 Ignatovo, 1923 Ignatovo-Gorohovo, Kolu.  A2
XIX saj keskel kuulus küla Irboska kogudusse, 1882 Metkavitsa kogukonda ja Petseri kogudusse. XX saj algul oli tegemist kaksikkülaga, idapoolne oli Ignatovka (Игнатовка) ja läänepoolne Gorohhovo (Горохово). Kolo nimi võib lähtuda sõnast kolo, kolu ’pea, pealuu, kolju; õõnsus; surm’, Setos ka kol´o ’veski täitelehter’. Vene nimed on arvatavasti tulenenud perekonnanimedest Ignatov (Игнатов) ja Gorohhov (Горохов). J. Truusmann tuletab Горохово vene sõnast горох ’hernes’. Võimalik on lähtuda ka vanavene isikunimest Горох, mis oli Novgorodis juba XVI saj. Pihkva- ja Ingerimaal leidub mitu nii Горохово kui ka Игнатово küla. Vrd Korohkuva (vn Горохово) Petserimaal. Vrd Ignasõ, Kolo2, Kolossova, Kolovina. – AK
Academic; Ernits 2012: 36, 40; Hurt 1903; Hurt 1904: XXIV; KN; KNAB; RL 1922; SeK: 44; Truusmann 1890: 56; Truusmann 1897a: 45; Truusmann 1897b: 12; Vasilev 1882: 70; VMS; ÜAN

Kolossova-`sovva ~ -sseSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Värska vallas (Lobotka, Tsätski nulk), 1780 Колосовки, u 1790 Каласовка, 1855–1859 Колосова, 1882 Колосовка, 1903 Kolosowa, 1904 Kolossova, Колосо́вка, 1920 Kolosovka, 1923 Golosovo.  A1
XVIII saj on mainitud Värska kirikule kuuluvat väikeküla Piusa jõe ääres, XIX saj kuulus see Korodissa (Городище) kogukonda. 1977–1997 oli Korela küla osa. J. Simmu järgi tuleneb külanimi isanimest Колосов; isanime kohtab Venemaal juba XV saj. Perekonnanimi Kolossov (Колосов) pärineb vanavene eesnimest Колос (’viljapea; väiklane, tühine inimene’). Vrd ka колосовка ’metsik rukis; (peensööda) ait; aida lakk’. Petserimaal Irboska vallas on Kolossovka (Колосовка) küla, endine mõis. Kolossova lõunaosa on endine ↑Säpinä küla, liidetud 1977. Vrd Kolo1. – AK
Academic; Dal’ 1880–1882;  EAA.298.2.71, L 15; Eesti TK 42; Hurt 1903: 238; Hurt 1904: XVI; Hurt 1904–1907: I, 13; PGM 1785–1792; SeK: 45; Simm 1970a: 175; Simm 1970b: 135; Tupikov 1903: 581; Vasilev 1882: 138; Värska KR 1780–1794; ÜAN

Kolovina-`vinna ~ -sse›, kohalikus pruugis ka Kolovinna-`vinnaSepaik (küla) Petseri rajoonis Petseri linnas (Petseri, Saurova nulk), vn Головино́, 1623 Головино, u 1866 Головина, 1886 Kolowinna, 1904 Kolovinna, Головино́, u 1920 Kolovina, 1922 Kolovino, 1923 Golovino.  A1
XIX saj keskpaiku, kui küla kuulus Raagosina (Рагозино) kogukonda ja Petseri kogudusse, nimetas F. R. Kreutzwald seda seto külaks. XX saj II poolel liideti Lääpä ja Nudretsuva küla, al 1993 on Petseri linna piires. Kuigi Kolovina nimi võib pärineda samast tüvest kui Kolo, on tõenäolisem vene külanime Головино mugand. Viimane tuleneb perekonnanimest Golovin (Головин), mille lähteks on vanavene Голова ’(linna)pea; tähtis, tark või suurepealine inimene’. Pihkvamaal on Golovino (Головино) küla. Vrd Kolo1, Kolovere, Nudretsuva. – AK
Academic; Eesti TK 42; Ernits 2012: 38; Hurt 1903: 163; Hurt 1904: XIX; RL 1922; SeK: 46; Zakon Psk 2010; Truusmann 1890: 55; Vasilev 1882: 66; Vene TK 126; ÜAN

Koolina nulk Senulk (külastu) Võru maakonna Setomaa vallas ja Petseri rajooni Petseri vallas (Pankjavitsa, Petseri), 1904 Koolina nulk, Kolina nulk, Kolina vald, Kepivald.  C2
Nulga nimetus tuleneb endisest Koolina (vn Голино) mõisa (külana 1585 Голино) nimest, millele kuulus XIX–XX saj suur osa Meremäe valla keskosa küladest. 1882 on mainitud ka samanimelist kogukonda (Голинское), millesse kuulus 12 küla. L. Vaba toob kõrvutuseks Läti ja Leedu kohanimed Galiņi ja Galiniai, mille lähteks on vastavalt läti gals ’ots, lõpp; latv; nurk, piirkond’ ja leedu galas ’ots, lõpp, piir’. J. Truusmann seletab nime samuti läti keele vahendusel: gaļa ’(vilja)liha’ või ekslikult gohlja (p.o gulta) ’ase, säng, voodi’. Vene algupära on küsitav, vrd голица ’voodrita nahkkindad’ või голый ’paljas’. Ka A. Šteingolde ei leia kohanimel slaavi algupära. Nime esineb harva, vaid Novgorodimaa lääneosas on Golino (Голино) küla. Nulka kuuluvad Hilläkeste, Holdi, Jõksi, Kalatsova, Kangavitsa, Kastamara, Keerba, Kitsõ, Kuksina, Lepä, Lutja, Marinova, Merekülä, Meremäe, Ostrova, Paklova, Palandõ, Palo, Paloveere, Pliia, Poksa, Puista, Raotu, Ruutsi, Serga, Tepia, Teterüvä, Tiklasõ, Tobrova, Treiali, Tsergondõ, Tsirgu, Tuulova, Ulaskova, Uusvada, Vinski, Viro, Väiko-Härmä ja Väiko-Serga küla ning Petseri rajoonist Laasaruva (Лазарево). Nulga idaosa nimetati Hilläkeste nulgaks, Meremäe valla keskosa aga Purunulgaks. Vrd Kollino. – AK
Academic; Hurt 1904: XXVIII, XXIX; KNAB; Remmel 1978; Remmel 1985: 19-21; SeK: 46–47; Truusmann 1897b: 11; Vaba 2014: 912; Vasilev 1882: 65

Koorla [`koorla] ‹`Koorla ~ -sse›, rahvakeeles ka `Väiko-`Koorla ~ `Väiku-`Koorla ~ Ala-`Koorla-`Koorla ~ -heSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Misso vallas (Pankjavitsa, Luhamaa nulk), ? 1652 [Мал.] Горланово, ? u 1790 Харламова, u 1866 М. Горланова, 1882 Малое Горланово, 1897 Горланово, 1904 Väiko-Korla, Ма́лое Горла́ново, u 1920 V. Gorlanova, 1922 Korla, Gorlanovo, 1997 Koorla.  C3
Küla kuulus XIX saj Selesova (Железово) kogukonda ja Pankjavitsa kogudusse. 1977–1997 oli Määsi küla osa. Idapoolne sõsarküla Suurõ-Koorla ehk Mäe-Koorla (vn Горланово) kuulub Petseri rajooni Laura valda. Kohanime eesti päritolu on raske leida (vrd koor ’kiriku osa; koorik’). Võimalik on ka tuletis nimest Gregorius: *Koor- + küla. J. Truusmann seob kohanime vene sõnaga горло ’kõri, kurk’. Vene perekonnanimi Gorlanov (Горланов), mis pole eriti sage, tuleneb sõnast горлан ’kisakõri, kisaja’. Kuna Gorl-algulised kohanimed on Ingerimaal, Pihkvamaal ja Karjalas kaunis sagedad, võib kõne alla tulla muistne isikunimi. Valdais Tverimaal on samuti Gorlanovo (Горланово) küla. Vrd Kooraste, Koorvere. – AK
Academic; Eesti PK 20; Eesti TK 42; Hurt 1904: XXII; KNAB; PGM 1785–1792; RL 1922; SeK: 47; Truusmann 1890: 55; Truusmann 1897b: 11; Vasilev 1882: 177; Vene TK 126

Korela-sse›, rahvakeeles ka Suurõ-Korela-he›, kirjakeeles ka Suure-Korela ~ Suur-Korela-sseSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Värska vallas (Lobotka, Tsätski nulk), 1563 Савино у Горелаго мосту (küla), 1585 Савино, 1780 Савина, 1885 Korela, 1897 Korila, 1903 Koreli, Горела, 1904 Suurõ-Korela, Большо́е Са́вино, 1922 Savina-Suur, 1937 Sr.-Savina.  A1
XIX saj kuulus küla Korodissa (Городище) kogukonda ja Värska kogudusse. Kohanime seletab ehk läheduses asunud Korela veski nimi 1652 Горѣлая мельница ’põlenud veski’. Eesti päritolu on raske leida (vrd korel ’putukas’ või kore ’konarlik, krobeline, kare; jämeda koega; kohev, mittetihe; hõre’). Kõne alla võib tulla isikunimi Kori (‹ Gregorius) + -la (K. Pajusalu) või vn Gavrili (Гaвpилъ) mugand Karil ~ Karila (V. Aabrams). A. Šteingolde viitab Laadoga-äärsele vanale Korela (Корела) kindlusele, mille nimi seostub arvatavasti karjalastega (корела, karjalaižet). Vene nime Савино seletuseks pakkus J. Truusmann läti ja leedu sõna sauja ’peopesa, käelaba, peotäis’. Eesti algupärana on mõeldav tuletis sõnast savi. Vene perekonnanimi Savin (Савин) tuleneb isikunimedest Савва, Сава või Савватий, Савватей või Савелий. Savino (Савино) on kohanimena Pihkvamaal ja mujal Venemaal väga levinud. Küla põhjaosa on Väiko-Korela ehk Luuski küla (vn Ма́лое Са́вино). Vrd Koreli oja, Korijärve. – AK
Aabrams 2013: 242; Academic; Eesti TK 50; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1903: 167, 238; Hurt 1904: XVI; RL 1922; SeK: 48; Selart 2016: 105; Setomaa 2009: 208–209; Simm 1970b: 135–136; Truusmann 1890: 55; Truusmann 1897a: 46; Truusmann 1897b: 66; Vasilev 1882: 281; Värska KR 1780–1794

Korski1 [`korski] ‹-sse›, rahvakeeles ka Suurõ-`Korski ~ `Mäe-`Korski-heSeküla Petseri rajoonis Petseri vallas (Petseri, Üle-Pelska nulk), vn Гору́шка, 1585 Горушка (puustus), 1686 Горушка, u 1866 Б. Горушка, 1882 Горушка Большая, 1904 Koruski, Korski, Гору́шка, 1922 Korska-Suur, 1928 Kooruski.  C2
XVIII saj kuulus küla Taeluva kogudusse ning XIX saj Ulanuva (Уланово) kogukonda. J. Simmu järgi tuleneb Korski nimi vn sõnast горушка ’mäeke’. J. Truusmann arvas nime tulenevat läti-leedu keelest tähenduses ’palu, mets’. Goruška (Горушка) on Petserimaal ja mujalgi Pihkvamaal väga levinud kohanimi, sellenimeline küla on Laura ja kaks Uue-Irboska vallas, endine Karuska puustus Petseri valla edelaosas. Korski nimepaariline Väiko-Korski ehk Ala-Korski (vn Ма́лая Гору́шка) asus külast kirdes. Vrd Korski2, Korski3. – AK
Academic; Eesti TK 42; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1904: XIX; Ivanov 1841: 227; RL 1922; SeK: 50; Setumaa 1928: kaart; Simm 1971c: 170; Truusmann 1897b: 12; Vasilev 1882: 71; Vene TK 126

Korski2 [`korski] ‹-sse›, kohalikus pruugis-he›, kirjakeeles varem ka Kooruski Seküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Üle-Pelska nulk), 1652 Горушка, u 1866 Горушки, 1885 Korsti, 1904 Koruski, Korski, Гору́шка, u 1920 Kooruski, 1945 Gorski.  C1
XVIII saj kuulus küla Taeluva kogudusse, XIX saj Obinitsa kogukonda. 1977–1997 oli küla jagatud Seretsova ja Küllatova vahel. Korskiga on 1977 osaliselt liidetud ↑Koskuva küla. Vrd Korski1. – AK
Academic; Eesti TK 42; Hurt 1904: XVIII; KNAB; SeK: 49–50; Simm 1971c: 170; Taeluva KR 1788; Truusmann 1890: 55; Truusmann 1897a: 44; Truusmann 1897b: 12; Uuet 2002; Vene TK 126

Korski3 [`korski] ‹-sse›, kohalikus pruugis ka Koruski-heSepaik (küla) Petseri rajoonis Petseri vallas (Petseri, Saurova nulk), vn Гору́шки, 1866–1867 Горушка, 1903 Koruski, 1904 Korski, Koruski, Гору́шка, u 1920 Goruška, u 1970 Горушки.  B1
XIX saj keskpaiga kaardil on külana, 1872 oli puustus, 1903 oli seto külade nimestikus. XIX saj kuulus Ivana-Paloda (Иваново Болото) kogukonda ja allus Petseri kirikule. Tänapäeval on püsielaniketa. Vrd Korski1. – AK
Academic;  EAA.298.2.71, L 18; Eesti TK 42; Hurt 1903: 239; Hurt 1904: XX; NL TK 100; Pskov 1885: 525; SeK: 50; Simm 1970b: 136; Simm 1971c: 170

Koskuva [`kos´kuva] ‹-`kuvva ~ -sse›, kohalikus pruugis-he›, rahvakeeles ka `Vahtsõ-Kasakova-`kovvaSepaik (küla) Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Üle-Pelska nulk), 1866–1867 Костокова, 1882 Кожухово, Косаково, 1904 Kosikova, Ко́сиково, Кожухо́во, 1922 Koskova, Kosikovo, 1937 Koskuva, 1940 Koškovo, Koskovo, 1949 Новое-Казаково.  C1
XIX saj kuulus küla Obinitsa kogukonda ja Taeluva kogudusse. Liideti 1977, al 1997 on jagatud Korski ja Masluva küla vahel. 1990. a-tel jäi tühjaks. J. Truusmann seostas kohanime sõnaga kasukas, tuues paralleelina liivi vaste ja läti kažoks. Arvesse võib tulla ka sõna kosk ’(paks) puukoor; madalik jões’. Vene perekonnanimi Kožuhhov (Кожухов) võib olla erinevat päritolu: кожух, кожан ’(nahast) kasukas, mantel’ või кожа ’nahk’. Isanimi Кожухов esineb juba XVI saj Novgorodis. A. Šteingolde ei näe kohanimel slaavi algupära. Vrd Kasakova. – AK
Academic;  EAA.298.2.71, L 18; Eesti SK 10; Hurt 1904: XIX; KNAB; Markus 1937; NL TK 25; RL 1922; SeK: 50; Truusmann 1897b: 27, 30; Vasilev 1882: 136; VMS

Kossa-le›, kohalikus pruugis-lõSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Misso vallas (Pankjavitsa, Luhamaa nulk), 1923 Kossa (talud), 1939 Kossõ (talu), 1939 Vana-Kossa, Uue-Kossa, Kossa (talud), 1952 Коссы.  C3
Küla kujunes 1920. a-tel Tootsi küla üksiktaludest. Asustuspaik on siiski vana, sest Vana-Kossa talu maal paikneb nii muinasasulakoht kui ka kivikalme ase. Küla oli 1977–1997 ühendatud Luhamaaga. Kohanime päritolu on lahtine, vrd seto kossa’ ’patsid’ või võru kos´s´ ’võrgust natt’. Vanavene lisanimena esineb Косовъ. Petserimaal on paralleelina olemas ↑Kossolka küla Petseri vallas ja Kossõgina (Косыгино) Irboska vallas. Sarnase nimega on Permis Kossa küla (permikomi Кӧсва, Кӧс), Karjalas külad Kossalmi ja Koselga. Vrd Kose, Kossolka, Viitina. – AK
Eesti TK 50; KN; KNAB; NL TK 25; SeK: 51; Tupikov 1903: 593; VES; VMS; ÜAN

Kossolka [kos´s´olka] ‹-sse›, kohalikus pruugis ka Kos´s´elki-heSeküla Petseri rajoonis Petseri vallas (Irboska, Irboska nulk), vn Коше́льки, u 1790 Кашельки, 1849 Кошельки, 1886 Kosselka, 1902 Кошельки Прямые, Кошельки Никулиные, 1904 Kosselka, Прямы́е Коше́льки, u 1920 Košelki, 1922 Košelki-Õige, Košelki Prjamõje, 1999 Kossolka.  B2
Kossolka koosnes algul kahest osast; praeguse küla läänepoolset osa Nikulinat on esmalt mainitud 1686 (Никулина), küla üldiselt XVIII saj, idapoolse külaosa nimi (Кошельки Прямые) ilmus XX saj algul. Lisaks oli 1882 vesiveski (въ Кошелькахъ) ning võsselok (Väiko-Kossolka, vn выселокъ Кошельки) samanimelise oja (1897 ручей Кошельки) kaldal. Küla oli samanimelise kogukonna keskus, sinna kuulus 21 küla. Kohanime sõnavaraline vaste on vn кошелёк ’rahakott, kukkur, pung’ (P. Päll) ~ кошель ’(nahast) rahakott’ või кошёлка ’paun, märss, korv’ (E. Ernits, vrd Kagu-Eesti kosselga, kosselka ’märss’, vanaslaavi кошь ’(punutud) korv, karp’). Vene кошель on ka ’parv (palkide parvetamisel)’, vrd veel кошельки ’suureõieline käoking’ ning кошелек ’kress’. Tõenäoliselt on külanimi pärit küla läbiva oja (1882 ручей Кошели) nimest. Pihkvamaal on mitu Košeljovi (Кошелёв) nimega kohta. Vrd Kose2, Kossa, Viitina. – AK
Academic; Eesti TK 42; Ernits 2012: 40; Hurt 1903: 163; Hurt 1904: XXIV; KNAB; PGM 1785–1792; RL 1922; SeK: 51, 93; Setomaa kaart 1999; Truusmann 1897b: 30; Vasilev 1882: 145; VMS

Kostkova [`kostkova] ‹-`kovva ~ -sse›, kohalikus pruugis ka `Kostkuva-`kuvva ~ -heSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Värska vallas (Lobotka, Tsätski nulk), 1585 Костково, 1686 Косткова, u 1790 Коскова, u 1866 Каскова, 1897 Кастьково, 1904 Kostkova, Костко́во, 1923 Kostkovo.  B2
1977–1997 oli Verhulitsa osa. XIX saj kuulus küla Suurõ-Kuuliska kogukonda ja Värska kogudusse. Vrd kost ’külakost; ülalpidamine’; kostak, kostkas ’viisuluda’ (Lut, Se). L. Vaba arvates kuulub kohanimi vanemasse kihistisse (üle aastatuhande vana) ning peegeldab ajaloolist ninahäälikute kadu; nime lähteks on eesnimi Константин (› Ко(н)стаКостаКостька). Kostkovo (Костково) nime kohtab nii Ingeri- kui ka Novgorodimaal, huvitaval kombel peamiselt kõrgustikel (Valdai, Luuga ja Bežanitsõ); samuti Pihkvamaal. Vrd Kostina (Костино) Irboska vallas Petserimaal. Vrd Kastamara. – AK
Academic; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1904; Ivanov 1841: 235; PGM 1785–1792; SeK: 51; Truusmann 1897b: 25; Vaba 2014: 920; Vasilev 1882: 127; Vene TK 126; VMS; ÜAN

Kotelnika-`nikka ~ -sse›, kohalikus pruugis Kotol´nika ~ Koteniki-he›, rahvakeeles ka Suurõ-Kotelnika Sepaik (küla) Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Värska vallas (Petseri, Saatse nulk), 1843 Кателкинское, u 1866 Калешникъ, 1872 Котельниково, 1882 Кательниково, 1904 Kotelnika, Котельнико́во, 1923 Suur-Kotelnikovo, 1970 Kotelniki.  B1
Lähedal asus Väiko-Kotelnika talu (1923). XIX saj on mainitud nii küla, puustust kui ka otreezi, need kuulusid Molosva (Моложва) kogukonda ja Satserinna kogudusse. 1977 liidetud Ulitina külaga. J. Simm oletas külanime pärinemist isanimest Kotelnikov (Котельников). Vanavene isikunimedena on registreeritud Котельникъ, Котель (XVI–XVII saj) ja isanimi Котельниковъ (XV–XVII saj). Külanimi on arvatavasti tulenenud elukutsest котельник ’katlategija; inimene, kes valmistab vasknõusid, samovare’; algselt sõnast котел (vrd ee katel). J. Truusmann pakkus sama seletuse, tuues kõrvutuseks läti katlinieks ja leedu katilninkas. A. Šteingolde peab võimalikuks järgnevat tuletuskäiku: кателка ’puurõngas või -vits’ › Кателка (lisanimi) › Кателкин (perekonnanimi) › Кателкинское (külanimi); seejärel seostus nimi rahvaetümoloogia alusel sõnaga котельник ’katlategija’. Ingerimaal ja mujalgi Venemaal leidub Kotelnikovo külasid. Vrd ka Pankjavitsa Kotelova (Котелёво). Vrd Kotelniki. – AK
Academic; Dal’ 1880–1882; Dal’ 1955: II, 178; Hurt 1904: XX; KNAB; Pskov 1843; Pskov 1885: 544; RL 1959, 1970; SeK: 52; Simm 1970a: 175; Simm 1970b: 136; Truusmann 1897b: 25; Tupikov 1903: 202, 594; Vasilev 1882: 144; Vene TK 126; ÜAN

Kotelniki-sse›, kohalikus pruugis ka Koteniki-heSepaik (küla) Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Mikitamäe vallas (Lobotka, Poloda nulk), 1780 Кательникова, u 1790 Котелникова, u 1866 Котельникъ, 1872 Котельниково, 1882 Кательниково, 1886 Kotelniki, Котельникa, 1904 Kotelniki, Kotenika, Котéльниково, 1922 Kotelnikova, 1923 Kotelnika.  A2
XIX saj on mainitud nii küla, puustust kui ka otreezi, need kuulusid Selise kogukonda ja Värska kogudusse. Liideti 1977 Usinitsaga. Vrd Kotelnika. – AK
Academic; Hurt 1903: 166; Hurt 1904: XV; PGM 1785–1792; Pskov 1885: 544; RL 1922; SeK: 52; Truusmann 1897b: 25; Vasilev 1882: 128; Vene TK 126; Värska KR 1780–1794: I; ÜAN

Koväslova-sse›, kohalikus pruugis Kovaslova ~ Kovääsluva ~ Kovääslüvä ~ Kovasluva-heSeküla Petseri rajooni Irboska vallas (Irboska, Irboska nulk), vn Ковя́злово, u 1790 Ковязлова, 1849 Ковязлово, 1903 Kowäslowa, 1904 Koväslova, Ковя́злово, u 1920 Kovääzlovo, 1923 Kovjaslovo, 1928 Kovääslova.  B2
Küla kuulus XIX saj Mõla kogukonda ja Irboska Nikolai kogudusse. XX saj alguse seto küla venestus sajandi esimesel poolel. J. Truusmann püüdis nime seletada läti tüvega, mis tähendab võitlejat või takistust, peatust (L. Vaba andmeil on see sõna kavēkslis ’riiukukk, tülinorija, teiste jalus tolgendaja’). Vene sõnavarast on raske vasteid leida, vrd tüvi ков ’halb kavatsus, vandenõu, pettus’, ковать ’(kuuma) metalli töötlema, taguma; raske tööga eesmärki saavutama’, коваль ’sepp’. A. Šteingolde meelest pole need seletused usutavad. Lähedane külanimi oli Pihkvamaal varem Kovjazõ (Ковязы), Laura vallas on Kovsino (Говзино) küla, mida L. Vaba võrdles läti talunimega Gausiņi (Salaspils) või mäenimega Gausiņa-kalns (Valtaiķi), sõnast gauss ’aeganõudev, aeglane’. Vrd Kobela, Kõola. – AK
Academic; Eesti TK 42; Ernits 1924: 207; Ernits 2012: 40; Hurt 1903: 239; Hurt 1904: XXV; Hõrn 1990: 21; Hõrn 2009; PGM 1785–1792; SeK: 53; Setumaa 1928: 196; Truusmann 1897b: 27; VMS; ÜAN

Krabilova-sse›, rahvakeeles varem ka Suurõ-Krabilova-heSeküla Petseri rajoonis Petseri vallas (Petseri, Saurova nulk), vn Грабило́во, ? 1585 Грабилова, 1872 Грабилово, 1882 Большое Грабилово, 1886 Krabilowa, 1897 Гробилово, 1904 Krabilova, Грабило́во, u 1920 S. Grabiilovo, 1922 Krabilova-Suur, 1928 Suure-Krabilova.  B1
XIX saj kuulus küla Raagosina (Рагозино) kogukonda ja Petseri kogudusse. Asulana olid 1882 veel Väiko-Krabilova (vn Малое Грабилово) küla ja Krabilova võsselok (lisaküla); viimane 1897 eraldi nii Petseri kui ka Lobotka vallas. Kohanime päritolu pole selge, vrd krabima ’krabama’, krabonõ ’väike’, krabe, krapõ, kräbe ’kare’ või kräbu, krabo ’puru’. Vene nime põhjal võib seda seostada sõnaga граб ’valge pöök’ või грабить ’haarama, kokku kraapima, jõuga võtma’. Perekonnanimi Grabilov on üsna harva esinev. Pihkvamaal ja mujal Venemaal leidub kohanime Grabovo (Грабово). Vrd Krabi. – AK
Academic; Eesti TK 42; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1903: 164; Hurt 1904: XX; Hõrn 2009; Pskov 1885: 525; RL 1922; SeK: 53; Setumaa 1928: 277; Truusmann 1897b: 12; Vasilev 1882: 29; VMS

Krantsova [`kran´t´s´ova] ‹-sse›, kohalikus pruugis-heSeküla Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas, järv (Pankjavitsa, Vaaksaarõ nulk), vn Кранцо́во, u 1790 Самарина, u 1866 Кранцова, 1872 Кранцево, 1875 Krantsowa, 1882 Шамарино, Черно-озеро, 1884 Kranzowa, Krańtsova, 1897 Кранцово, 1904 Krantsova, Кранцо́во, 1922 Krantseva, 1937 Krantsuva.  C2
XIX saj kuulus küla Voronitsa (Воронкино) kogukonda ja Pankjavitsa kogudusse. 1897 on nimetatud ka puustust ja otreezi. Kohanimi võib lähtuda sõnast krants ’koer’ (ka ’pärg’), nagu pakkus J. Truusmann, kes tõi paralleele nii eesti, liivi, läti kui ka saksa (Kranz) keelest. Kriivikova küla Lauras nimetati varem Krantsova puustuseks (пустошь Кранцево). Venemaal võrreldavad kohanimed puuduvad. Veel 1882 oli külal paralleelnimi Шамарино. Vrd Samarina. – AK
Academic; Hurt 1903: 42, 255; Hurt 1904: XXII; Hurt 1904–1907: II, 150; Markus 1937; PGM 1785–1792; Pskov 1885: 544; RL 1922; SeK: 54; Truusmann 1897b: 30; Vasilev 1882: 146; Vene TK 126; Weske 1876: 46

Kremessova-`sovva ~ -sse›, kohalikus pruugis ka Kremmessova ~ Kremmessüvä-`süvvaSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Värska vallas (Lobotka, Tsätski nulk), 1585–1587 Исадъ Кримешова, Исадъ Загубочье (kalapüügikohad), 1652 Загубочье, 1686 Загубья, 1780 Загубочья, 1885 Krõmesüva, 1886 Kremesowa, 1897 Kromnesüwa, 1904 Kremessova, Загу́бочье, 1934 Kremmessova.  B2
Kohta on XVI saj mainitud kahe kalapüügikohana, XVII saj oli juba küla. XIX saj kuulus see Väike-Rõsna kogukonda ja Värska kogudusse. Kohanime seletust on eesti murretest raske leida, vrd kremet ’kronu’, kremmosk ’viin’, krempel või kremmel ’seemendamisader’. Vene keeles sarnane isiku- või kohanimi puudub. Võrdluseks sobib кремень ’tulekivi, räni’. Venekeelne rööpne kohanimi Загубочье ei tulene ilmselt sõnast загубить ’hukatusse saatma, hukule määrama’, küll aga sobib seletuseks за- ’taga’ + губа ’mere-, järvelaht’. Küla asub Pihkva järve lahe ääres. Ingeri- ja Pihkvamaal, eriti aga Karjalas esineb kohanime Zagubje (Загубье, karjala Lahdentaguinen). Kremessova kaguosa on Sagorja nime all.AK
Academic; Eesti PK 20; Hurt 1903: 167; Hurt 1904: XVI; Ivanov 1841: 231; KN; Pskov 1585–1587: 114; SeK: 55; Truusmann 1890: 56; Truusmann 1897a: 44, 45; Vasilev 1882: 105; Värska KR 1780–1794; VMS

Kriiva`Kriiva ~ -sse›, kohalikus pruugis ka-heSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Misso vallas (Pankjavitsa, Luhamaa nulk), 1558 въ дер. Гривахъ, 1585–1587, 1627 пус. Гривы за Лидовскимъ озеркомъ (puustus), 1686 пус. Грива (puustus), 1869 Гривы, u 1920 Grivõ, 1922 Griiva, 1926 Griva, 1939 Kriiva.  B3
Küla ja puustusena oli olemas juba XVI–XVII saj, XIX saj ka võsselok (Гривы). Kriiva asundus (endine puustus) ühendati külaga 1977, praeguseks on see tühjaks jäänud. Samas ka Kriiva järv ja soo. Kohanime lähtena tulevad arvesse kriiv : kriiva ’veskikivi osa; liivaseljandik; viltu’, vn грива ’(pikk) seljandik’ (ka ’pikad juuksed, karvad; veealune madalik’) või J. Truusmanni pakutud vn грива ’vanajõgi, jõe (kolmnurkne) suue’ ja läti grīva ’jõesuu’. Kõige tõenäolisemad on maastikuterminitega seostuvad seletused. Pihkvamaal on mitu Griva (Грива) nimega kohta, samuti Lätis (Grīva). Vrd Krivasoo. – AK
Academic; Eesti TK 42; Ivanov 1841: 192, 227; KNAB; Pskov 1585–1587: 313; RL 1922; SeK: 55; Truusmann 1897a: 38; Truusmann 1897b: 12; Vasilev 1882: 74; Vene TK 420; VMS; Võrumaa 1926: kaart

Kropkuva [`kropkuva] ‹-`kuvva ~ -sse›, kohalikus pruugis ka `Kropkova-he›, rahvakeeles varem ka Helbi-`Kropkova Sepaik (küla) Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Üle-Pelska nulk), 1788 Крепкова, u 1866 Карабкова, 1872 Крапково, 1903 Krobkova, 1904 Kropkova, Кропко́во, u 1920 Krapkova, 1948 Кробково.  C1
XVIII saj mainitud külana, mis kuulus riigile ja allus Taeluva kogudusele. Ajalooliselt oli külas vaid kaks talu; 1977 liideti Helbi külaga. L. Vaba seostab kohanime (lõuna)slaavipärase sõnavaraga, vrd bulgaaria ĸраn ’karpkala’. Vene lähtena tuleksid kõne alla кроп ’till’, крапива ’nõges’, кропкий ’habras, õbluke, õrn, tilluke’, J. Truusmanni arvates кропинка ’tilgake; kübe’ (sama leedu keeles). Võrreldavad kohanimed on Lätis Krapesmuiža ja Krauka (vn Крапково), Poolas Krapkowice. Vrd Krabilova. – AK
Academic; Dal’ 1880–1882; Eesti TK 42; Hurt 1903: 53; Hurt 1904: XVIII; KNAB; NL TK 25; Pskov 1885: 544; SeK: 56; Taeluva KR 1788; Truusmann 1897b: 31; Vaba 2014: 917; Vene TK 126; VMS

Krupa`Kruppa ~ -sse›, kohalikus pruugis ka Ruuba ~ Kruuba ~ Suurõ-Ruuba ~ Suurõ-Krupa-lõSeküla ja vald Petseri rajoonis (Petseri), 1802 Крупп, u 1866 Крупе, 1872 Крупъ, 1882 Большой Крупъ, Крупы, u 1920 S.-Krupp, 1922 Krupp-Suur, 1923 Suur-Krupa, 1928 Suure-Krupi, 1967 Ruuba, 1996 Krupp, 2002 Krupa.  C3
Krupa (seto Ruuba) küla, mis oli olemas XVIII saj, asub Krupa lahe (u 1790 Заливъ Крутои) kaldal. Küla on mainitud XIX saj algul; 1882 kuulus see Molosva (Моложва) kogukonda ja Satserinna kogudusse. Küla lõunapoolne osa Krupa lahest lõunas on Väiko-Ruuba (vn Малый Крупп), tänapäeval on see liitunud peakülaga. Lahe ja lähistel asuva järve (u 1790 Озе. крутое) nime põhjal võiks külanimi tuleneda tüvest крут- ’kõver’. J. Truusmann oletas, et kohanimi tuleneb vn sõnast крупы ~ крупа ’kruup; seeme, tera; lumehelves’. R. Agejeva seostas kohanime Крупа (temal küll vetenime) lõuna- (ja lääne)slaavi sõnaga крупец ~ крупка ’mittekülmuv väikese lisajõe suue’. S. Melnikov annab крупа tähenduseks ’purustatud tera’ ning märgib, et XIV saj dokumentides kohtab sõna круп tähenduses ’väike, mittesuur’. Kohanime võiks seostada ka Poola Krupe linnaga, kust pärineb tuntud Krupski (Крупский) aadlisuguvõsa. Võrreldav kohanimi on Krupska (Верхний Круппск, Нижний Круппск) Irboskas. Praegune Krupa vald (Круппская волость) ja endine külanõukogu Petseri rajoonis hõlmas endise Petseri maakonna Järvesuu ja Saatse valla osasid. 2005. a oli vallas 37 küla, 2015 aprillis liideti sellega Kuulja vald ning külasid on tänapäeval 58. ¤ Pärimuse järgi sai küla alguse XII saj; siis olevat siin olnud neli elamist. Vrd Ruupa. – AK
Academic; EAA.1999.1.101; Eesti PK 20; Eesti TK 42; KN; KNAB; PGM 1785–1792; Pskov 1885: 545; Pskov 1988; RL 1922; SeK: 56–57; Setumaa 1928: 277; Zakon Psk 2010; Truusmann 1897b: 32; Vasilev 1882: 31; Vene TK 126; VES; VMS; ÜAN

Kudepi jõgi, kohalikus pruugis ka Kudebi jõgi Sejõgi Petseri rajoonis Laura ja Irboska vallas, Palkino rajoonis ning Lätis Alūksne piirkonnas (Irboska, Pankjavitsa), vn Кудеб, läti Kūdupe, 1247 на Кудепи, u 1400 по Кудепи, 1585 р. Кудеб, р. Кудеп (Sõmeritsa ja Lakno gubaas), u 1866 Р. Кудебъ, u 1920 Kudepi jõgi, 1967 Kudebi jõgi.  A4
Kudepi on üks vanimaid Petserimaal mainitud kohanimesid. Jõenime algusosa seostatakse vn sõnaga куд, кудь ’kuri vaim, kurat, saatan; nõidus, must maagia’, järelosa aga tuleneb arvatavasti läti sõnast upe ’jõgi’. Algusosa kohta vrd кудесить ’nõiduma, posima’ (V. Dal); M. Piho järgi viitavad analoogsed nimed, nt Kudinakoora, paganlikule taustale ning pärinevad juba eelkristlikust ajast. S. Melnikov võrdleb jõenime aga eesti sõnadega koda ’maja, püstkoda’, kudema või kude ’(kala)mari’. Läti jõenimele Kūdupe (upe ’jõgi’) vastab L. Vaba järgi Leedus Kuodupis, Kuodupys. Ka A. Šteingolde arvates on tegemist läti (balti) päritolu kohanimega. Võrreldavad kohanimed on ka Kud (Кудь), Volga parempoolne lisajõgi Valdais, ja ehk ka Kudinakoora (Кудина Гора) Petserimaal. Vrd Kuudeküla. – AK
Academic; Ageeva 1989: 95; Bolhovitinov 1831: IV, 19; KN; KNAB; Latvija 1993; Marasinova 1966: 56, 109; Mel’nikov 1984; SeK: 57; Truusmann 1897b: 32; Vaba 2014: 912; Vene TK 126

Kuigõ-le›, kohalikus pruugis-lõSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Pankjavitsa, Vaaksaarõ nulk), 1866–1867 М. Коринки, 1872 Горенки, 1882 Горенка, 1904 Kuigõ, Го́ренка, 1920 Kuige.  C2
XIX saj kuulus küla Voronitsa (Воронкино) kogukonda ja Pankjavitsa kogudusse. Eesti vastet on leida raske, võimalikud lähtesõnad on kuigas ’madalik; lind’ või kuigõs ’pikk inimene’ (Se, Vas). Vene nimi võib lähtuda sõnast горенка ’tuba, kamber, palat’. Vanavene ees- ja perekonnanimedena esinesid XVI saj Горинъ ja Горѣнъ. Pihkvamaal Kraasnas leidub Gorenki (Горенки) küla. Kuigõst lõunas asub Varõstõ küla (vn Большие Горенки), mis kuulub Sirgova piiresse. Vrd Kuigatsi. – AK
Academic;  EAA.298.2.71, L 18; Eesti TK 42; Hurt 1904: XXII; Pskov 1885: 524; SeK: 58; Tupikov 1903: 114; Vasilev 1882: 68; VMS

Kuksina [`kuksina] ‹-`sinna ~ -sse›, kohalikus pruugis ka `Kuksinna-heSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Pankjavitsa, Koolina nulk), 1629 Кувшинова Гора, u 1790 кувшинова гора, u 1866 Кувшинова, 1882 Кувшиново, 1903 Kuksina’, 1904 Kuksina, Кувши́ново, u 1920 Kukšinova.  C2
XVIII saj kuulus küla Taeluva koguduse alla. Eesti algupära korral vrd lõunamurrete kuksin ’nõu; hulk varandust; heinahunnik’, kuks ’suguakt’ (kuksima ’sugutama’). Viimast peetakse kohapeal seto nime aluseks. L. Vaba seostab Kuksina läti sõnaga kukša ’kõverus, käänak, kühm, küür, väike küngas, põndak’ (vrd Kukšu kalns Lätis) või leedu kuksa ’nupp, muhk, kühm, mügar’. See seletus tundub kõige tõenäolisem, sest küla asub ümaral Kuksina mäel (Кувшинова гора). Vene algupära korral vrd vene põhjamurrete кувшин ’väike järskude kallastega saar’. Lähteks sobiks ka кувшин (Pihkva murretes кукшин ~ кука) ’kõrge kannulaadne (savi)nõu’ või кукситься ’mossitama, halvas tujus olema’. J. Truusmann esitas sarnase etümoloogia, tuues paralleele nii läti, leedu kui ka eesti keelest (kauss). Vanavene isanimi Kuvšinov (Kувшиновъ) on registreeritud XVI–XVII saj. Pihkvamaal on olnud mitu Kuvšinovo (Кувшиново) küla, samuti Tveris ja Ingerimaal. Vrd ka endine Kukšina (Кукшина ehk Кувшелы) küla Lauras (praegu Jevdokimovo). Vrd Koksina, Kuksema. – AK
Academic; Arakčeev 2008; Dal’ 1880–1882; Eesti TK 42; Hurt 1903: 74; Hurt 1904: XXII; KNAB; PGM 1785–1792; SeK: 58; Truusmann 1897b: 33; Tupikov 1903: 605; Vaba 2014: 912; Vasilev 1882: 153; Vene TK 126; VMS

Kulkna [`kul´kna] ‹-sse›, kohalikus pruugis-he›, kirjakeeles ka Kolpina Seküla ja saar Petseri rajoonis Kuulja vallas (Lobotka), vn Ко́лпино (küla), Ко́лпин ~ Ко́лпина (saar), 1463 исады и церков калпиньскую, 1558 Kulpna kulla, Kulna kulla, 1585–1587 въ Колпинѣ на погостѣ, Губа Колпинская (pogost, gubaa), 1630 в Колпино, 1886 Kolpina, 1903 Kul´pina, u 1920 Kolpino, 1928 Kulkna, 2002 Kulk´na.  B1
Juba XV saj on mainitud kirikut ja issaade, XVI saj kuulus Kulkna gubaa ja pogost Pihkva maakonna Velikaja-tagusesse (Zavelitšje) zassaadi. XV saj on mainitud saart (Калпиное), XVI saj küla ning XVII saj kirikuküla (Село Колпино). XIX saj ka puustus; siis kuulus Kulkna koguduse alla 11 seto küla. Kulkna nime päritolu eesti sõnavara põhjal on keeruline leida, vrd kulk ’mütt’ või kolpak ~ kolbak ’meeste müts’ (Se), mis on vene laen. S. Melnikovi andmeil oletas M. Vasmer Колпино nime pärinemist sõnast колпик ’luik’, V. Nikonov pakkus lähteks колпь ’haigur’. J. Truusmann pakkus seletuseks sm kolpi ’vana suur kuusk’, Pihkva murrete колпа ’müts’ ja vn колпь, колпица, колпикъ ’kulp’. Vene murretes leidub sõna колпина ’veelind; (poiss)mees’. Vanavene eesnimena on XVII saj Venemaal registreeritud Колпа. A. Šteingolde arvates on tegemist soome-ugri päritolu kohanimega. Kohanimed Kolp (Колпь), Kolpino (Колпино) on levinud Ingeris ja Pihkvamaal, peamiselt aga endisel ajaloolisel Novgorodimaal. Kulkna saarel on kolm küla: Kulkna (Kolpino), Medele (Medli) ja Tsertva (Šartovo). Vrd Kõlbi. – AK
Academic; Arakčeev 2008; Ernits 2012: 37; Hurt 1903: 164, 175; Mel’nikov 1984; PL: I, 64, II, 52–53; Pskov 1585–1587: 113, 145; Pskov 1914: 24, 26; Schirren 1861–1885: I, 11; SeK: 59; Truusmann 1898: 125; Tupikov 1903: 190; Vasilev 1882: 138; VES; VMS

Kundruse [`kundruse] ‹-le ~ -sse›, kohalikus pruugis `Kundrusõ-heSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Värska vallas (Petseri, Saatse nulk), 1585 Кондрашкина, 1686 Кондрашева, 1781 Кондрошева, 1872 Кондратoво, 1882 Кондрашово, 1886 Kundruse, 1904 Kundrusõ, Кондрашо́во, u 1920 Kundrutse, 1923 Kondrašova.  B1
XIX saj kuulus Molosva (Моложва) kogukonda ja Satserinna kogudusse. 1977–1997 oli Saabolda osa. A. Šteingolde järgi tuleneb varaseim ülestähendus Кондрашкина hüüdnimest Кондрашка, see omakorda isikunimest Кондраш. J. Simm oletas külanime pärinemist vene isanimest Kondrašov (Кондрашoв). Vene perekonnanimi Kondrašev (Кондрашев, ukraina Кондрашов) tuleneb eesnimest Кондратий (‹ kreeka Κοδράτος/Ko(n)dratos, ladina quadratus ’neljakandiline’). Saksamaal esineb perekonnanimi Kundrus. Võimatu pole ka setopärase nime tuletamine eesnimest KonradKunder. L. Vaba ei pea kohanime väga vanaks. Seto nimekuju võib seostuda mütoloogilise tegelasega virusskundra (ka virsskundra, virusskundri, virusskundre, virusskondra) ’lastehirmutis; ahju peal elav vaim või tont (laste hirmutamiseks)’. Vrd ka Kundra (Oraval) ning Kundragu (Kundraku) ja Kundrapõllu (Vas). Vrd Kundru, Kundrussaare. – AK
Academic; Dal’ 1880–1882; EAA.1999.1.101; EAA.1999.1.102; EAA.1999.1.307; Eesti TK 42; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1903: 163; Hurt 1904: XX; Pskov 1885: 542; Simm 1970b: 137; Vaba 2014: 920; Vasilev 1882: 139; VES; VMS

Kurvitsa1-le›, kohalikus pruugis ka `Kur´vtsa-heSeküla Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas (Irboska, Seeridsä nulk), vn Ку́рвица, u 1790 Теркина, 1849 Курмини, Тюршино Курвич, 1872 Тюрмино, Курвичъ, 1882 Тюршино, Курвичи, Любоденцы, 1897 Любаденцы, 1904 Kurvitsa, Тю́ршино Ку́рвичъ, 1920 Kurvitsõ, 1923 Türgi-Kurvitsa, 2010 Курвица.  A2
Küla kuulus XIX saj Kossolka kogukonna ja Irboska koguduse alla. Külanimi on arvatavasti tulenenud isikunimest ja see omakorda linnunimetusest kurvits. Võimalik, et külanimi on koos elanikega sisse rännanud Võrumaalt, nt Rõuge khk-st. Külal on mitu venekeelset nime, neist ametlik on praegu eesti nimel põhinev. Varaseim kirjapanek Теркина võib tuleneda sõnast теркин ’lobamokk’. Тюршино on arvatavasti teisend Läti kohanimest Ķurši, nimi Любаденцы (esineb ka Alaotsa nimevariandina) võib koosneda osistest люб- ’meeldiv’ ja день ’päev’ (J. Truusmann pakkus siinkohal seletuseks läti tervituse labdien! ’tere päevast’). Курмини võib tuleneda Lõuna-Eesti sõnast kurm ’omaette, eraldatud maakoht, sopp või nurk’. Vrd Alaotsa, Kurvitsa2. – AK
Eesti TK 42; Ernits 2012: 36, 40; Hurt 1904: XXIV; KN; PGM 1785–1792; Pskov 1885: 63; SeK: 60; Zakon Psk 2010; Truusmann 1897b: 34, 39, 80; Truusmann 1897c: 160; Vasilev 1882: 324; VMS; ÜAN

Kusnetsova-`sovva ~ -sseSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Üle-Pelska nulk), 1686 Кузнецова, 1859 Kusnetsova, 1882 Кузнецово (puustus), 1904 Kuznetsova, Кузнецо́во (puustus).  C1
XIX ja XX saj on vahelduvalt mainitud samanimelist puustust, otreezi ja talu. J. Hurda andmeil elasid siin luterlastest eestlased. 1977–1997 oli Korski osa. Perekonnanimi Kuznetsov, Kuznets, Kuznetski (Кузнецов, Кузнец, Кузнецкий) on Venemaal üks sagedamaid; tuleneb sõnast кузнец ’sepp’. Kohanimi on eriti sage idapoolses naabruses, Pihkva- ja Ingerimaal. Küla nimi võib tulla ka mõisnik Kuznetsovilt, kellele kuulusid XIX saj mitmed külad Saatse piirkonnas. Vrd ka endine Kuznetšihha (Кузнечиха) küla Saatse vallas. Vrd Vanaussaia. – AK
Academic; EAA.1271.1.32; Hurt 1904: XIX; Ivanov 1841: 236; SeK: 60; Vasilev 1882: 154

Kuulja [`kuulja] ‹-sse›, kohalikus pruugis-heSeküla ja endine vald Petseri rajoonis (Lobotka), vn Ку́лье, 1561 въ Кулье, 1585–1587 въ Кулейской |губѣ, Губа Кулейская (gubaa), Кулья (pogost, gubaa), 1652 въ приказѣ Кулейскомъ, u 1790 Село Куля, 1855–1859 Кульё, 1882 Зарѣцкая, Мирожа (puustused), 1886 Kuolja, Kuulja, 1904 Kul´je (kirikuküla).  B2
Kuulja kirikut on mainitud u 1350 (ко святому Иліи въ Кулью), pogostit aga XVI saj (1585). XVIII saj algul ehitati uus puust kirik (1715, Ильинская церковь) kirikukülla. 1922 moodustati Kuulja (Kulje) vald, mis 1939 nimetati Kalda vallaks; al 1944 Kuulja külanõukogu, a-st 1995 uuesti vald (Кулейская волость). Aprillis 2015 liideti Kuulja vald (21 külaga) ↑Krupa vallaga. Kuulja nime seletamiseks pakkus J. Truusmann välja mitmeid etümoloogiaid, kuid ennekõike lähtus ta linnunimetusest kull. Kohanimel Кулье puuduvad Venemaal analoogid. Vrd куль ’suur nahast kott kaupade transportimiseks; põikpäine, kangekaelne inimene; vana mõõtühik (u 9 puuda)’. Hilisem nimi Мирожа (1882) võib tuleneda Pihkva Mirožki kloostri nimest, kuid esineb varem ka Kuulja-lähedase kohana (1585–1587 на берегу на Моражѣ). Kuulja ehk Kuuliska jõe (река Кулейская, 1585–1587 надъ Кулицкою рѣкою, на рѣкѣ на Кульѣ) järgi on nimetatud Kuuliska (Кулиско) küla Kuuljast 5 km lõunas. Kuulja rand on setodel rahvapärane piirkond Kuulja ümbruses, Pihkva järve ääres. Vrd Koolma2. – AK
Academic; Dal’ 1880–1882; Dokumente 1991: 1751; Hurt 1903: 167; Hurt 1904: kaart; IPE 2005; Isakov 2001: 147; KNAB; Maslennikova 1955: 133; Mel’nikov 1984; PGM 1785–1792; Pokrovskij 1916: 53, 265; Pskov 1585–1587: 114, 115, 143, 144; Pskov 1988; RL 1922; RT 1938; SeK: 61–62; Zakon Psk 2010; Zakon Psk 2015; Truusmann 1897a: 44; Truusmann 1897b: 33, 43; Vasilev 1882: 112, 156; VMS

Kuurakõsõ-`kõssõ›, kohalikus pruugis ka-lõ›, kirjakeeles varem ka Kuurakese Seküla Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas (Pankjavitsa, Seeridsä nulk), vn Брезделёво, u 1790 брязделева, u 1866 Бризделева, 1882 Брездѣлево, Касенки, 1904 Kuurakõsõ, Брездѣле́во, Косе́нки, u 1920 Brezdeleva, 1922 Kuurukese, Brestelevo, 1928 Kurakese, 1937 Kuurakese.  A3
XIX saj kuulus küla Vilo kogukonda ja Pankjavitsa kogudusse. Kohanime päritolu pole selge, vrd kura (kuura, kora) ’vasak’, kuralane (kuuralane) ’Kuramaalt pärit’. Võimalik on seos sm tüvega kura ’pori’. Vene variandiga Косёнки vrd läti kosa ’osi’ või sm kaski ’ale; noor lehtmets, noor kask’. J. Truusmanni oletusel tulenes Брезделёво leedu keelest (brizdis, brizdelis ’kanarbik’), Касенки aga kas vn sõnast косенька ’hobuseke’ või läti sõnast (vanas kirjaviisis) kohsens ’noor hakk; luht’. Vrd ka vanavene брѣгъ : (на) брезѣ ’kallas; kalju’. Vrd Kuura1, Kuura2. – AK
Academic; EES; Eesti TK 42; Hurt 1904: XXIII; Markus 1937; PGM 1785–1792; RL 1922; SeK: 62; Setumaa 1928: 157; Truusmann 1897b: 5, 25; Vasilev 1882: 35; Vene TK 126; VMS; ÜAN

Kuusinitsa-`nitsa ~ -sse›, kohalikus pruugis ka Kuusenitsa-`nitsaSeküla Petseri rajoonis Irboska vallas (Irboska, Irboska nulk), vn Гу́синец, 1585 Гусинец, 1652 Гусинецъ, u 1790 Гусенецъ, u 1866 Гусиницы, 1886 Husinitsa, Kusinitsa, 1903 Kussinitsa, 1904 Kuusinitsa, Гу́синецъ, u 1920 Gusinets, 1928 Kuusenitsa.  B2
XIX saj kuulus küla Tretjakova kogukonda ja Irboska Nikolai koguduse alla. Kohanimele on raske seletust leida; vrd гу́сеница ’röövik’, mis pigem pole usutav. A. Šteingolde pakub tuletist sõnast кузница ’sepikoda’. Sarnaseid kohanimesid on mujalgi: Oudovamaal nt Gussinetsi (Гусинец) külad; Tšehhis küla Husinec; Komis samanimelised (Гусинец) jõed, Marimaal aga järv. Vrd Kuusna. – AK
Academic; Eesti TK 42; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1903: 36, 258; Hurt 1904: XVIII; PGM 1785–1792; SeK: 62; Setumaa 1928: 157; Truusmann 1890: 55; Vene TK 126; VMS

Kõõru2-le›, rahvakeeles varem ka Kõõru`mäe Seküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Mokornulk), 1652 Подчерняево, u 1790 Подчерняева, u 1866 Почарняева, 1885 Kieru K., 1897 Kuru, 1904 Kõõru, Подчерня́ево.  C1
XIX saj kuulus küla Obinitsa kogukonda ja Taeluva koguduse alla. 1977–1997 oli Obinitsa osa. M. Kallasmaa peab kohanime aluseks isikunime (Kerro). Sõna kõõr on etnograafias ’ehisnööri, ehispaela aas rõival; ratta osa’, mis võib olla keerama-tüve variant. Vene perekonnanimi Podtšernjajev (Подчерняев) sisaldab sõna черный ’must’. J. Truusmann võrdleb nime sõnadega черница ’nunn; mustikas’ ning черняй ’pistrik’. Pihkvamaal asub Podtšernjajevo (Подчерняево) küla. Kõõru külas eristati kaht osa: Mäe-Kõõru ja Ala-Kõõru. Vrd Kõõru1. – AK
Academic; EES; Hurt 1904: XIX; KN; PGM 1785–1792; SeK: 63; Truusmann 1890: 57; Truusmann 1897a: 44, 46; Truusmann 1897b: 57, 85; Vene TK 126; VMS

Käre-le ~ `KärreSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Mikitamäe vallas (Lobotka, Poloda nulk), ? 1561 Кохова, 1780 Kärre-Küllä, 1780 Паула-Кахова, Лянухова, u 1790 Третьекохово, 1855–1859 Кяряй, 1882 Павлово, Кахово, Кяриково, Кяреково (küla, otreez), 1886 Käre, Павловa-Кахкова, 1904 Käre, Па́влово-Кахо́во, 1922 Kurinovo, Pavlovo-Kahovo.  A1
XIX saj kuulus küla Lüübnitsa kogukonda, kiriklikult aga XVIII saj Värska, hiljem Kulkna kogudusse. Liideti 1977 Toomasmäega, 2018 taastati eraldi külana. J. Truusmann tõi nime seletuseks linnunimetuse kärk ’must rähn’ ja käre ’ägeda, äkilise iseloomuga (inimene)’. Lõunaeestiline käre (ka kärä, kärre) ’kuum’ tundub nime seletusena ehk vähe sobivat. L. Kettunen esitas sarnaste kohanimede seletusena kära ’lärm, riid’, käre ’äge, kergesti süttiv’, kärajad ’vanaaegne rahvakoosolek, kohus’. Nime esmamaining Кохова võiks pärineda Mädajõe (Kohova) nimest. Hilisemad Pavlovo-osisega venekeelsed variandid viitavad seosele isikunimega Pavel (Павел). Vrd Kärevere, Kärinä. – AK
Academic;  EAA.298.2.71, L 15; Hurt 1903: 165; Hurt 1904: XV; PGM 1785–1792; RL 1922; SeK: 63; Truusmann 1897b: 25, 34, 39; Vasilev 1882: 128, 157, 214; Värska KR 1780–1794: I; VMS

Küllätüvä-`tüvvä ~ -sse›, kirjakeeles varem ka Küllatova Seküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Üle-Pelska nulk), u 1790 Телятина, u 1866 Кюлитина, 1872 Тюлитино, 1885 Külätowa, 1886 Küllätüwwä, 1897 Külätawa, 1903 Küllätöwwä, Küllätüvä, 1904 Küllätüvä, Тюли́тино, u 1920 Küllatova, 1923 Tjulitino, 1924 Külitino, 1937 Küllatuva.  C1
Küla kuulus XIX saj Obinitsa kogukonda ning Taeluva, osa ka Saalessa (Залесье) kogudusse. Eesti murretest on tuntud sõna küll ’küllus’. M. Fasteri arvates võib tegemist olla muistse läänemeresoome isikunimega ja sellest saadud külanimega, algupärane kuju oleks *küllättävä ’kiidetud, kiidetav’. E. Ernits arvas, et analoogsed nimed lähtuvad muistsest läänemeresoome isikunimest *Külline ’küllane, rikkalik’. Vrd ka ürikutest tuntud eesnime Kyllelemb. L. Vaba võrdles kohanime kujunemist läti keskmurde nimedele iseloomuliku häälikuarenguga (kt) ning lisab, et kirjeldatud nähtus on iseloomulik ka vene keskvööndi murretele. J. Truusmann oletas kohanime päritoluks linnunimetust metstilder, mis murdeti on tillutaja, tüllitaja, tilluti. Sarnased nimed on Udmurtias Tjulkino (Тюлькино) küla; Karjalas nt Tjultšinskaja (Тюльчинская). Küllätüvä koosnes kahest osast (I ja II küla): Türgiots ehk Mäeots ehk Kloostrimõisa ja Voolaots ehk Alaots. Külast lääneloodes on Saetsuva, endine puustus (1788 Зайцева, 1897 Зайцево). Vrd Külitse. – AK
Academic; Eesti TK 42; Ernits 1924: 199–208; Faster 2013a: 206; Hurt 1903: 4, 43, 164; Hurt 1904: XVIII; Hurt 1904–1907: II, 59; KN; Markus 1937; PGM 1785–1792; Pskov 1885: 587; SeK: 63–64, 131; Truusmann 1890: 58; Truusmann 1897a: 46; Truusmann 1897b: 80; Vaba 2014: 915; Vene TK 126; VMS

Labandõ-le›, kohalikus pruugis ka Labadsõ ~ Labastõ-lõSeküla Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas (Pankjavitsa, Luhamaa nulk), vn Лобаны́, 1866–1867 Лобаны, 1904 Labandõ, Лобаны́, u 1920 Lobanõ, 1928 Labande, 1937 Labatse.  C3
Küla kuulus XIX saj Selesova (Железово) kogukonda ja Pankjavitsa kogudusse. Kohanime seletusena tulevad arvesse kõige enam eesti murrete laba ~ lava ’lava; koonlalaud’, ent ka labane ~ lavane (koekiri), labama ~ labahama ’lobisema’ (Vas, Lut) ja labask ’lobiseja’ (Se). J. Truusmann oletas päritolu vn sõnast лобъ ’laup’. Vene algupära korral vrd ka лобан ’meriärn (Mugil cephalus); hädavares; hunt’ ja isikunimi Лобан ’suurelaubaline (inimene)’. L. Vaba andmeil leidub sarnaseid kohanimesid ka meist lõunas: vrd Лóбаны (Valgevenes), Labone ~ Labonis (järv Lätis) ning leedu Labunai (vanapreisi Labune). Lobanõ (Лобаны) küla on ka Pihkvamaal, Valgevenes ja Udmurtias (udmurdi Лобан). Labandõ küla nimi võib olla seotud Petserimaa lähedal paikneva Lobenka (Лобенка) jõe nimega. Vrd Labassaarõ. – AK
Academic;  EAA.298.2.71, L 18; Eesti TK 42; Hurt 1904: XIX; KN; Markus 1937; SeK: 64–65; Setumaa 1928: 312; Truusmann 1897b: 37; Vaba 2014: 918; Vasilev 1882: 166

Labõritsa-`ritsa ~ -sse›, rahvakeeles varem ka Porovinka-he›, kirjakeeles ka Laberitsa Seküla Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas (Pankjavitsa, Seeridsä nulk), vn Бураве́нки, u 1790 буравенка, u 1866 Боровеньки, 1885 Laweritsa, Боровенки, u 1900 Буровенка, 1901 Porovinka, 1903 Боровиковская (kool), 1904 Laberitsa, Бураве́нки, u 1920 Borovenki, 1922 Buravenki, 1999 Labõritsa.  A2
Küla kõrval on samanimeline järv (озеро Буравенское). XIX saj kuulus küla Vilo kogukonda ja Saalessa (Залесье) kogudusse. Kohanime lähtena vrd Võru ja Lutsi labõrits ’lauritsapäev’, Seto labõra ’lohakas’. P. Päll pakub kohanime lähteks eesnime LauritsLaurentius. Vene nime seletuseks pakkus J. Truusmann läti sõna burvis ’võlur, nõid, maag’. Vene lähtena võivad sobida бурав ’puur, terava otsaga (metallist) tööriist’, боров ’kult, siga’ või бор (vanavene борове) ’mets’. A. Šteingolde ei pea viimaseid tõenäoseks. Mitu Borovenkõ (Борове́ньки) küla on Ukrainas, idaosas voolab Borova (Борова) jõgi. Vrd Puravitsa, Laura. – AK
Academic; Dal’ 1880–1882; Eesti TK 42; Hurt 1903; Hurt 1904: XXIII; Hurt 1904–1907: II, 381; KN; PGM 1785–1792; RL 1922; SeK: 65; Setomaa kaart 1999; Truusmann 1890: 55; Truusmann 1897a: 45; Truusmann 1897b: 6; Vasilev 1882: 37; Vene TK 126; VMS

Laossina [`laossina] ‹-sse›, kohalikus pruugis ka `Laosina-`sinnaSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Mikitamäe vallas (Lobotka, Poloda nulk), 1780 Клавшина, u 1866 Кляушенъ, 1872 Клавшино, 1885 Haosina (viga?), 1886 Laosina, 1903 Wana Laosina, Järwe Laosina, 1904 Laossina, Кла́вшино, 1922 Klavišno, 1923 Laosino.  A2
Küla kuulus XVIII saj Värska koguduse alla, XIX saj Lüübnitsa kogukonda ja Kulkna kogudusse. Arvatavasti ei ole kohanimi lähtunud lõunaeestilisest sõnast laoss ’taimelava; lohakil’, vaid pigem kristlikust isikunimest (LaosNicolaus). J. Truusmann seostas kohanime läti sõnaga klausīt ’kuulama’. A. Šteingolde oletab kohanime Клавшино pärinemist eesnimest Кла(в)ша (‹ Клавдий). Kohanime paralleelid Venemaal puuduvad. Laossina külaosad on Liivakülä ehk Liiva-Laossina (läänes, peeti XX saj alguseni ka omaette külaks, 1885 Ново-Клавшино), Mõtskülä (lõunas) ja Vanakülä (keskel). Küla põhjaosas on ↑Lüütjä, endine mõisakoht. Vrd Laose, Laossaarõ. – AK
Academic; Eesti PK 20; Hurt 1903: 165, 175; Hurt 1904: XV; PGM 1785–1792; Pskov 1885: 540; RL 1922; SeK: 66; Truusmann 1890: 56; Truusmann 1897a: 46; Truusmann 1897b: 26; Vasilev 1882: 132; Vene TK 126; VMS; Värska KR 1780–1794: I; ÜAN

Laura-sse ~ `LauraSeküla ja vald Petseri rajoonis (Pankjavitsa), vn Лавры, 1558–1561 Щемерицы (pogost), 1585–1587 Губа Щемерицкая (gubaa), 1711 Щемерицкой волости (vald), u 1866 Пог. Шемерицы (pogost), С-цо Лавра (mõis), u 1920 Laura (mõis, alevik); läti Lauri.  C4
XV saj keskel on mainitud Laurast lõunas paiknevas Sõmeritsa (Щемерицы) külas kirikut. 1585–1587 oli Irboska maakonda kuuluvas Sõmeritsa gubaas 262 asulat. 1710–1711 on mainitud puust Püha Nikolai kirikut. XIX saj-st on andmeid Laura mõisa ja samanimelise kirikuküla (село Лавры, ka Бендерево, Грибуши) kohta; 1920 on mainitud alevikku. Laura vald moodustati 1922 Pankjavitsa valla lõunaosast, 1939 nimetati see Lõuna vallaks. 1945–1958 eksisteeris Laura külanõukogu Pihkva oblasti Katšanovo rajoonis ja seejärel Petseri rajoonis. 1995 taasloodud Laura valla (Лавровская волость) koosseisu kuulub 110 küla (2015). Eesti nimi Laura käib nii aleviku kui ka mõisa kohta. Kohanime saab küll tuletada sõnast laur, laurits ’lauritsapäev’, mille kaugemaks lähteks on eesnimi Laurentius, kuid see pole tõenäoline. Vrd aga vn лавры ’loorberipärg, loorberi oksad’ ja õigeusu eesnimed Лавр, Лавра, mis on samuti lähtunud loorberist (vn лавр, lad laurus). A. Šteingolde arvates on vene kohanimi Щемерицы seto Sõmeritsa mugandus. Vrd Lauri1, Laurimäe. – AK
Academic; Eesti TK 42; ERA.14.2.450; Isakov 2001: 147; KNAB; Latvija 1993; Pskov 1585–1587: 312; Pskov 1710–1711: 715–849; Roslavlev 1976: kaart 1; SeK: 66–67; Zakon Psk 2015; Truusmann 1897b: 35; Vasilev 1882: 158; Vene TK 126; VMS

Leimani [`leimani] ‹-`manni ~ -sse›, kohalikus pruugis ka-heSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Misso vallas (Pankjavitsa, Luhamaa nulk), 1866–1867 Леманы, 1872 Лейманы, 1895 Leimanni, 1904 Leimanni, Ле́йманы, u 1920 Leimani.  B3
Küla oli olemas XVIII saj, XIX saj kuulus see Selesova (Железово) kogukonda ja Pankjavitsa kogudusse. 1977–1997 oli Tiilige küla osa. Nii külanimi kui ka perekonnanimi (Leima) võivad tuleneda saksa keelest. Sõnaga лейманы tähistati XIX saj Venemaal rändlauljaid ja -näitlejaid. Leiman (Лейман) oli seal ka kaunis laialt levinud saksa päritolu perekonnanimi, mis võis algselt pärineda kas Leimeni linnalt Elsassis või saksa perekonnanimest Lehmann (‹ Lehen ’lään’ + mann ’mees’). J. Truusmann seletab kohanime läti sõnaga laimanis ~ leimanis ’rentnik, vaba talupoeg’, viidates sõna saksa päritolule (Lehnsmann ’vasall’). Viimast seletust toetab ka L. Vaba, kohanimi on Lätis väga levinud.AK
Academic;  EAA.298.2.71, L 18; Eesti TK 42; Hurt 1904: XXII; Hurt 1904–1907: II, 235; Pskov 1885: 548; SeK: 68; Truusmann 1897b: 36; Truusmann 1897c: 169; VMS

Lepä-leSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Koolina nulk), u 1790 Вязикова, 1882 Вязиково большое, 1897 Вязиково (Большое), 1904 Lepä, Большо́е Вя́зиково, u 1920 Leppa, 1922 Lepa.  C2
XIX saj kuulus küla Ulanuva (Уланово) kogukonda ja Saalessa (Залесье) kogudusse. J. Hurdal on Lepä 1904 üles märgitud koos Kärnä (vn Малое Вязиково, ↑Kangavitsa) külaga. 1977–1997 oli Tobrova küla osa. Kohanimi tuleb puunimetusest lepp. Vene nime Вязиково lähteks on arvatavasti вяз ’jalakas’. Sarnase algusega jõenimesid, nt Vjazma (Вязьма), on vene uurijad sidunud sõnaga вязь, вязье ’soo, soine ala’. Teistel andmetel (V. Nikonov) pärinevad osised -язьма, -езьма, -озьма, -ежма soome-ugri „jõge“ tähistavast terminist. Ida pool, sh Pihkva- ja Ingerimaal, leidub mitmeid osisega Vjaz- (Вяз-, Вязь-) algavaid kohanimesid. Vrd Vääsmova küla (Вязьмово) Irboskas. Vrd Lepa. – AK
Academic; Eesti TK 42; Hurt 1904: XVIII; PGM 1785–1792; RL 1922; SeK: 68; Truusmann 1897b: 10; Vasilev 1882: 59

Liidva jõgi [`liidva jõgi], kirjakeeles ka Lidva jõgi Sejõgi Petseri rajoonis Laura vallas (Irboska, Pankjavitsa), vn Лидва, 1558 за Лидовскимъ, 1585 р. Лидва (Sõmeritsa gubaas), u 1790 речка Лядва, 1882 Лидва рѣка, 1897 Р. Лидва, u 1920 Lidva jõgi, 1967 Liidva, 1968 Litva.  A3
Liidva on üks varasemaid üleskirjutatud jõenimesid Petserimaal, esinedes juba XVI saj keskel. Nime eesti algupära korral tuleksid kõne alla lidve, litv, lidu ’lible’ ja lidvetämä ’lendlema’, mõeldavalt ka leede ’liivaseljandik’. L. Vaba võrdleb Liidvat Läti-Leedu nimedega (leedu Lyduva jõgi, läti Līdava talu, Līdeksnes ezers, järv) ja märgib, et -(u)va on küll balti jõenimede tüüpiline liide, kuid ei osuta alati nime balti algupärale. Vepsast on teada jõe- ja külanimi Лидь (vepsa L´edjogi ~ L´idjogi). Kas tegemist on läänemeresoome või balti päritolu kohanimega, jääb lahtiseks. Liidva jõe järgi on nimetatud Petserimaal Lauras kaks Lidva küla (I ja II), endine samanimeline puustus Lidva I ning külad Lidva-Šumilova (Лидва-Шумилово) ja Lidva-Võsselok (Лидва-Выселок). Vrd Lõõdla järv, Liitva1, Pabra järv. – AK
Academic; Eesti TK 42; EJOK 1986; Harlašov 2002: kaart 1; Joalaid 2012: 1; KN; KNAB; PGM 1785–1792; SeK: 69; Truusmann 1897a: 38; Truusmann 1897b: 163; Vaba 2014: 912; Vasilev 1882: 163; VMS

Lindsi-le›, kohalikus pruugis-lõSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Mokornulk), 1561 Займище, 1585 Барусовское Займище, u 1790 Заимище, u 1866 Займисье, 1872 Lindzi, 1885 Lindsi, 1904 Lińdzi, За́ймище, u 1920 Lintsi, 1923 Saimištše, 1949 Саймисте.  C1
Kuni 1585 kuulus küla Pihkva tuhatnik Fjodor Solovtsovile, hiljem aga Petseri kloostrile. XVIII saj allus küla Taeluva kogudusele, XIX saj kuulus Obinitsa kogukonda. J. Truusmanni andmetel olid osa elanikke mulgid. 1977–1997 oli Härmä küla osa. Kohanime päritolu ei ole selge, vrd lõunamurrete läti hilislaen lentsid ~ lindsiq ’rakmete osa’ või lintsi jääma (kerkimata leiva kohta). Areng sõnast lind on ehk võimalik, sest Kagu-Eesti murretes (v.a Vas ja Se) tähendab see ka metslooma. E. Tarvel ja K. Pajusalu on pakkunud seose isikunimega (LindsiLenzLaurentius). Vene nime lähteks on займище ’luht, madalik, kevadiste üleujutustega jõeäärne ala; künni või põllu jaoks (võsast) puhastatud ala’. Pihkvamaal leidub Zaimiški (Займишки) ja Zaimeški (Займешки) küla; oli ka Zaimištše (Займище) küla. Vrd Lindora, Lintsi jõgi. – AK
Academic; Eesti TK 42; Hurt 1904: XIX; Hurt 1904–1907: II, 354; Maslennikova 1955: 125; NL TK 25; PGM 1785–1792; SeK: 70; Taeluva KR 1788; Truusmann 1890: 56; Vasilev 1882: 106; Vene TK 126; VMS; ÜAN

Lisja [`lisja] ‹-sse›, kohalikus pruugis ka-he›, kirjakeeles ka Lisje Seküla Petseri rajoonis Kuulja vallas (Lobotka), vn Лисье, Лисьё (koh), 1425–1469 в Лисьях, ? 1585 Лукино Гришино, Лисья, Лукино в Лисьях, 1585–1587 Исадъ Лисья, 1686 Лукина, XVIII saj Лисей, u 1866 Лисье, 1904 Lis´je, 1923 Lisja, 1999 Lisjo.  B2
Küla kuulus kuni 1585 Pihkva tuhatnik Fjodor Solovtsovile, hiljem Petseri kloostrile. 1854 rajati Lisja kogudus ja esimene puust kirik. 1874 ehitati külla Vladimiri Püha Jumalaema Ikooni kirik; siis kuulus küla samanimelisse kogukonda ja kogudusse. V. Pall on Lissi nime puhul oletanud lähtumist isikunimedest, nt naisenimest Lissi. Vene nimest lähtumisel on võimalik tuletis sõnast лис, лиса, лисица ’rebane’, nagu arvas ka J. Truusmann. A. Šteingolde väitel on kohanime seostamine sõnaga лиса hiline. Välistatud pole kohanime areng mittekristlikust hüüd- või isikunimest Лис, samuti sõnast лисый ’kiilas; kollane (värvus)’ või lühendus eesnimedest Алес-, Алис-. Pihkvamaal asub samuti üks Lisje (Лисье) küla, mujal Venemaal vähemalt kaks. XVI–XVII saj rööpselt esinev nimekuju põhineb isanimel Lukin (ЛукинЛука). Vrd Lissi. – AK
Academic; EKSS; Hurt 1904: kaart; Ivanov 1841: 238; Marasinova 1966: 59–60, 111; Maslennikova 1955: 126; Pskov 1585–1587: 116; PTK I: 123; SeK: 70; Setomaa kaart 1999; Truusmann 1897b: 36–37; Vene TK 126; ÜAN

Litvina [`litvina] ‹-`vinna ~ -sse›, kohalikus pruugis ka `Litvinna-heSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Värska vallas (Petseri, Saatse nulk), 1585 Литвиново, 1781 Литвинова, 1886 Litwinna, 1904 Litvinna, Литви́ново, 1922 Litvina, 1923 Litvinovo.  B1
1977–1997 oli Saatse osa. XIX saj kuulus Molosva (Моложва) kogukonda ning Satserinna kogudusse. J. Simm oletas külanime päritolu vene isanimest Litvinov (Литвинов). Vrd литвины (mitm) ’punutised nt heinakuhja kooshoidmiseks’ ja литвинник ’seosed või aasad parve kooshoidmiseks’. Vanavene isikunimedena on registreeritud Литвинъ (XV–XVII saj) ja isanimi Литвиновъ (XV–XVII saj). Vene perekonnanimi Литвин (ka Литвинов) on viidanud leedulasele või ka Leedu või Poola-Leedu riigist pärit inimesele, samuti valgevenelasele. Seda on kõige tõenäolisemaks kohanime seletuseks pidanud J. Truusmann ja A. Šteingolde. Kohanimi Litvinovo (Литвиново) esineb nii Venemaal kui ka Ukrainas. Sama päritoluga kohanimed on Laura vallas Litvinova (Литвиново) ja Uue-Litvinova (Новое Литвиново). Litvina kaguosa on ↑Vorohka. Vrd Liidva jõgi. – AK
Academic; Dal’ 1880–1882; EAA.1999.1.101; EAA.1999.1.102; EAA.1999.1.307; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1903: 163; Hurt 1904: XX; RL 1922; SeK: 71; Simm 1970b: 137; Tupikov 1903: 227, 622; VES; VMS; ÜAN

Lobotka-sse›, kohalikus pruugis-he›, kirjakeeles varem ka Lobodka ~ Slobotka Seküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Värska vallas (Lobotka, Poloda nulk), ? 1510 в Слободе, 1563 Слободка (küla), 1585 Слоботка, 1652 Слободка, 1686 Слободское, 1886 Lobodka, Lóbotka, 1903 Slobotka, Slobodka, 1904 Lobodka, Слобо́дка.  A2
1977–1997 oli jagatud Treski küla ja Värska aleviku vahel. XVIII saj keskpaiku kuulus Petseri kloostri küla samanimelisse maakonda ning piirkonda. XIX saj allus küla Väike-Rõsna kogukonnale ning Värska kogudusele. Küla oli XVIII saj lõpust vallakeskus (1882 Слободская волость, 1903 Lobodka wald); keskus viidi 1904 üle Värska kirikukülla, kuigi valda nimetati kuni 1922 Lobotka vallaks. Sinna kuulusid hilisema Järvesuu, Mäe, Kalda ja Saatse valla osad. 1939 liideti külaga Mäe-Lobotka, hiljem ka Vana-Lobotka ja Väike-Lobotka küla. J. Simm on sõna слобода tähenduseks V. Dalile toetudes andnud ’vabade inimeste küla; suur küla’; J. Truusmanni järgi on see ’suur tänavküla’. Слобода on hilisemal ajal tähendanud tööliste või käsitööliste slobodaad ehk linnaosa, nt Sloboda (Слобода) Petseris. Pihkvamaal, Ingerimaal ning mujal Venemaal on mitu Slobodka (Слободка) küla.AK
Academic; Dal’ 1955: 221; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1903: 166; Hurt 1904: XVI; Ivanov 1841: 249; Kaštanov 1961: 233; Reissar 1996: 59–60; SeK: 71–72; Selart 2016: 107; Simm 1971c: 170; Truusmann 1890: 58; Truusmann 1897a: 44; Truusmann 1897b: 69; Vasilev 1882: 293; VMS

Luhamaa [luha`maa] ‹-le›, kohalikus pruugis-lõSepaik (küla) Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Misso vallas (Pankjavitsa, Luhamaa nulk), 1939 Luhamaa (kirik, kool), 1943 Лухама (küla, kirik, talu), 1964 Лухамаа.  B3
Uus asula kujunes 1930. a-tel peamiselt Misso valla Määsi küla maale, kuhu rajati 1929–1932 Luhamaa Püha Vaimu õigeusu kirik. 1977 moodustati Luhamaa küla ametlikult, liites selle alla Kossa, Lütä, Pruntova ja Tootsi. 1997 jagati Luhamaa alad taastatud külade vahel jälle laiali. 1990. a-tel rajatud Luhamaa piiripunkt paikneb Lütä küla maadel. Vrd Luhamaa nulk. – AK
Eesti TK 50; KNAB; NL TK 50; RKKA; SeK: 73; Uuet 2002

Luhamaa nulk [luha`maa nulk] Senulk (külastu) Võru maakonnas Setomaa vallas ning Petseri rajoonis Pankjavitsa ja Laura vallas (Pankjavitsa), 1890 Luha, въ Лому, 1903 Luhamaa, 1904 Luhamaa nulk.  B3
Külastu (nulk) endisaegse Pankjavitsa valla lääneosas. 1922 eraldati Petseri maakonnast ning liideti Võru maakonna Misso valla külge. Külad kuulusid XIX saj Pankjavitsa valda ning kiriklikult peamiselt Pankjavitsa, samuti Sõmeritsa (Щемерицы) kiriku kogudusse. Juba 1790 on mainitud küla Медведевъ ломъ (Natalkina?). Sõna luht tähenduseks on esitatud ’märg, luhaheina kasvatav pinnas; märgade niitude ja soosilmadega ala’. Vene nime Лом seletuseks pakub J. Truusmann leedu loma ’lomp, madalik, auk’, vrd vn лом ’nõgu’ (E. Tarvel). Vanavene lisanimede hulgas on mitmeid Лом-tüvelisi. Pihkvamaal on samuti mitu küla sarnaste nimedega, nt Laura vallas Lamuski (Ломище, Ламище), samuti Luhhanovo (Луханово) lõuna pool. Nulka kuuluvad Misso vallast Hindsa, Koorla, Kossa, Kriiva, Leimani, Lütä, Mokra, Määsi, Napi, Pruntova, Põrstõ, Saagri, Tiastõ, Tiilige, Toodsi ja Tserebi küla; Petseri rajoonist ↑Labandõ, ↑Läädinka, ↑Moona ja Tsilli (Я́нкино). Vrd Luhamaa, Luhametsa, Luhasoo. – AK
Hurt 1903: 23; Hurt 1904: XXI; KNAB; SeK: 73; Truusmann 1890: 45; Truusmann 1897b: 37–38; Tupikov 1903: 626; VES; VMS

Lutepää [lute`pää] ‹-le›, kohalikus pruugis Lutõbä Seküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Värska vallas (Lobotka, Tsätski nulk), 1563 Лутопе жъ (küla), 1652 Лутопежъ, u 1790 Лутовищъ, u 1866 Лутошъ, 1872 Лутобижи, 1886 Lutepää, Лутeбище, 1904 Lutõpää, Лу́тобижъ, 1922 Lutepea, 1937 Luteba.  B3
XIX saj kuulus küla Korodissa (Городище) kogukonda ja Värska kogudusse. Kohanimega vrd Lõuna-Eesti lutt ’(mh) kirves; lutusarv’, lututama ’sarve puhuma’. Kohanime algusosa Lut- võib lähtuda ka sks eesnime Ludwig mõnest mugandusest (nt Ludik, Ludick, Lutick). J. Truusmann püüdis seletada kohanime päritolu soome keele abil, Луто- tulevat sõnast lontto ’org, madalik’ + -бижъvesi. Vene algupära korral võiks arvesse tulla луток ’väikekoskel’; лутоня ’poiss, vene muinasjuttude tegelane’. Kohanimi võib lähtuda ka vene eesnimest Лутоня ~ Лутоха ~ Лутоша, mis on nime Lukjan (Лукьян ‹ ladina lux ’valgus’) teisendid. Pihkvamaal on mitu Lutovo (Лутово) nimega kohta, samuti järv (оз. Лутовское). Vrd Lutika. – AK
Academic; Hurt 1903: 167; Hurt 1904: XVI; Markus 1937; PGM 1785–1792; Pskov 1885: 550; Richter 1959: 398; RL 1922; SeK: 74; Selart 2016: 105; Truusmann 1890: 57; Truusmann 1897a: 44; Truusmann 1897b: 38; Vene TK 126; VMS

Lutja [`lutja] ‹-sse›, kohalikus pruugis-heSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Pankjavitsa, Koolina nulk), u 1790 Лутяхнова, u 1866 Лукьянова, 1882 селеніе Лукъяхново, u 1900 Лукьяново, u 1920 Lutja, 1923 Lutjahnovo.  C2
XIX saj kuulus küla Saalessa (Залесье) koguduse alla; 1939 oli puustus. 1977–1997 oli Tsirgu küla osa. Kohanimi on J. Truusmanni järgi mugandus vene ristinimest Lukjan (Лукьян). Perekonnanimi Lukjanov (Лукьянов) tuleneb vene eesnimedest Лука (‹ kreeka Λουκᾶς/Lukas) või Лукьян (‹ ladina Lucianus). Lukjanovo (Лукьяново) on Venemaal (sh Pihkvamaal) väga sage kohanimi. Vrd Lütä, Lutepää. – AK
Academic; Eesti TK 42; PGM 1785–1792; SeK: 74; Truusmann 1897b: 38; Vasilev 1882: 171; Vene TK 126; ÜAN

Luuska1 [`luuska] ‹-sse›, kohalikus pruugis `Lu̬u̬ska-he›, kirjakeeles ka Looska Seküla Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas (Pankjavitsa, Vaaksaarõ nulk), vn Балу́ево, u 1790 Булаева, u 1866 Валуева, 1872 Балуево, 1904 Looska, Балу́ево, 1923 Bulajevo, 1939 Luuska, 1996 Balujevo.  C2
XIX saj kuulus küla Pankjavitsa kogukonda ja kogudusse. Luuska nime lihtsaim seletus oleks lähtuda vn sõnast лужа ’lomp’, ent vrd ka murretes luuskma ’hingama’ (Kan), looskelema ~ looskõllõma ’visklema, väänlema; aelema’ (Võru). Vene perekonnanimi Balujev (Балуев) tuleneb sõnast балуй ’endahellitaja, nautleja’. Balujevo (Балуево) on Venemaal suhteliselt sage kohanimi. Vrd ka Korela Luuski. Vrd Luuska2. – AK
Academic; Eesti PK 20; ERA.14.2.708; Hurt 1904: XIX; PGM 1785–1792; Pskov 1885: 509; SeK: 74; Vene TK 126; VMS; ÜAN

Lõkova-sse›, kohalikus pruugis ka Lõ̭kova ~ Lõ̭õ̭kova-he›, kirjakeeles ka Ojavere ~ Ojaveere Seküla Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas (Pankjavitsa, Seeridsä nulk), vn Лы́ково, ? u 1790 Лытова, 1792 Лыкова, 1882 Лыково, 1904 Lõ̭kova, Lõ̭õ̭kova, Лы́ково, u 1920 Lõkovo, 1928 Ojavere, 1938 Ojaveere.  A3
XIX saj kuulus küla Vilo kogukonda ja Pankjavitsa kogudusse. Eesti algupära korral võiks kõne alla tulla lõkk ’ahjukumm; noor kaun’. Vene perekonnanimi Lõkov (Лыков) tuleb sõnast лыко ’niinekoor’ ja võis viidata korvipunujale. J. Truusmanni esitatud etümoloogia sõnast lõng ei ole usutav. Kohanimi Lõkovo (Лыково) on Venemaal (sh Pihkvamaal) ja Valgevenes üsna sage. Ojavere (Ojaveere) nime määras külale siseminister Petserimaa kohanimede esimese eestistamise käigus 1928.AK
Eesti TK 42; Eesti TK 50; Hurt 1904: XXIII; KN; PGM 1785–1792; Pskov 1792; RT 1928: 104, 638; SeK: 74; Truusmann 1897b: 38; Vasilev 1882: 172; VMS

Lõpolja-le›, kohalikus pruugis ka Lõ̭pol´a-heSeküla Petseri rajoonis Krupa vallas (Lobotka, Tsätski nulk), vn Злы́полье, u 1790 Злыполя, u 1866 Злыпорье, 1882 Злыполье, 1903 Lыpoja, 1904 Lõ̭polja, Злы́полье, 1922 Lõpolje.  B2
Küla oli ajalooallikate andmeil olemas juba XVII–XVIII saj; XIX saj kuulus Korodissa (Городище) kogukonda ning Kuulja kogudusse. Kohanime päritolu on ebaselge. Võiks eeldada tuletist sõnast lõpp ’ots’. Kui lähtuda vene nimest, siis see on arvatavasti olnud liitsõna: злы- (‹ злой ’halb, paha, vilets’) + поле ’põld’. Vrd злыдень ’paha, tige inimene’. A. Šteingolde sellise tõlgendusega ei nõustu – peaks olema *Злополе. Kohanimi on unikaalne, vaid Valgevenes on Злынка. Vrd Lõpe3. – AK
Hurt 1903; Hurt 1904: XVI; KN; PGM 1785–1792; Richter 1959: 398; SeK: 74–75; Vasilev 1882: 115; Vene TK 126; VMS

Lõtina-sse›, kohalikus pruugis Lõ̭tina-heSeküla Petseri rajoonis Irboska vallas (Irboska, Irboska nulk), vn Лы́тино, 1585 Лыткино, 1849 Лытино, 1866–1867 Лыкина, 1886 Lõtina, 1897 Лыпино, u 1900 Лытина, 1903 Lõtina’, Lыtina, 1904 Lõ̭tina, Lõ̭õ̭tina, Лы́тино, u 1920 Lõõtino, 1922 Lõtino.  B2
Küla kuulus XIX saj keskel Irboska, XX saj algul Mõla kogudusse. Tundub, et külal puudub setopärane nimi. J. Truusmanni järgi on Pihkvamaal Лыткино küla, mille nimi tuleneb sõnast лытка ’jalg’ või лытать ’ära jooksma’. Vanavene mehenimena on XV saj registreeritud Лытка ning isanimena Лыткинъ. Venemaal Jaroslavli oblastis on mitu Lõtino (Лытино) küla, samas esineb venelastel ka perekonnanimi Lõtin (Лытин). Vrd Litvina. – AK
 EAA.298.2.71, L 18; Eesti TK 42; Ernits 2012: 40; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1903; Hurt 1904: XXIV; RL 1922; SeK: 75; Truusmann 1897b: 38; Tupikov 1903: 235, 631; VES; VMS

Lädinä-sse ~ -le›, kohalikus pruugis-he›, kirjakeeles ka Lädina Seküla Petseri rajoonis Krupa vallas (Petseri, Saatse nulk), vn Ляди́нка, 1536 Лединки, 1780 Лядинокъ, Лединокъ, 1829 Лѣдинокъ, 1885 Лядины, 1886 Lädinä, 1903 Lätina, 1904 Lädinä, Леди́нки, 1920 Lädina, u 1970 Лядинка.  B1
Eesti algupära korral vrd Lõuna-Eesti lädinal ’pladinal’. L. Vaba paigutas kohanime vanemasse nimekihistisse ning võrdles seda vn sõnaga лядá ’noore metsaga kaetud ala, uudismaa jm’. J. Simm andis lähtesõnadele ligi paarkümmend tähendust: ляда, лядина ’aletamiseks kõlblik metsatükk, metsast puhastatud koht, kõrge kuiv koht; põld, kõlvik; harv mets, kuusemets, võsa; madal soine koht’, лединка ’põõsastega ümbritsetud soo’. Teise võimalusena oletas ta pärinemist isanimedest Ледин ja Лядинин. V. Dali põhjal võib eelnevale lisada ляда, лядина ’puustus, mets, täiskasvanud maa, (metsane) soosaareke, kasesalu’, лядинник ’väike kasesalu’, лядинеть, лядеть ’võssa kasvama’, samuti лядь ’vilets, käestlastud; vanakurat’. Vene perekonnanimi Ledin (Ледин) tuleneb vene ristinimedest Леон, Леонид, Леонтий (kreeka ’lõvi, lõvisarnane’). Vanavene isikunimedena on kirjas Лядъ (XVII saj) ja isanimed Лединъ, Лядининъ (XVI–XVII saj). Vrd Leedi1, Läädinka. – AK
Academic; Dal’ 1880–1882; EAA.1999.1.101; EAA.1999.1.307; Eesti TK 42; Hurt 1903: 163; Hurt 1904: XX; NL TK 100; SeK: 75; Simm 1970b: 137–138; Simm 1971c: 169–172; SRNG: (17), 263–267; Truusmann 1890: 56; Tupikov 1903: 238, 620, 633; VES

Lämmijärv [lämmi`järv], kohalikus pruugis ka Lämmäl järvel (alalütlev), kirjakeeles varem ka Soejärv Räp, SePeipsi-Pihkva järve osa, Peipsi ja Pihkva järve vaheline veekogu, vn Тёплое о́зеро, 1242 на Узмени, keskajal Жалацкая вода, XVII saj Жерегло, 1926 Lämmijärv, 1934 Lämmi järv, 1977 Soejärv.  B3
Peipsi ja Pihkva järve vaheline osa, ulatub põhjas Piirissaarest lõunas Salosaareni. On Eesti-Vene piiril ajaloolise Võrumaa Räpina khk idapiir. Nime tähendus on läbipaistev: Lämmi ’soe’ + järv (võrupäraselt Lämmijärv́). Arvatakse (G. Karajev), et nimi tuleneb soojadest järvepõhja hoovustest või allikatest. XIII saj kirjapanek lähtub vn sõnast узмень ’kitsas koht, järvekitsus, väin, laht’. Venekeelne ajalooline nimi Жерегло tuleneb sõnast жерело (põhjamurretes жерегло, Pihkva murretes жерогло) ’avaus, suue, lõuad’, tähendades järve kurku. Teine nimi Жалацкая вода tuleb Piirissaare venekeelsest nimest Желачко (1370) ~ Жалачко ~ Жалочек ~ Желачек. Tänapäevane venekeelne nimi Тёплое озеро ’soe järv’ on sisult samane eesti nimega. Vrd Piirissaar, Mehikoorma. – AK
Academic; Ambus 1960: 739; AVKA: Lämmijärv; EJN 1964; Karaev 1966; KN; KNAB; Mel’nikov 1984: 176; Moora 1964; Mäemets 1977; PL: I, 34; PSRL: V (2), 50; Riikoja 1934; Võrumaa 1926: 322

Läädinka-sse›, kohalikus pruugis ka Lädinka-heSeküla Petseri rajoonis Laura vallas (Pankjavitsa, Luhamaa nulk), vn Ляденки, 1866–1867 Лединки, 1904 Läädinka, Леди́нки, u 1920 Lädinki, 1922 Ladinki, 1923 Ladenki, 1928 Ledinki, u 1950 Лядинки, 1988 Ляденки.  C3
XIX saj kuulus tollal seto küla Selesova (Железово) kogukonda ning Sõmeritsa (Щемерицы) kogudusse. Küla asub kõrgemal liivasel künkal, mistõttu tundub eesti päritolu korral tõenäoline nimevastena kas leet : leedi ’valkjas- või pruunikaspunane, hallikaskollane või -pruun’, leetemaa ’(vesine) liivamaa’ või lee, leede ’liivamadalik, liivaseljandik, vesiliiv, liivakas savi, madal viljatu maa’. J. Simmu järgi võis külanime päritoluks olla vn ляда, лядина nii nagu ↑Lädinä nimel. Pihkva- ja Novgorodimaal on paar Ljadinki (Лядинки) küla. Vrd Leetva, Lädinä. – AK
 EAA.298.2.71, L 18; Eesti TK 42; EMS; Hurt 1904: XIX; NL TK 25; Pskov 1988; RL 1922; SeK: 75; Setumaa 1928: 312; Simm 1970b: 137–138; Simm 1971c: 169–172; Truusmann 1897b: 36; ÜAN

Lääpä [`lääpä] ‹-sse›, kohalikus pruugis ka Lääbä-le ~ -he›, kirjakeeles ka Lääpa Sepaik (küla) Petseri rajoonis Petseri vallas (Petseri, Saurova nulk), vn Шляпнико́во, u 1790 Подкеялова, 1849 Подтекалово, u 1866 Шляпникова, 1882 Шляпниково, 1904 Lääpä, Шляпнико́во, u 1920 Lääpa, 1922 Podtekalovo, Šljapnikovo, 1923 Poddekallo, 1939 Potekalova.  A1
XIX saj kuulus küla Raagosina (Рагозино) kogukonda ja Petseri kogudusse. Liideti XX saj II poolel Kolovina külaga. Eesti algupära korral võiks lähtuda sõnast lääpa(s) ’viltu, viltune’ või lääbakil ’viltu, upakil, lääpas’, vahest ka lääbüss ’lind’ (Plv). Tõenäolisem on siiski pärinemine vene levinud perekonnanimest Šljapnikov (Шляпников). Selle aluseks on шляпник ’kübarsepp’ (J. Truusmann) või vanavene isikunimi Шляпа (XVI saj). Pihkvamaal on nii Šljapino (Шляпино) kui ka Šljapkino (Шляпкино) küla. Vene rööpnime Подтекалово võib ehk taandada sõnale подтекать ’lekkima, nirisema’. J. Truusmann tõi siin näiteid läti (ja leedu) keelest: tekāt, tekalēt ’sibama’. Vrd Kolovina. – AK
Academic; Eesti TK 42; ERA.14.2.450; Ernits 2012: 38; Hurt 1904: kaart; PGM 1785–1792; RL 1922; SeK: 76; Truusmann 1897b: 88; Tupikov 1903: 448; Vasilev 1882: 243; Vene TK 126; VMS; ÜAN

Lütä-le›, kirjakeeles ka Lüta Seküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Misso vallas (Pankjavitsa, Luhamaa nulk), 1558 Люлино, 1652 Лелино, u 1790 Лѣлина, 1792 Починокъ Лялина, u 1866 Люлина, 1904 Lüta, Лю́лино, u 1920 Lülina, 1928 Ljulina, u 1970 Лютта, 1997 Lütä.  C3
XIX saj oli küla Selesova (Железово) kogukonnas ja Pankjavitsa koguduses. 1928 esinesid samanimelised hajatalud. 1977–1997 oli Luhamaa küla osa. Lütä nime võiks seostada sõnaga lüsi : löe : lütt ’vikati vars’ või lütutama, lütütämä ’sörkima’ (Võru). Ljulino nimekuju võib tuleneda sõnast lüll ’võllas, häbipost’ või tõenäolisemalt isikunimest Lüll : Lülli. Venemaal on perekonnanimi Ljulin (Люлин) kaunis sage, kohanimena Ljulino mitte. Vanavene isanimena on XVI saj registreeritud Люлинъ; meie keelesugulastel esineb nii Люлли kui ka Люль isikunimena udmurtidel. Pihkvamaal Sebeži rajoonis on Ljulino (Люлино), Porhovi rajoonis Ljutovitši (Лютовичи), Pihkva rajoonis Ljutovka (Лютовка) küla ning Palkino rajoonis Ljutoje (Лютое) järv ja Ljutnitsa (Лютница) küla. Lütä põhjaosas on J. Hurda mainitud endine Saabina ehk Žabina küla (vn Жа́бино), mille seto vaste pole teada. Vrd Lutja, Lüütjä, Lüütsepa. – AK
Eesti PK 20; Eesti TK 42; EKSS; Hurt 1904: XXIII; NL TK 100; PGM 1785–1792; Pskov 1792; SeK: 76; Setumaa 1928: 312; Truusmann 1890: 57; Truusmann 1897a: 39, 45; Truusmann 1897b: 39; Vasilev 1882: 173; Vene TK 126; VMS

Lüübnitsa [`lüübnitsa] ‹`Lüübnitsa ~ -sse›, kohalikus pruugis ka `Lüübnitsä-heSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Mikitamäe vallas (Lobotka, Poloda nulk), 1510 и на Любницах, 1585–1587 Любница-Мокушево, пус. Любница (küla ja puustus), 1646 деревни Любница, 1652 Лебжица, 1764 Любницы (issaad), 1782 Любницъ, 1783 Любеницъ, Лыбеницъ, u 1790 Любанца, 1886 Lüübnitsa, 1903 Lübnitsa, 1921 Lubnitsõ, 1923 Ljubnitsa; vn Лю́бницы.  A1
Juba XVI saj oli olemas nii Lüübnitsa küla, puustus kui ka issaad. XVI–XVII saj kuulus ⅔ Peeter-Pauli kloostrile Talabskil ja ⅓ kroonule, XVIII saj oli küla Petseri kloostri ja mõisnike ühiskasutuses. XIX saj oli küla kogukonna keskus ning allus Kulkna kirikule. XIX saj lõpus elasid seal õigeusklikud venelased; varasemast ajast on teateid ka vanausulistest. Kohanime lähteks võib olla isikunimi, nt N. Tupikovi sõnaraamatus on XIII saj isikunimi Любь ’armas’ ja XIV saj Любко. A. Šteingolde arvates ei tulene see sõnadest любовь, любить; pigem on tegemist substraadiga. Kohanimena on see suhteliselt haruldane, meist ida pool Valdais on kohad, nagu Ljubnitsa (Любница) ja Ljubnitsõ (Любницы); Petserimaa lõunaosas asub Ljubenetsi järv (Любенец). Vene kroonikates tähistas sõna Любь liivlasi, Любская земля Vana-Liivimaad. ¤ Pärimuse järgi on küla oma nime saanud tsaar Peeter I-lt, kes käinud siin suviti puhkamas ja randade ilu nautimas (vn любоваться). Arvatakse, et külale pandi nimi selle ilusa vaate pärast, mis avanenud Lüübnitsa mäelt järvele.AK
Arakčeev 2008; Bolhovitinov 1831: 111; Hurt 1903: 165; Kaštanov 1961: 233; KN; PGM 1785–1792; Pskov 1585–1587: 146; SeK: 76, 77; Truusmann 1897a: 44; Tupikov 1903: 237; Vasilev 1882: 172–173; Värska KR 1780–1794; ÜAN

Lüütjä [`lüütjä] ‹-le›, kohalikus pruugis ka `Lüüdjä-heSepaik (küla) Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Mikitamäe vallas (Lobotka, Poloda nulk), 1585–1587 Лютое (küla), u 1790 Де. Лютовка (küla), 1850 Лутовка, Лутово (mõis), u 1866 Госп. д. Лютово (mõis), 1882 Лютово сельцо (väikemõis), 1903 Lüüdja (mõis, metsavaht), 1922 Lüütja, Ljutovo (mõis), 1923 Lütova, 1997 Lüütjä.  A2
Kui varasemates üleskirjutustes mainitakse küla, siis XIX saj keskpaigast nimetatakse mõisat (Лутовка), mis kuulus Kulkna kiriku piirkonda. 1903 oli samas metsavahikoht ning 1923 oli mõisast saanud asundus (Lütova). Al 1930 kadus iseseisev küla ja kohta mainiti taluna või hiljem (al 1939) lihtsalt paigana Laossina külas. Kui lähtuda eesti päritolust, võib osis Lüüt olla vana eesti mehenimi (↑Kiiviti). On mõeldav ka seos saksa ametinimetusega Lüttschmidt (↑Lüütsepa) või Vene kroonikates juba X saj-st esineva isikunimega Лютъ. Viimane on N. Tupikovi järgi tuletatav sõnast лютый ’metsik’. J. Truusmann toob võrdluseks leedu lutis ’torm’ ja vn лютъ ’tugev pakane’. Küla võib olla nime saanud Lüüdja oja järgi (u 1790 Лютянка). Ljutovo (Лютово) esineb kohanimena mitmes slaavikeelses riigis, Pihkvamaal on Ljutovka ja Ljutovets.AK
Eesti PK 20; Ernits 2012: 42; Hurt 1903: 174; PGM 1785–1792; Pskov 1585–1587: 145; RL 1922; SeK: 77; Truusmann 1897b: 39; Tupikov 1903: 237; Vasilev 1882: 174; Vene TK 126; ÜAN

Maaslova [`maaslova] ‹-`lovva ~ -sse›, kohalikus pruugis ka `Maasluva-`luvvaSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Üle-Pelska nulk), ? 1585–1587 Маслово (puustus), 1652 Маслово, 1686 Маслова, u 1920 Maslovo, 1928 Maslova, 1937 Maasluva, 1970 Maaslova.  C1
1882 kuulus küla Ulanuva (Уланово) kogukonda ja Petseri kogudusse, 1885 aga Taeluva kogudusse. 1977–1997 oli Helbi küla osa. Pelska jõe ääres on Maaslova veski. Külal nähtavasti puudub kohalik setopärane nimi. Väheusutav tundub seletusena Ida-Eesti maslenitsa, maslitsa, maasõnits, maasel(n)its ’vastlapäev’. Kohanimi Maslovo (Маслово) on Pihkvamaal üpris sage; perekonnanime Maslov (Маслов) esineb Venemaal samuti palju. Vanavene lisanimena on Масло registreeritud juba XV saj. Külast loodes on Visnakova, endine puustus (1897 Вишняково). Vrd Masluva, Vaartsi. – AK
Eesti TK 42; EMS; Ivanov 1841: 239; Markus 1937; Pskov 1585–1587: 147; RL 1959, 1970; SeK: 77; Setumaa 1928: 277; Truusmann 1890: 57; Truusmann 1897a: 44; Tupikov 1903: 245

Mahnova-sse›, kohalikus pruugis-heSeküla Petseri rajoonis Uue-Irboska vallas (Irboska, Irboska nulk), vn Махно́во, 1652 Махново, u 1790 Махнова, u 1866 Михнова, 1903 Machnowa, 1904 Mahnova, Махно́во, 1922 Mahnovo.  B2
XIX saj kuulus Kossolka kogukonda ja Irboska Nikolai kogudusse. L. Vaba arvates tuleneb kohanimi hno-lõpuga lisa- ja hüüdnimest, mis on tuletatud slaavi kanoonilistest nimedest: МахновоМахноМатвей. Kuigi hno-lõpulisi isikunimesid leidub Vene allikates XII saj-st, on nad A. Popovi andmeil vene foneetikale ebatavalised ning jäänud püsima Pihkvamaal, samuti Valgevenes (vrd valgevene Махнович, Махнóвічы). Eesnimi Махно võib tulla ka nimedest Максим või Епимах (‹ kreeka Ἐπίμαχος/Epimachos). Kohanimi Mahnovo (Махново) on Pihkvamaal ja mujal Venemaal väga levinud. Vrd Paloveere1. – AK
Academic; EMS; Hurt 1903: 258; Hurt 1904: XXIV; PGM 1785–1792; Popov 1981: 115–116; RL 1922; SeK: 77; Truusmann 1890: 57; Vaba 2014: 921; Vene TK 126; VMS

Makarova-sse›, kohalikus pruugis-heSeküla Petseri rajoonis Uue-Irboska vallas (Irboska, Irboska nulk), vn Мака́рово, 1627 пус. Макарова (puustus), 1882 Макарово, 1903 Makarowa, 1904 Makarova, Мака́рово, u 1920 Makarovo, 1928 Mäe, 1937 Mäeküla.  B2
Mainitud esmalt puustusena, XIX saj kuulus seto küla Kossolka kogukonda ja Irboska Nikolai peakiriku alla. Vene perekonnanimi Makarov (Макаров) tuleb isanimest ning sealtkaudu õigeusu eesnimest Макар (‹ kreeka Μακάριος/Makarios ’õnnelik, õnnistatu’). J. Truusmann seostas sõna макаръ Pihkva murretes leiduva tähendusega ’sääsk’. Makarovo on laialt levinud kohanimi Venemaal, ka Pihkvamaal. Petserimaal Laura kandis on Makarova-Pustoranova (vn Макарово) ning nüüdseks kadunud Makarova-Bobrova (Макарово-Боброво) küla, Irboska juures aga Täätlova-Makarova (Макарово) küla. Mäe nime määras külale siseminister Petserimaa kohanimede esimese eestistamise käigus 1928, nimi leidis teataval määral ka kasutust. Vrd Magari. – AK
Academic; Eesti TK 42; Hurt 1903: 258; Hurt 1904: XXIV; Ivanov 1841: 203; Markus 1937; RT 1928: 104, 638; SeK: 77–78; Zouroff 1937: 5; Truusmann 1897b: 39; Vasilev 1882: 174

Marinova-leSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Pankjavitsa, Koolina nulk), 1866–1867 С-цо Машнова (väikemõis), 1882 Марьино, Глобово, Авдово (puustus), u 1900 С-цо Маринова (väikemõis), u 1920 Marinova, 1938 Мариново, 1943 Marinovo (puustus, talu), Marino (talu).  C2
Küla on mainitud XIX saj väikemõisana, siis kuulus see Taeluva koguduse alla. 1882 oli siin puustus ning 1923 talud. 1977–1997 oli Kitsõ küla osa. J. Truusmann pakkus seletuseks sõna mari (sm marja). Eesti murretes leidub sõna mari tähendustes ’taimede lihakas vili; maarjapäev’. Perekonnanimi Marinov (Маринов) on Venemaal sage, ent sõnastikes puudub. Vene levinud naisenimi Marina (Марина) ja märksa harvem mehenimi Marin (Марин) on ladina päritoluga (marinus ’mereline’). A. Šteingolde näeb nime kujunemist järgmiselt: МариновоМарьиновоМарьин (Марья poega märkiv perekonna- või lisanimi). Marinovaga võrreldav Marino (Марино) küla asub Peipsi järve taga. Preisimaal on Мариново озеро (leedu Marinavos ežeras). Petseri vallas oli Marjino (Марьино) puustus ja Meremäe vallas on paik nimega Marinika (↑Tääglova). Vrd Marina, Marinu. – AK
Academic;  EAA.298.2.71, L 18; Eesti SK 10; Eesti TK 42; EMS; RKKA; SeK: 80; Truusmann 1898: 179; Vasilev 1882: 183

Martsina [`mar´tsina] ‹-sse›, kohalikus pruugis ka `Maar´tsina-heSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Mokornulk), 1788 Мартышихина, 1872 Мартишихино, 1882 Мартышихина, Мартышкино (puustus), u 1920 Martiihino, 1923 Martsina, Martõšihino (talu), 1928 Martihhina, 1937 Maartsina, 1939 Martsino (puustus).  C2
1977–1997 oli Rokina küla osa. XVIII saj kuulus mõisnikule ning Taeluva koguduse alla. Kohanimi pärineb ehk isikunimest Mart või Märt (‹ ladina Martinus), kirikuslaavi variandis Марты́н, Марти́н. Esimesest tuleneb vene perekonnanimi Martõnov (Мартынов). Veidi ebatõenäoliseks nimevasteks on vene linnunimetus мартыш ’tiir’. Petserimaal leidub Mardsova (Мартышево) küla, Ingerimaal on Martõškino (Мартышкино, sm Tyrö). Vrd Maardu1, Martsa. – AK
Academic; Eesti TK 42; EKSS; ERA.14.2.450; KNAB; Markus 1937; Pskov 1885: 554; SeK: 80; Setumaa 1928: 277; Taeluva KR 1788; Vasilev 1882: 183; ÜAN

Masluva [`masluva] ‹-sse›, kohalikus pruugis ka `Maslüva ~ `Maasluva, kirjakeeles varem ka Maslova ~ Masneva Seküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Üle-Pelska nulk), ? 1652 Маслово, 1686 Маслова, 1788 Машнева, u 1790 Машлева, ? 1872 Машково, 1882 Машнево (puustus), 1923 Mašnevo (talu), 1937 Mašnova (talu), 1945 Masnova, 1970 Maslova, 1997 Masluva.  C1
XVIII saj kuulus küla mõisnikule ja Taeluva kogudusse. 1977–1997 oli Korski küla osa. Külal nähtavasti puudub kohalik seto nimekuju. Kohanime puhul pole selge, kas algne variant oli Maslova või Mašnova ~ Mašneva; on võimalik, et nimi oli vahetuses Maaslovaga. J. Truusmann arvas, et Машкова, Машнево jms kohanimed pärinevad vn sõnast мѣшокъ, мошна ’rahakott’. Maslovo (Маслово) nimi on Pihkvamaal üpris sage, nagu ka Venemaal perekonnanimi Maslov (Маслов). Lisanimi Масло leidub N. Tupikovi järgi ürikutes juba XV saj. Pihkvamaal leidub vähemalt neli Maslovo küla. Ingerimaal esineb kohanimi Mašnevo (Машнево); see esineb venelastel ka perekonnanimena. Masluva põhjapiiril Korskiga on endine ↑Koskuva küla. Vrd Maaslova, Vaartsi. – AK
Academic; Eesti PK 20; Eesti TK 50; Ivanov 1841: 239; PGM 1785–1792; Pskov 1885: 554; RL 1959, 1970; SeK: 81; Taeluva KR 1788; Truusmann 1890: 57; Truusmann 1897a: 44; Truusmann 1897b: 41; Uuet 2002; Vasilev 1882: 185; ÜAN

Matsuri [mat´s´uri] ‹Mat´s´uri ~ -sse›, kohalikus pruugis-he~ Mat´s´uri’ Seküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Värska vallas (Lobotka, Raakva nulk), 1652 Бѣлохвостово, 1781 Белохвастова, Maзuva, Mäzuva, u 1866 Мачурова, 1882 Мачура, Мочура, 1903 Matsurda, Matsurdi, 1904 Matsuri, Matsurdi, Бѣлохво́стово, 1922 Matšuri, 1923 Belohvostovo.  A1
Värska kirikuraamatuis (1780–1789) on lisaks venepärasele nimele esitatud seto nimed. Küla kuulus 1882 Säpina kogukonda ja Petseri kogudusse. Matsuri võib olla seotud isikunimedega Mats, Madis, muud lõunaeestilised lähted on ehk mats, matsu, matsak(as) ’(suur) tükk’. XVIII saj variantide Mazuva, Mäzuva puhul tulevad kõne alla мазур ’masuurlane’, мазарик ’(teise rahva) surnuaed’, мазанка ’saviahi’ (Pihkvamaal), маза, мазуха, мазура ’määrija’. Nimi võib tuleneda isikunimest Matvei (Матвей). Ammendavat seletust nimele pole. A. Šteingolde arvates on mõlemad nimevariandid soomeugrilist päritolu. Vrd Matsi ja Matsu talud Eestis, Kelba Matsuri talu (Hag), Sääritsa Masuri (Kod). Vene nimele Белохвостово leiab V. Dali sõnaraamatust vasteid peamiselt looma- ja linnunimetustest: бѣлохвостикъ ’härjavasikas; võldas’, бѣлохвостикъ ’püügilind, kotkas’, Бѣлохвостка ’ lehma või hobuse nimi’. Nimi võib tuleneda lisanimest Белохвостов. Matsuriga on 1977 liidetud ↑Vammustõ küla. Vrd Matsalu, Matsi2. – AK
Dal’ 1880–1882; Hurt 1903: 238; Hurt 1904: XVI; Hurt 1904–1907: III, 335; KNAB; RL 1922; SeK: 81; Truusmann 1890: 55; Truusmann 1897b: 40; Vasilev 1882: 40; Vene TK 126; VMS; Värska KR 1780–1794: I; Wd; ÜAN

Melduva [`mel´duva] ‹-sse›, kohalikus pruugis-he›, kohalikus pruugis ka `Mel´dova-heSepaik (küla) Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Üle-Pelska nulk), ? 1652 Медково, u 1866 Мелдова, 1872 Мелдово, ? 1885 Mudowa, 1904 Meldova, Ме́лдово, 1922 Meldovo, 1945 Meltova.  C1
Osa kirjapanekuid (1652, 1885) on küsitavad; võivad käia Meedova (Медово) saare või küla kohta. XVIII saj kuulus küla Taeluva kogudusse, XIX saj Ulanuva (Уланово) kogukonda. Külas asuv Nahtsi tsässon pärineb a-st 1753. U 1920 oli siin talu, hilisem küla liideti 1977 Polovinaga. Küla nimi võiks eesti päritolu korral lähtuda muistse mehenime variantidest, nt Meelde, Meeldo. Välja võiks pakkuda ka isikunime Mõld : Mõllu. L. Vaba ja varem J. Truusmann on pakkunud nimevasteks leedu meldas ’kõrkjas’. Venemaalt nime paralleelid puuduvad. Vrd Meelva1. – AK
Hurt 1904: XVIII; Pskov 1885: 555; RL 1922; SeK: 82; Setomaa tsässonad 2011: 90; Truusmann 1890: 57; Truusmann 1897a: 46; Truusmann 1897b: 42; Uuet 2002; Vaba 2014: 914; Vene TK 126; VMS

Melso [mel´so] ‹-le›, kohalikus pruugis-lõSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Mokornulk), 1652 Тереховщина, u 1866 Тереховшина, 1874 Melso, 1885 Melso K., 1904 Mels(s)o, Терехо́вщино, 1923 Terehovshtshino.  C1
XVIII saj kuulus küla Taeluva kogudusse, XIX saj Obinitsa kogukonda. 1977–1997 oli Hilana (Hilande) küla osa. Kohanime aluseks võiks pakkuda muistset eesti isikunime Meel ~ Meles. Tõenäoline on ka Lõuna-Eesti linnunimetus meldsass, meltsas ’roherähn, hallrähn’. Kolmandaks võib eeldada arengut vene eesnimest Мелех, mis on ristinime Мелентий üks vorme (‹ kreeka Μελέτιος/Meletios). Vrd Kasaritsa Melsomäe talu (Rõu). Perekonnanimi Terehhov (Терехов) on Venemaal üpris sage, tulenedes isikunimest Терентий (‹ ladina Terentius). Terehhovo (Терехово) küla leiab Petserimaalt Laura vallast, samanimelisi külasid on Pihkvamaal ja Karjalas. Vrd Meltssaarõ. – AK
Academic; Hurt 1904: XIX; Hurt 1904–1907: II, 185; KNAB; SeK: 82; Truusmann 1890: 58; Truusmann 1897a: 44, 46; Vasilev 1882: 316; Vene TK 126; VMS; ÜAN

Merekülä [merekülä] ‹-`küllä ~ -sseSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Pankjavitsa, Koolina nulk), 1788 Мярова, Мерина Гора, u 1866 Мелья, 1882 Бердово, u 1900 Мѣрина Гора, 1903 Meremäe, Мѣрова Гора, 1904 Meremäe, Ме́рина Гора́, 1928 Merimäe, 1997 Merekülä.  C2
XVIII saj kuulus küla mõisnikule ja allus Taeluva kogudusele; XIX saj kuulus Laasareva kogukonda ning Pankjavitsa kogudusse. 1977–1997 oli Teterüvä küla osa. Varasemates nimekirjades Meremäe nime all, al 1997 Merekülä, kuivõrd Meremäe nimi oli kandunud üle põhja poole vallamaja ümbrusse. Külast u 400 m põhjakirdes asub selle koosseisu kuuluv endine Meremäe puustus (u 1866 Мѣрова Гора, 1882 Мерья Гора) samanimelise mäe (1859 съ Мериной горы) jalamil. Kohanime algusosa lähteks võib olla muistne isikunimi, nt *Meera (nagu Räp Meerapalo nimes), märg : märja või määr ’aru’. J. Truusmann pakkus seletuseks kas vn меринъ (меренъ) ’ruun; mära’, mis on mongoli laensõna, või Pihkva murrete меренъ ’põletus’. Varasemate kirjapanekute (Мярова, Мѣрина) põhjal on peamiselt Vene uurijad oletanud seoseid maa- ning hõimunimega Merja, merjalased (vn меря). Võrreldav nimi on Meremäe vallas Märämõisa (endine Mära puustus, ↑Jaanimäe). Vrd Meremäe, Meerapalu. – AK
Academic; Eesti PK 20; Hurt 1903: 75; Hurt 1904: XXVI, XXVII; Jakuškin 1860: 160; SeK: 82; Setumaa 1928: 277; Taeluva KR 1788; Truusmann 1897b: 42; Vasilev 1882: 189; Vene TK 126

Meremäe [mere`mäe] ‹-leSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Pankjavitsa, Koolina nulk), 1882 Михайлово (puustus), 1904 Mihailova, Миха́йлово (puustus), u 1920 Mihailovo, 1938 Meremäe (vallamaja, kool, talud).  C2
Meremäe nimi pärineb arvatavasti lähedal asetseva mäe (Meremägi) või küla (Merekülä) nimest. Meremäe vallamaja ehitati 1920. a-tel Mihailova puustuse maale, mille ümbrusesse al 1923 kujunes asula. Puustus ilmus esmakordselt 1882; 1920 ja 1923 mainiti siin veel Mihailova talusid. 1970. a-tel oli kirjas Meremäe asund, al 1977 küla. Vald moodustati endise Petseri ja Pankjavitsa valla osadest, Meremäe nime sai vald Obinitsa valla (1922–1923) ümbernimetamisel. 1944 eraldati vallast neli küla ja anti üle vast moodustatud Pihkva oblastile. Vene nimi Михайлово tuleneb perekonnanimest Михайлов, mis on Venemaal üks sagedamini esinevaid, lähteks eesnimi Михаил. Mihhailovo (Михайлово) küla on Pihkvamaal; Lätis Lutsis on Mihalova küla. Meremäega on 1977 liidetud Põrstõ küla (vn Ма́лое Ана́ньино, 1866–1867 М. Ананьина). Vrd Meerapalu, Merekülä. – AK
Academic;  EAA.298.2.71, L 18; Eesti TK 42; Eesti TK 50; Hurt 1904: XVIII; KNAB; RL 1959, 1970; SeK: 82, 83; Vasilev 1882: 191

Metkavitsa-`vitsa ~ -sse›, kohalikus pruugis ka Metkävitsa ~ Mitkavitsa, kirjakeeles ka Mitkovitsa Seküla Petseri rajoonis Petseri vallas (Petseri, Irboska nulk), vn Митковицы, 1563 Мятковичи Григорьева (küla), 1585 Медковичи, 1652 Метковицы, въ Мятковицкомъ приказѣ, 1680 Metkofka monastyr (arvatavasti = Mõla klooster), 1859 Meedkova, u 1866 Метковичи, 1882 Митковичи, 1885 Метковицы, 1886 Medkowitsa, 1903 Mitkowitschi, u 1920 Mitkovitsõ, 1922 Mitkovitši, 1923 Mitkovitsa, 1937 Metkavitsa, u 1970 Митковицы.  B2
XIX saj keskel elasid külas ka luterlastest eestlased; õigeusklikud allusid Petseri kogudusele. L. Vaba juhtis tähelepanu kohanime lõunapoolsetele (Valgevene, Ukraina) paralleelidele, kuid märkis, et ичи- või овичи-lõpulisi kohanimesid kohtab ka Pihkvamaal. Taolisi nimesid peetakse üldiselt tulenenuks isanimedest, kuid need võivad väljendada ka omandisuhteid, tegevusala jms. A. Šteingolde oletab Митковичи lähteks ajaloolist Leedu suurvürstiriigis kasutatud läänevene eesnime Митко (‹ Дмитрий). Arvatavasti tuleb külanimi siiski Metkovka jõe (Метковка) nimest (ürikutes 1656 Метковка, u 1790 Медковка). Mitmed kodu-uurijad on arvanud, et see nimi tuleneb vn sõnast медь ’vask; punane, punakas’, mis tähistas jõevee värvi. Võimalik lähe on ka мёд ’mesi’ (vanaslaavi медъ, leedu medus ’mõdu, mesi, meejook’). J. Truusmann pakkus kohanime seletuseks sõnu mätas või mäda. Vrd ka Pankjavitsa Mednikova (Медниково) küla. Vrd Sääritsa. – AK
Academic; EAA.1271.1.32; Eesti TK 42; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1903: 70, 163; NL TK 100; Markus 1937; Plotkin 1993: 115–116; Pskov 1890; Pskov 1914: 136; RL 1922; SeK: 83; Selart 2016: 108; Truusmann 1890: 57; Truusmann 1897a: 44; Truusmann 1897b: 43; Vasilev 1882: 191; Vaba 2014: 919; ÜAN

Miikse [`miikse] ‹`Miikse ~ -sse›, kohalikus pruugis-he›, kirjakeeles varem ka Meeksi Se, Vasküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Pankjavitsa, Vaaksaarõ nulk, Vastseliina mõis), 1341 на Мѣкузицком поли (’Miikse väljal’), 1341 оу Мѣкоужице оу рѣчки (’Miikse oja ääres’), 1561 Мегузица, 1563 Микужицы (vakus, küla), 1569 Мегузицы, 1585 Мигузица, 1586 Mieguzycza, 1588 Mieguzicza, 1627 Miggositz, 1638 Megositz, 1642 Меузица, 1681 Sorep By, 1684 Megositz, 1798 Megusitz od. Mecks (karjamõis), 1872 Mieksi, 1875 Meeks, 1885 Мегузицы (küla), 1909 Meeks (karjamõis).  C2
Küla kahe poole vahel on olnud sajandeid riigipiir. Ka Liivimaa poole Miikse oli XVI saj küla. O. Roslavlev pidas 1561. a mainitud kohti Волостка Микижицы ja küla Мегузица sama nime eri kujudeks, kuid need on siiski selgelt eraldi asulate nimed. Võimalik, et külad asusid teine teisel pool Pihkvamaa-Liivimaa piiri. Nende nimede ühises algupäras kahtlust ei ole. Poola revisjonid teatavad elanike Venemaale küüditamisest Liivimaa Miikse külast ja 1584. a tulnud uusasunikest. Pihkvamaa poole Miikse püsis ilmselt järjepideva külana (vt 1688. a kaarti). 1593 Liivimaa poole Miikse läänistati, oli lühikest aega mõis ja sai pärast poolakate lahkumist Vastseliina mõisa hajataluks. Küla enam ei tekkinud, u 1678 rajati siia Vastseliina mõisa karjamõis. XIX saj eraldati see Misso mõisa karjamõisaks. 1920. a-tel sai asunduseks ja 1977 liideti Setomaa-poolse külaga Meeksiks; nimi muudeti kohalikule hääldusele vastavaks Miikseks 1997. Miikse on III vältes Meeksi nime lõunaeestiline mugandus, vrd Peetri – Piitre. See nimi on põline ste- ja si-liite vaheldusega külanimi, venepärane -зица ja saksa -sitz on mugandused nendesse keeltesse. Algupärane on olnud *Meegoste ~ *Meeksi. A. Šteingolde arvates on venekeelse kohanime aluseks läänemeresoome tüvi; hiljem lähenes see isikunimele Кузя (‹ Кузьма) ning nimi moodustus järelliitega -иц(ы), -иц(а). Kollektiivliitega nime algusosa *Meego või *Meegos võiks olla muistne isikunimi, vrd 1500 Matyes Mecke, 1489 Meko, 1355–1362 Mekuse. Nende võrdluseks on toodud ka vanasaksa Mecca, Mecco. Vrd ka Aunuse karjala Мега (1658). Veidi teistsugust seletust pakub ↑Miiaste näide. Miikse Setomaa-poolses osas on omaette paigad Kamenka (endine küla, vn Каменка) ja Roosigu. Vrd Meeksi, Meegomäe, Meegaste. – ES, AK
Ambus 1960: 740–741; Arakčeev 2008; BAL: 671;  EAA.308.2.178, L 1; Hurt 1904–1907: II, 5; Mellin; PA I: 24, 29; Rajandi 2011: 33; Rev 1624/27 DL: 78; Rev 1638 I: 158; Roslavlev 1976: 7, 17; SeK: 84; Selart 2016: 67; Setomaa 2009: 216; Stoebke 1964: 48–49, 155; Truusmann 1890: 57; Truusmann 1897a: 39–40; Weske 1876: 42, 46

Mikitamäe [mikita`mäe] ‹-le›, kohalikus pruugis `Mik´tä`mäe ~ Mikidä`mäe-leSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Mikitamäe vallas (Lobotka, Poloda nulk), 1500 Никитина Гора, 1585 Микиткино, 1686 Микитина, u 1790 Никитина гора, 1886 Mikitämäe, 1903 Mikitamäe, Mikita mäe, 1904 Mikitämäe, Ники́тина Гора́, 1922 Nikitino-Gora, 2002 Miḱtämäe.  A2
1652 kuulus küla Petseri kloostri Rõsna prikaz’i, XVIII saj keskel kuulus küla Petseri kloostrile, XIX saj aga Selise kogukonda ning Värska kogudusse. 1922 moodustati Lobotka valla põhjaosast Mikitamäe vald, 1923 nimetati see Mäe vallaks. Al 1950 Mikitamäe külanõukogu, al 1992 uuesti vald. Kohanimi on kaheosaline: seto eesnimi Mikit ~ Mikita + mägi. Algusosa (nagu ka seto Mikk) on tulenenud vene mehenimest Mikita (Микита), mis on Nikita (Никита) rahvalik teisend. Nime lähe on kreeka Νικήτας/Niketas ’võitja’. Nimealguse vaheldus n ~ m on tekkinud Venemaal juba varem, Petserimaal aga kindlasti XVI saj-ks. Mikitamäega on 1977 liidetud ↑Soelaanõ küla. Vrd Miku, Mikita1. – AK
Academic; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1903: 166; Hurt 1904: XV; Ivanov 1841: 240; KNAB; PGM 1785–1792; RL 1922; SeK: 85, 86; Simm 1978: 148; Truusmann 1890: 57; Truusmann 1897a: 44; Varep 1978: 66; VES

Miku-le›, kohalikus pruugis ka Mikukülä ~ Miku`mäe Seküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Mokornulk), 1585 Оглобино Нефеткино, 1652 Оглоблино, u 1866 Салоблина (viga?), 1882 Аглоблино, 1885 Miku, Оглобино, u 1900 Оглоблина, 1904 Mikumäe, Огло́блино, 1922 Mikkumäe.  C1
Küla kuulus kuni 1585 Pihkva tuhatnik Fjodor Solovtsovile, hiljem Petseri kloostrile. XVIII saj allus see Taeluva kogudusele, XIX saj kuulus Obinitsa kogukonda. 1977–1997 oli Hilana (Hilande) küla osa. Kohanimi koosneb kahest osast: seto eesnimest Mikk : Miku + mägi või küla. Eesnimi Mikk on tulenenud vene mehenimest Микита, mis omakorda on mugandus nimest Никита. Teine võimalik lähe on nimest MihkelMichael. Нефеткино tuleneb A. Šteingolde järgi nime Мефодий (kreeka Μεθόδιος/Methodios) lühivormist Нефёдка. Vene nime Оглоблино seletab J. Truusmann vn sõnaga оглобля ’saani osa, ais’ või eesti kabl ’nöör, köis’, sm kappale ’osa, tükk’ jne; viimased ei ole tõsiselt võetavad. Ogloblino (Оглоблино) on Venemaal üsna sage kohanimi. Ogloblja (Оглобля) esines XVI–XVII saj lisanimena. Vrd Mikitamäe. – AK
Academic; Hurt 1904: XIX; KNAB; Maslennikova 1955: 126; RL 1922; SeK: 86; Truusmann 1890: 57; Truusmann 1897a: 45; Truusmann 1897b: 1; Vasilev 1882: 9; Vene TK 126

Mokornulk [mokor`nulk], kohalikus pruugis ka Mokoluva nulk ~ Mokoluka nulk ~ Mokroluga ~ Mokol`nukk ~ Mokol`nulk Senulk (külastu) Võru maakonnas Setomaa vallas (Petseri), 1652 въ приказѣ Мокролускомъ, 1897 Mokoluva nulk, 1903 Mokolowa nulgah, Mokorloga nulk, Мокролугъ, 1904 Mokroluga nulk, Mokoluva nulk, 1938 Mokoluka nukah (seesütlev).  C1
Esmakordselt mainitud Petseri kloostri administratiivpiirkonnana (приказ) XVII saj keskel. Nulk hõlmas XIX saj lõpus hilisema Meremäe valla loodeosa, Piusa ja Tuhkvitsa jõe vahelise ala (J. Hurt). Lihtsaim nime seletus on vn мокрый луг ’märg luht, heinamaa’, kuid sellega on raske seletada nimekujusid Mokoluva, Mokoluka ning ka Mokornulk võib tuleneda hoopis isikunimest Макар või Мокей. A. Šteingolde rõhutab kohanime mitteslaavi päritolu; tema arvates on „märja luha“ tõlgendus hiline. Vene Karjalas on kohanimi Mokrovarõ (Мокровары, van Мокрая варака, sm Märkävaara); Slovakkia kirdeosas, russiinide alal, on küla Mokroluh. Petserimaal Lauras oli Suubinka ehk Мокрая Лужа küla. Mokornulka kuuluvad Antkruva, Hilana, Härmä, Ignasõ, Juusa ehk Taga-Tserkona, Kasakova, Kiksova, Klistina, Kõõru, Lindsi, Martsina, Melso, Miku, Navikõ, Obinitsa, Rokina, Talka, Tedre, Tääglova ja Vasla küla. Nulga loodeosa, maanteest põhjas, on Alanukk. Vrd Mokra. – AK
Academic; Faster 2013a: 201–202; Hurt 1903: 41, 85, 86, 131; Hurt 1904: XX; Hõrn 1990: 21–23; Hõrn 2009; KM: FO; KN; KNAB; Remmel 1978; Remmel 1985: 17; SeK: 86–87; Truusmann 1897a: 43

Mokra [`mokra] ‹-le›, kohalikus pruugis-lõSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Misso vallas (Pankjavitsa, Luhamaa nulk), 1773 Макрина, 1866–1867 Мокрена, 1882 Мокрики, 1904 Mokra, Мокрики́, u 1920 Mokriki, 1939 Mokri.  B3
XIX saj kuulus küla Selesova (Железово) kogukonda ja Pankjavitsa kogudusse. Kohanimi tuleneb ehk vn sõnast мокрый ’niiske, rõske, märg’, kuigi seda ei toeta varasemad nimekujud (Мокрена). J. Truusmanni järgi on мокрикъ Pihkva murretes ’edelatuul; märg lumi’. Мокр-tüvega kohanimesid leidub nii Ingerimaal kui ka Udmurtias; Pihkvamaal on Mokriki (Мокрики) küla. Vrd ka Laura Suubinka (vn Мокрая Лужа) küla. Vrd Mokornulk. – AK
Academic;  EAA.298.2.71, L 18; Eesti TK 42; Eesti TK 50; Hurt 1904: XXIX; Pskov 1773; SeK: 87; Truusmann 1897b: 43; Vasilev 1882: 193

Molniga-sse›, kohalikus pruugis-he›, kirjakeeles ka Molnika Seküla Petseri rajoonis Petseri vallas (Petseri, Saurova nulk), vn Мо́льник, 1623 Смолина Гора, u 1790 Смольникъ, u 1866 Смольни, 1886 Mol´nika’, Molnika, 1904 Molnika, Смо́лина Гора́, u 1920 Smolina Gora, 1923 Smolna, u 1970 Смольник, 1999 Molniga.  B2
XIX saj kuulus küla Metkavitsa kogukonda ja Petseri kogudusse. Kohanime Смолина Гора võib tõlkida kui ’vaigumägi’. Kohanime lähteks on смольник ’leiukoht, kaevandus’ ja смола ’vaik, puumahl’ (J. Truuusmann) või смольница ’tõrvajamise koht’ (A. Šteingolde). Perekonnanimi Smolin (Смолин) tuleneb lisanimest Смола ’tõrvaste, tumedate juustega inimene’. Pihkvamaal on Smolniki (Смольники) küla. Petserimaal Irboskas on Smolka (Смолка) oja ja Lauras Smoljanka (Смолянка) küla. Vrd Smolnitsa. – AK
Academic; Eesti TK 42; Hurt 1903: 163; Hurt 1904: XXI; Hurt 1904–1907: II, 205; NL TK 100; PGM 1785–1792; SeK: 87; Setomaa kaart 1999; SRNG: (39), 33; Truusmann 1890: 55; Truusmann 1897b: 70; Vene TK 126; ÜAN

Moona`Moona ~ -sse›, kohalikus pruugis ka-lõSeküla Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas (Pankjavitsa, Luhamaa nulk), vn Ру́сский Бор, 1585 Рудцкой Бор, u 1790 Руцкой боръ, u 1866 Русскій Боръ, 1904 Moona, Ру́сскій Боръ, 1922 Russki-Bor, u 1970 Русский Бор.  C3
XIX saj kuulus seto küla Voronitsa (Воронкино) kogukonda ja Pankjavitsa kogudusse. Küla on ajalooliselt paigutatud nii Luhamaa kui ka Vaaksaarõ nulga alla (J. Hurt). Külas asub Setomaa vanim puitehitis Midroski tsässon, mis on dendrokronoloogiliste andmete põhjal ehitatud 1675. Kohanime lähteks võib olla moonakas ’moonamees’ või moon ’taim; toidukraam’. On ebatõenäoline, et venekeelne kohanimi tuleb rahvuse nimetusest русский ’vene’, nagu arvas J. Truusmann. Varaseimate kirjapanekute põhjal tuleneb see pigem küla lähedal Moonasoost algava Ruuda jõe (vn Вруда) nimest, vahest vn sõnast руда ’(raua)maak; veri(punane)’. Nimekuju muutus on toimunud XIX saj.AK
Academic; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1904: XVIII–XIX; NL TK 100; PGM 1785–1792; RL 1922; SeK: 88; Setomaa tsässonad 2011: 346; Truusmann 1897b: 65; Vasilev 1882: 278; Vene TK 126; VMS

Mõla1`Mõlla ~ -sseSeküla Petseri rajoonis Irboska vallas (Irboska, Irboska nulk), vn Малы, 1680 Metkofka monastyr, u 1790 Погостъ Малскои (pogost), 1866–1867 Мальская (küla), Пог. Мальскій (pogost), 1882 Малы пог. (pogost), 1903 Мальское училище, Мальская (kool), u 1920 Malõ, 1922 Mala, 1928 Mõla.  B2
Püha Onufriuse rajatud Mõla kloostrit on mainitud juba XIV saj, XVII saj reisikirjas oli see ekslikult Metkavitsa (Metkofka monastyr) nime all. XVI saj on mainitud Mõla järve (1585 на озерѣ на Мальскомъ). XIX saj oli Mõla Issanda Sündimise kirik koguduse ja Mõla külakogukonna keskus. Kohanime alusena võiks kõne alla tulla mõla (paadijuhtimisvahend). Üpris tõenäoline on, et kohanimi tuleneb kloostri kõrval asuva järve nimest (vrd mõlajas ’mõlakujuline’). J. Truusmann seletas kohanime läti sõnaga mala ’äär, rannik, kallas; riik’ või vn малый ’väike; pool, poolik’. Vene murretes on малы ’tihe, tihke; osavalt, edukalt’. Vene uurijad on välja toonud Vana-Vene perioodi drevljaanide vürsti nime Мал. Vaevalt, et see võis anda juba X saj paigale ja järvele nime, kuid isikunimena (lisanimena) pole see välistatud. Venelastel esines isanimesid Малович, Маловна. Võrreldavad kohanimed on Karjalas Malõga (Малыга), Pihkvamaal Malõgino (Малыгино). Petseri linna piires on endine Mõlnikovo (Мыльниково) küla. Vrd Mõla2. – AK
Academic;  EAA.298.2.71, L 18; Eesti TK 42; Hurt 1903: 67, 69; KNAB; PGM 1785–1792; Plotkin 1993: 115–116; Pskov 1585–1587: 447; RL 1922; SeK: 90; Setumaa 1928: 219; Truusmann 1897b: 40; Vasilev 1882: 180; VMS

Mädajõgi [mädajõgi], kohalikus pruugis Mädäjõgi ~ Mädä Räp, Se, Vasjõgi Põlva ja Võru maakonnas, 1463 до Кохове реке, 1627 Medde Jeggi, 1686 Medda jockj, u 1790 рѣчка Гнилущи, рѣчка Гнилуша, 1798 Meda Fl., Medda Fl., u 1866 Р. Меда, 1882 Гнилуха рѣка, 1897 Журовка, Журувка, u 1920 Mädaoja, 1928 Mädajõgi, 1937 Р. Мада.  A1
Liivimaa ja Pihkvamaa piirijõgi oli omal ajal nii tuntud nimega, et nt Mellini atlase kaardil on Medda Fl. paigutatud ka Piusa jõe keskjooksule. Nimi Mädajõgi on keeleliselt läbipaistev ja viitab jõe madalatele soistele kallastele ning aeglasele voolule. Nagu näha, on seda nime varakult tuntud ka tõlkelisena vene keeles, vrd гнилой ’roiskunud, mäda’. Jõe varaseim mainimine on seotud Kahkva (Кохово) nimega, võimalik, et algupäraselt oli see *Kohkova, nagu näitavad muud allikad Kahkva nime kohta. Oletamisi on *Kohkova näol tegemist vana vetenimega, mis tähistas kindlasti Järvepää järve, aga võimalik, et ka sellest välja voolavat Mädajõge, olles niimoodi aluseks jõe keskjooksul leiduvatele erinevatele asustusnimedele. Jõge on nimetatud ka Tegova ja Järvepää (Журово) asula järgi, vastavalt руч. Деговскои (1790) ja Журовка (1897). Vrd Kahkva2. – AK, ES
 EAA.308.2.104, L 1; Eesti TK 42; Mellin; PGM 1785–1792; PL: I, 63–64, II, 53, III, 153; Rev 1624/27 DL: 67; RKKA; SeK: 91; Setumaa 1928: 21; Truusmann 1897b: 17; Vasilev 1882: 64; Vene TK 126

Mäessä [`mäessä] ‹-sse›, kohalikus pruugis-he›, kirjakeeles ka Mäessa Sepaik (küla) Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Mikitamäe vallas (Lobotka, Poloda nulk), 1773 Пипина, 1780 mäe usaid, mäeusaid, Пепина-Гора, u 1790 Петина Гора, u 1866 Пипина Гора, 1882 Пепина Гора (küla ja otreez), 1885 Mäeussa, 1886 Mäeussaia, 1904 Mäeussaia, Пе́пина Гора́, 1922 Mäessä, Mäe-Ussoija, Pepino-Gora, 1923 Mäessa, 1945 Mäeotsa.  A2
Ühendati 1977 Toomasmäega. XVIII saj kuulus küla Värska koguduse alla, XIX saj oli Lüübnitsa kogukonna ja Kulkna koguduse koosseisus. Setopärast nime Mäeussaid on mainitud juba 1780 Värska kirikuraamatus. Sõna ussaid, usseaid tähendab Kagu-Eestis õue, õueaeda, hävinud talu aset. Vene nimi Пепина Гора tuleneb ehk sõnast пепин, пепинка ’õunapuu, õun; viljake, seemneke’, seega tähendaks nimi „õunapuumäge“. E. Tarvel peab seda seletust ebatõenäoliseks. J. Truusmanni andmeil oli пепа Pihkva murretes ’laia näoga inimene; rumal, lihtsameelne inimene’. Venemaal võib harva kohata ka perekonnanime Pepin (Пепин). Udmurtias on kohanimi Pepejevo (Пепеево). Ehk on siiski nime aluseks isikunimi Pep ~ Peep (vrd Mäksa varasem nimi *Pepevere). Vrd Arossa, Vanaussaia, Vanausse. – AK
Academic; EAA.1999.1.124; Hurt 1903: 165; Hurt 1904: XV; PGM 1785–1792; RL 1922; SeK: 92; Truusmann 1890: 57; Truusmann 1897b: 52; Uuet 2002; Vasilev 1882: 221; Vene TK 126; VMS; Värska KR 1780–1794: I; ÜAN

Määsi-leSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Misso vallas (Pankjavitsa, Luhamaa nulk), 1866–1867 Мясники, 1904 Määsi, Мя́сники, u 1920 Mäsniki, 1922 Määsi.  B3
Küla oli olemas XVIII saj, 1882 kuulus see Selesova (Железово) kogukonda ja Pankjavitsa kogudusse. 1970. a-tel oli jagunenud kaheks külaks (Määsi I ja II), mis liideti uuesti 1977. On arvatud, et Mjas(s) ~ Mäs(s) on olnud muistne isikunimi, vrd Meß (M. Kallasmaa). J. Truusmann on vene nime põhjal pakkunud seletuseks мясник ’lihunik, lihamüüja’ sõnast мясо ’liha’. Мясникъ esines XVII saj vanavene lisanimena. Peipsi järve taga Eesti asunduste hulgas on mainitud kohta nimega Mäsnikova Gora (ehk Mõtusemägi). Venemaal on Mjasniki (Мясники) külad Omski ja Smolenski oblastis, Rostovi oblastis on Mjasnikovski rajoon. Pihkvamaal on mitu Mjassovo (Мясово) küla ja oli Mjassištševa (Мясищева) puustus. Määsi ja Hindsa piiril asub ↑Luhamaa õigeusu kirik. Vrd Mässa, Määsovitsa. – AK
Academic;  EAA.298.2.71, L 18; Eesti TK 42; Hurt 1904: XXII; KNAB; RL 1922; SeK: 92; Truusmann 1897b: 46; Tupikov 1903: 264; Vasilev 1882: 198; VMS

Määsovitsa-`vitsaSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Värska vallas (Lobotka, Tsätski nulk), u 1790 Межевища, Межэвища, 1855–1859 Мязовичи, 1882 Мязовница, Мязовища, 1904 Määsovitsa, Мя́зовище, 1922 Mäsovitsa, u 1970 Мясовитса.  B2
XIX saj kuulus küla Suurõ-Kuuliska kogukonda ja Kuulja kogudusse. Eesti keele alusel puudub kohanimel hea seletus. Varasemad kirjapanekud näivad viitavat vene sõnale межевик ’maamõõtja’, kuid Ü. Tarkiainen ei usu nii varast seost. A. Šteingolde arvates võiks Мясовичи tuleneda lisanimest Мясо, kuid kirjapanekud on hilised; vähem usutav lähe oleks межа, millest oleks arenenud Межовичи. Pihkvamaal on mitu Meže-algulist kohanime. Meža (Межа) esineb Venemaal jõenimena; межа on väike metsasalu, maavalduste piir, kitsas harimata põlluriba jne. ичи- või овичи-lõpulisi kohanimesid kohtab Ukrainas ja Valgevenes, samuti Pihkvamaal; lõpud seostuvad isanimedega, ent kohanimedes on nende tähendusväli laiem, väljendades vasallisuhteid, ühiskondlikku positsiooni, tegevusala vms (L. Vaba). Külast veidi kirdes on Määsovitsa ehk Kuuleski järv (1855–1859 Оз. Мязовецкое) ning soo (ka Suursoo). Vrd Määsi. – AK
Academic;  EAA.298.2.71, L 15; Hurt 1904: XVI; NL TK 100; PGM 1785–1792; RL 1922; SeK: 92; Truusmann 1897b: 45; Vaba 2014: 919; Vasilev 1882: 198

Napi2-le›, kohalikus pruugis-lõSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Misso vallas (Pankjavitsa, Luhamaa nulk), 1866–1867 Напикова, 1872 Napi, 1882 Напики, Напиково, 1904 Napi, На́пики, u 1920 Napiko.  B3
Küla oli olemas XVIII saj, 1882 kuulus Selesova (Железово) kogukonda ja Pankjavitsa kogudusse. 1885 kasvas külas suur püha mänd, mis tänapäevalgi alles. 1977–1997 oli Tiilige küla osa. Kohanime algupära on ebaselge. Et küla asub kõrgemal künkal, tuleks nimevastena kõne alla napp ’kõrgendik’. Vene sõnavara põhjal nime seletada on keeruline, kohanimel puuduvad ka Venemaal paralleelid. Vrd Napanurga, Napi1. – AK
 EAA.298.2.71, L 18; Eesti TK 42; EES; Hurt 1904: XXII; Hurt 1904–1907: II, 97; SeK: 92–93; Truusmann 1890: 57; Vasilev 1882: 199; VES; VMS

Navikõ-sse›, kohalikus pruugis ka Navigõ-he ~ -lõSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Mokornulk), 1652 Новинка, 1686 Новинки, 1849 Navike, 1882 Навинки, 1904 Navigõ, Нови́нки, u 1920 Naviki, 1949 Новике, 1996 Navigõ, 1997 Navikõ.  B1
XVII saj kuulus küla Petseri kloostri Mokornulga halduspiirkonda (prikaz’i), XVIII saj Taeluva koguduse alla ning XIX saj Obinitsa kogukonda. 1684 on üle jõe (Mäe-)Kõokülas mainitud Nafwj Wassil ja Ifwask, kes võivad pärineda kas Navi või Navikõ külast. 1977–1997 oli Härmä küla osa. Vene nimi võib tuleneda sõnast новое ’uus’, vrd vene murretes новина ’uue (saagi)koristuse esimene saak’. Külanimi Novinki (Новинки) on Venemaal väga sage, Pihkvamaal ja Karjalas leidub mitu samanimelist küla. L. Vaba võrdleb seda Valgevene kohanimega Навікі, J. Truusmann toob võrdluseks Leedu kohanime Naujiena (‹ naujas ’uus, noor’). Petserimaal Irboskas oli 1897 Novinka (Новинка) puustus. Vrd Karisilla, Navi. – AK
Academic; EAA.308.6.316:52, L 45p; Eesti PK 20; Eesti TK 42; Ernits 2012: 35; Hurt 1904: XIX; Ivanov 1841: 242; NL TK 25; SeK: 93; Truusmann 1890: 57; Truusmann 1897a: 44; Truusmann 1897b: 46, 47; Vaba 2014: 918, 919; Vasilev 1882: 199

Nedsaja-le›, kohalikus pruugis Nedsäjä-heSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Värska vallas (Lobotka, Poloda nulk), 1561 Ничаево, u 1790 бол. нечаева, 1866 Бол. Ничаева, 1882 Большое Нечаево, Нечаевская (riigi suvila), 1885 Ничаево Боль., 1897 Нечаево, 1903 Nedsäjä, Нечаевa, 1904 Suurõ-Nedsäjä, Большо́й Неча́евъ Лугъ, 1920 Sr-Netsaeva, 1928 Suure-Nedsaja, 1937 Netsaja, 1977 Nedsaja.  A3
XIX saj kuulus küla Väike-Rõsna kogukonda ning Värska kogudusse. Eesti keele põhjal on kohanime raske etümologiseerida, võimalik lähe on Lõuna-Eesti murdesõna nätse ’nätske’. Külanimi Netšajevo (Нечаево) on Venemaal üpris sage; perekonnanimi Netšajev (Нечаев) on iseloomulik vana aadlinimi. Ingerimaal leidub Netšajevskaja (Нечаевская) küla. Sõnalise lähte korral vrd чаять ’mõtlema, uskuma, sõlmima; lootma, ootama, eeldama’. Ent nagu näitab J. Hurda üleskirjutus Нечаевъ Лугъ (Netšajevi luht või heinamaa), võib siiski tegemist olla omanikusuhteid väljendava kohanimega. Nedsaja koosneb kolmest varasemast külast, mis 1977 liideti: Kesk-Nedsäjä ehk Teksinä (1652 Декшино), Suurõ-Nedsäjä ja Väiko-Nedsäjä ehk Kärnä (1904 Ма́лый Неча́евъ Лугъ).AK
Academic; Dal’ 1880–1882; Eesti 1977; Eesti TK 42; Hurt 1903: 168; Hurt 1904: XVI; KNAB; Markus 1937; PGM 1785–1792; SeK: 93, 148; Setumaa 1928: 225; Truusmann 1890: 57; Truusmann 1897b: 47; Vasilev 1882: 30; VMS

Nudretsuva-`suvva ~ -sse›, kohalikus pruugis ka Nuredsa-heSepaik (küla) Petseri rajoonis Petseri vallas (Petseri, Saurova nulk), vn Нутрецо́во, ? 1652 Нутрецово, u 1790 Нутрецова, 1886 Nudritsowa’, 1903 Nudretsowa, 1904 Nudretsova, Нутрецо́во, u 1920 Nutretsova, 1937 Nudretsa, 1996 Nudretsuva.  A1
XIX saj allus küla Petseri kogudusele. 1970. a-tel tühjaks jäänud küla liideti 1980. a-tel Kolovina külaga; al 1993 kuuluvad mõlemad Petseri linna piiresse. Kuigi kohanimi on sarnane Nutru ja Nuutrega, mille lähteks on isikunimi (Knuter jt), on see siinsel juhul väheusutav, samuti kui seos sõnadega nutrama ’imema’ ja nutris ’kärme (naine)’. Tõenäolisem lähe on nudrets, nudrõts ’ühe munandiga täkk’ (Se, Lut), mis on vene laen (‹ нутрец ’täkk; (sugu)haigus hobustel; haige hobune’). Oletatavasti on vaheastmeks olnud isa- või perekonnanimi Nutretsov (Нутрецов). Nutretsovo (Нутрецово) küla leiab ka Pihkvamaalt Palkinost. Vrd Kolovina, Nutru, Nuutre. – AK
Academic; Eesti PK 20; Eesti TK 42; Hurt 1903: 37, 163; Hurt 1904: XIX; Markus 1937; PGM 1785–1792; Pskov 2002; SeK: 94; Zakon Psk 2010; Truusmann 1890: 57; VMS

Obinitsa-`nitsa ~ -sse›, kohalikus pruugis harva Ob´nitsa, kirjakeeles varem ka Obiniste Seküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Mokornulk), 1652 Авинчище, 1686 Овинчище, u 1790 Авинчища, 1849 Обыница, 1874 Obinitsa, 1897 Подовинчище (puustus), 1904 Obinitsa, Ави́нчище, u 1920 Abinitsa, 1928 Obiniste.  C1
XVIII saj kuulus küla Taeluva koguduse alla; XIX saj oli Obinitsa samanimelise külakogukonna keskus. Obinitsa vald moodustati 1922 Petseri valla idaosast ja Pankjavitsa valla põhjaotsast; 1923 nimetati see Meremäe vallaks. Kohanime päritolu on ebaselge. J. Truusmann pakkus nime seletuseks välja aun ’kaarjas rõuk, piklik virn’, kuid selline sõna Kagu-Eestis puudub. Novgorodis esines isikunimena XIV saj Овин, nagu ka isanimi Овинов XVI saj. Nimi võib lähtuda sõnast овин ’leivakuivati, rehi, ait’ (J. Truusmann). A. Šteingolde märgib, et kohanime seletuseks sobiks овинище ~ большой овин ’suur rehi’, kui poleks ч-vahehäälikut (Овинчище). Pihkvamaal leidub nii Ovintšištše (Овинчище) kui ka Avintšištše (Авинчище) küla. Külas asub Obinitsa Issanda Muutmise kirik (valmis 1903). Vrd Obja. – AK
Academic; Dal’ 1880–1882; Eesti TK 42; EKSS; Ernits 2012: 35; Hurt 1904: XIX; Hurt 1904–1907: II, 154; Ivanov 1841: 242; KN; Matveev 2008: 198; PGM 1785–1792; SeK: 95; Setumaa 1928: 277; Truusmann 1890: 54; Truusmann 1897a: 44, 46; Truusmann 1897b: 1, 56

Olehkova-`kovva ~ -sse›, kohalikus pruugis Ol´ehkuva-`kuvvaSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Pankjavitsa, Vaaksaarõ nulk), 1585 Отлухово Олешино, u 1866 Алехнова, 1882 Алехново, Олехново (otreez), 1904 Olehkova, Але́хново, u 1920 Alehnova, 1922 Olehnova.  C2
XIX saj kuulus küla Koolina kogukonda ja Pankjavitsa kogudusse. 1977–1997 oli Kuigõ küla osa. Kohanimi pärineb isikunimest. Vene foneetikale ebatavalise hno-järjendiga isikunimed on jäänud püsima kohanimedes, mille tuumikala asub A. Popovi andmeil Pihkvamaal. Nimekuju on arenenud järgmiselt: Алехново, Олехново (vrd valgevene Олехнович, Алехнович) ‹ АлехноАлексей. Niisamuti perekonnanimed Aljohhin (Алёхин) ja Aljohhov (Алёхов) tulenevad ristinimest Aleksei (Алексей ‹ kreeka Ἀλέξιος/Alexios ’abiline, abimees, eestseisja’), võib-olla ka eesnimest Aleksandr (Александр). Kohanimi Aljohnovo (Алёхново) on Venemaal levinud, eriti Pihkvamaal; Olehnovo (Олехново) aga Valdais ja Valgevenes. J. Truusmann oletas, et Алехново tuleneb sõnast олень ’põhjapõder, hirv’ (võrdles seda ka sm sõnaga eläin ’loom’), pidades võimalikuks lähteks ka ale (maaharimisviis). Vrd Olohkuva1, Olohkuva2. – AK
Academic; Eesti TK 42; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1904: XXII; KNAB; Popov 1981: 115–116; RL 1922; SeK: 95–96; Truusmann 1897b: 48; Vaba 2014: 921; Vasilev 1882: 11, 208; Vene TK 126; VMS

Olohkuva1-`kuvva ~ -sse›, kirjakeeles varem ka Nevski-Oluhova ~ Neega-Oluhova Seküla Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas (Pankjavitsa, Seeridsä nulk), vn Не́вское О́лохово, ? 1561 Олехново, 1585 Олехово Почерпьево, 1686 Олехнова, u 1790 Олухова, u 1866 Олохова, 1882 Олухово-Невское, u 1900 Олохова Невское, 1904 Olohkova, О́лухово Не́вское, 1922 Neega-Olohova, 1928 Nevski-Oluhhova, 1937 Olohkuva, 1970 Невское-Олохово.  A3
Kuni 1585 kuulus küla Pihkva tuhatnik Fjodor Solovtsovile, sealtpeale Petseri kloostrile. XIX saj kuulus Vilo kogukonda ja Pankjavitsa kogudusse. Eristav täiend Nevskoje (Невское) ilmus sama sajandi lõpupoole, märkides arvatavasti kuulumist Aleksander Nevski kloostri alla. Seto algupära korral võiks kõne alla tulla vene laensõna hol´o ’tobu’ (Plv) või hol´otama ’logelema, jorutama’ (Võru). L. Vaba aga märkis R. Agejevale toetudes, et Олухово nimes peitub vanavene mittekanooniline isikunimi, mis on hiljem muutunud hüüdnimeks ning sellest arenenud perekonnanimeks, vrd олyх ’tobu, puupea, tohman’. Kohanimi Olohhovo (Олохово) on just Pihkvamaal väga levinud. Vrd Olehkova, Olohkuva2. – AK
Academic; Ageeva 1989: 72–80; Dal’ 1880–1882; Hurt 1904: XXIII; Ivanov 1841: 242; Markus 1937; Maslennikova 1955: 126; NL TK 100; PGM 1785–1792; RL 1922; SeK: 96; Setumaa 1928: 157; Zakon Psk 2010; Truusmann 1890: 57; Truusmann 1897b: 49; Vaba 2014: 921; Vasilev 1882: 209; Vene TK 126; VMS

Olohkuva2-`kuvva ~ -sse›, kirjakeeles varem ka Petseri-Oluhova Seküla Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas (Pankjavitsa, Seeridsä nulk), vn Печо́рское О́лохово, 1585–1587 Олухово (puustus), 1686 Олухова, 1882 Олухово-Печерское, 1904 Olohkova II, О́лухово Пече́рское, 1922 Olohovo, 1928 Petseri-Oluhhova, 1937 Olohkuva, u 1970 Печерское Олохово.  A2
Kuni 1585 kuulus küla Pihkva tuhatnik Fjodor Solovtsovile, sealtpeale aga Petseri kloostrile. XIX saj kuulus see Vilo kogukonda ja Saalessa (Залесье) kogudusse. Eristav täiend Petšorskoje (Печерское) ilmus sama sajandi lõpupoole, märkides arvatavasti kuulumist Petseri kloostri alla. Kohanime päritolu vt eelmisest artiklist. Vrd Olehkova, Olohkuva1. – AK
Academic; Dal’ 1880–1882; Hurt 1904: XXIII; Ivanov 1841: 243; KN; Markus 1937; Maslennikova 1955: 125; NL TK 100; Pskov 1585–1587: 315; RL 1922; SeK: 96; Setumaa 1928: 157; Zakon Psk 2010; Vaba 2014: 921; Vasilev 1882: 209; VMS

Optjoki jõgi [`optjoki jõgi], kohalikus pruugis ka Abd´ohha Sejõgi Petseri rajoonis Irboska, Krupa, Petseri ja Uue-Irboska vallas, varem ka samanimeline küla ja puustus (Irboska, Petseri, Irboska nulk, Saurova nulk), vn Обдёх, Абдёха, 1491 на Дбехе, 1585–1587 рѣчка Бдеха, на рѣкѣ на Бдехѣ, 1656 рѣка Бдехъ, 1676 Бдех, 1690 Isa Reha fl., R. Issa Reha, 1745 Р. Иссареха, 1773 Р. Бдеха, u 1790 ре. Удоха, 1791 при реке Исее (*Иссе), XVIII saj Авдег, 1825 Бдёхою, u 1866 Р. Абдегъ, 1882 Бдехъ, 1914 речки Обдехи, u 1920 Optjoki jõgi, u 1980 Обдёх.  C1
Jõgi algab Mõla järvest ja suubub Pihkva järve (pikkus 19 km); lisajõed on Smolka, Bulova ja Kolomenka oja. J. Truusmann seletab jõe nime lõunaeesti sõnaga petäj ~ pettäi ’mänd’. A. Manakov ja S. Vetrov pooldavad balti etümoloogiat: indoeuroopa ob, ab ’vesi’ + tek (teke, leedu takas ’väike jõgi, voolusäng, oja’). Seletus tundub otsitud ja kunstlik. Kahtlane on ka M. Vasmeri pakutud vn обдо, vanavene объдо ’aardelaegas’. A. Šteingolde väitel pole kohanimi slaavi päritolu; selle seostamine sõnaga обтечь ~ обтекать ’mööda, kõrvalt voolama’ on hilisem ümbertõlgendus. Varem nimetati Irboska järvest algavat jõge ka Isa, Issa (1690) või Исса (1745, 1791). *Isajõgi ilmus esmakordselt 1888 „Eestimaa Kubermangu Teatajas“, nimekuju Isa mainis J. Truusmann 1894. Nime on seletatud soome sõnaga iso ’suur’ või eesti sõnaga isa. Vrd Irboska. – AK
Academic; Bolhovitinov 1825; Eesti TK 42; Isakova 2012: 26; KN; KNAB; Levin 2013: 44, 47; Marasinova 1966: 71; NL TK 25; PGM 1785–1792; Plotkin 1993: 115–116; Pskov 1585–1587: 305; Pskov 1773; Pskov 1914: 136; Pskov 2002; Pskov TK 200; Setomaa 2009: tabel; Setumaa 1928: 168; Truusmann 1894: 55–85; Truusmann 1897b: 3; Vasilev 1882: 20; Vene atlas 1745; Vene TK 126

Ostrova [`ostrova] ‹-`rovva ~ -sse›, kohalikus pruugis ka `Ostruva-`ruvva ~ -heSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Pankjavitsa, Koolina nulk), ? 1652 Остречня, 1686 Островъ, 1792 Островка, 1859 Ostrov, 1904 Ostrova, Островы́, Остро́вка, u 1920 Ostrovki, 1923 Ostrovka, 1937 Ostruva.  C2
XIX saj kuulus küla Koolina kogukonda ja Saalessa (Залесье) kogudusse. XIX saj keskel elasid seal luterlastest eestlased. 1882 on üles märgitud nii küla kui ka otreez (talud), 1923 on mainitud ka talusid ning 1939 lisaks samanimelist puustust. L. Vaba toob võrdluseks Läti kohanime Astravas ciems (‹ astrs ’hobuse sabajõhv; kõrkjas, pilliroog’). J. Simm annab nimele V. Dalile tugineva seletuse остров ’saar; soosaar, metsatukk, kõrgem koht soos, tasandikul või heinamaal’. Ostrov (Остров) on nii linn kui ka mitu küla Pihkvamaal, samuti Ingeris ja Karjalas. Pihkvamaal leidub ka Ostrovki (Островки) ja Ostrovno (Островно) nimega kohti. Petserimaal on Ustravno ehk Ostrovno järv (1585 оз. Островное) ja Suurõ-Ristivika küla (Большой Дрисливик, 1855–1859 Островъ).AK
Academic; Dal’ 1955; EAA.1271.1.32; Eesti TK 42; Hurt 1904: XXI; Ivanov 1841: 244; KN; KNAB; Markus 1937; Pskov 1792; SeK: 97–98; Simm 1971c: 171; Truusmann 1897a: 43; Truusmann 1897b: 49; Vaba 2014: 913; Vasilev 1882: 213; ÜAN

Paaltsuva [`paal´tsuva] ‹-sse›, kohalikus pruugis ka `Paal´tsova-heSeküla Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas (Pankjavitsa, Seeridsä nulk), vn Па́льцево, u 1790 Палцова, u 1866 Кольцова, 1867 Кольцово, 1882 Пальцево, 1904 Pal´tsova, Paletsova, Па́льцово, u 1920 Paltsevo, 1928 Paltseva, 1937 Paaltsuva.  A3
XIX saj kuulus küla Vilo kogukonda ja Pankjavitsa kogudusse. Perekonnanimi Paltsev (Пальцев) tuleneb arvatavasti hüüdnimest Палец, Пальчик ’lühike inimene’. J. Truusmann pakkus lähteks vn палец ’sõrm, varvas’ ja Pihkva murrete палица ’sirbi, vikati käepide’. Paltsevo (Пальцево) küla on Pihkvamaal, Ingeris, Karjalas ja Valdais; Petserimaal oli Truba küla kõrval seto küla Paltsova (1904 Пальцовы Лебеды), Petseri kõrval Paltsova talu. Vrd Palastvere, Palli2, Palvere. – AK
Academic;  EAA.5392.1.201, L 3; Eesti TK 42; Hurt 1904: XXIII; KN; PGM 1785–1792; SeK: 98; Setumaa 1928: 157; Vasilev 1882: 216; Vene TK 126; VMS

Pabra järv Sejärv Võru maakonnas Setomaa vallas ja Petseri rajoonis Laura vallas (Pankjavitsa, Luhamaa nulk), vn озеро Бобровское, 1558 за Бобровскимъ, 1585–1587 озерко Лидовское, u 1790 Озеро Лядво, u 1866 Оз. Бобровское, Оз. Лидовское, 1882 Боброво оз., Лудовское озеро, u 1920 Bobrovo (Lidva) j., 1934 Pabra järv, Kossa järv, 1939 Bobrova järv.  C3
Järv Luhamaa lõunapiiril; siia suubub loodest Verrevuja ehk Punaoja ning kaguotsast voolab välja ↑Liidva jõgi, mis omakorda suubub ↑Kudepi jõkke. Järve kagukaldal, Liidva jõe lähtel, asub Pabra (1882 Боброво) küla, mis on nime saanud järve järgi; naabruses Liidva jõel on teinegi Pabra (1882 Бобры) küla. Veekogu on oma venekeelse nime saanud arvatavasti sõnast бобр, бобер ’kobras’. L. Vaba järgi on usutavam lähe latgali babrs, mida toetavad Läti kohanimed, nt Babri (Latgales). Võrreldavad kohanimed on Vepsamaal Bobrozero (Боброзеро, vepsa Maigar´), Oudovas aga Bobrovo (Боброво) järv. Paralleelnimi (Lidva) tuleb jõe nimest, teine (Kossa) aga naabruses asuva küla (ja talu) nimest. Vrd Kossa, Liidva jõgi. – AK
Eesti TK 42; Eesti TK 50; KNAB; PGM 1785–1792; Pskov 1585–1587: 305; Riikoja 1934; SeK: 98; Truusmann 1897a: 38; Truusmann 1897b: 4; Vasilev 1882: 23; Vene TK 126

Padosaarõ [padosaarõ] ‹-le›, kohalikus pruugis-`saardõ›, kirjakeeles varem ka Padosaare ~ Padusaare Sepaik (küla) Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Mikitamäe vallas (Lobotka, Poloda nulk), 1780 Подзарья, u 1790 Подазарья, 1855–1859 Подазарье, 1882 приселокъ Подозерье (väikemõis), u 1900 Мз. Подозарье, 1922 Padosaare (puustus), 1923 Padussaare, 1928 Padusaare, 1945 Padossaare, 1997 Padosaarõ.  A2
XVIII saj kuulus küla Värska koguduse alla. XIX saj oli see väikemõis, XX saj I poolel ka mõis, puustus ja asundus. Küla on pärast 1940. a-id ühendatud Toomasmäe külaga. Kohanimi koosneb kahest osast, pado + saar. Algusosa on padu, pado, pao, paju, pai ’põõsastik; madal vesine koht, pehme soine (heina)maa või võsastik; suurem loik või madal järv (mis suvel põuaga võib kuivada); tihe põõsastik, padrik’. XIX saj venekeelset kohanime Подозерье on püütud seletada kui ’järvealune’ (J. Truusmann), kuid arvatavasti on ka vene nimi kujunenud eesti kohanime põhjal. Pihkvamaal on Podozerje (Подозерье) küla, samuti Valgevenes; Karjalas on järv Podozero (Подозеро, sm Patojärvi, Paadjärvi, Patajärvi). Vrd Padojärv, Padu, Paduvere. – AK
Academic;  EAA.298.2.71, L 15; Eesti PK 20; EKSS; KNAB; PGM 1785–1792; RL 1922; SeK: 99; Setumaa 1928: 225; Truusmann 1897b: 56; Uuet 2002; Vasilev 1882: 241; VMS; Värska KR 1780–1794; ÜAN

Paklova [`paklova] ‹-`lovva ~ -sse›, kohalikus pruugis ka `Pakluva-heSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Koolina nulk), 1788 Паклова, u 1790 Палковская, u 1866 М. Поклова, 1882 Паклово Малое, 1904 Väiko-Paklova, Paklova, Ма́лое Пакло́во, 1923 Maloje-Paklovo, 1928 Väike-Paklova, 1996 Pakluva.  B2
XVIII saj kuulus riigikülana Taeluva koguduse alla; XIX saj Obinitsa kogukonda ja Saalessa (Залесье) kogudusse. 1977–1997 oli Jõksi küla osa. Külast idakagus asub Treiali ehk Suurõ-Paklova küla. Eesti algupära korral võiks lähtuda sõnast pakal : pakla ’takk’, võrupäraselt paklanõ ’takune’, paklinõ ’takku täis, halvasti soetud (lina)’. Vrd ka vene keeles пакля ’(lina ja kanepi) takk’, пакли ’takud’ (L. Vaba järgi baltipärasus vene keeles). J. Truusmann seletas kohanime lätikeelse sõnaga pakaļa ’taga, tagune (taguots)’, tähenduse poolest sobiks ka läti pakalns ’küngas, mäekink, kink, mäenukk’. A. Šteingolde väitel ei saa kohanime seletada vene keele põhjal, sest sõnast пакля tuleneks Паклин, mitte Паклов. Pihkvamaal on Pakli (Пакли) ja Paklino (Паклино) küla. Vrd Kõrgepalu, Treiali. – AK
Academic; Eesti PK 20; Hurt 1904: XIX; KNAB; PGM 1785–1792; SeK: 99; Setumaa 1928: 277; Taeluva KR 1788; Truusmann 1897b: 50; Vasilev 1882: 214; Vene TK 126; VES; ÜAN

Palandõ-le›, kohalikus pruugis-heSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Pankjavitsa, Koolina nulk), ? 1652 Тимошева, u 1866 Юковъ Конецъ, 1882 Тимашево, Розляково (küla[osa]d), Рончаково, Назаркино (puustused), 1885 Polande K., Juga otsa, 1897 Polande, Jugadtsa, Тимошево (Юковъ Конецъ), 1904 Palandõ, Ю́ковъ коне́цъ, u 1920 Palante, 1922 Palande, 1923 Palandu, Jukov konets.  C2
XVIII saj jagunes küla neljaks osaks (Кранцова, Бездѣлья, Дѣнязова?, Красикова?), nimed on tänaseks kadunud. XIX saj jagunes Saalessa (Залесье) kogudusse kuuluv küla Timaševo (Тимашево, Lähkova kogukonnas) ja Rozljakovo (Розляково, Koolina kogukonnas) külaks ning Rontšakovo (Рончаково) ja Nazarkino (Назаркино) puustuseks. 1977–1997 oli Meremäe küla osa. Palandõ nimi pärineb palama ’põlema’ tüvest. Petserimaal oli ka teine Palandõ (1939 Põlenud Variku, 1938 Горелый Бор) küla. Vene nime Юков Конец algusosa tuleneb ilmselt isikunimest. Nimi võib tuleneda talupoja lisanimest (allikates Jugo, Jocko, Jocka), mille päritolu pole selge. Leidub ka lisanimi Juka (sm Jukka) algnimest Johannes. Karjalas kasutatav eesnimi Juko on andnud talunime Jukola. Юковский oli Vene aadlisuguvõsa, kes pärines XVII saj Vologda kubermangust. Vene talupoja lisanimena esines XVII saj Юговъ, eesnimena Юго. Timaševo (Тимашево) on Venemaal sage kohanimi. Isanimi Timošev (Тимошев) tuleneb kanoonilisest vene eesnimest Тимофей (‹ kreeka Τιμόθεος/Timotheos ’jumalakartlik’). Розляково nimi võiks A. Šteingolde andmeil tuleneda sõnast росляк ’sihvakas inimene; noor männimets’. Vrd Jugo, Jugu. – AK
Academic; Eesti TK 42; Hurt 1904: XXII; RL 1922; SeK: 100; Truusmann 1890: 58, 59; Truusmann 1897a: 46; Truusmann 1897b: 77, 89; Tupikov 1903: 854; ÜAN

Palo-le›, kohalikus pruugis-lõSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Koolina nulk), ? 1652 Бараусово, ? 1882 Борокъ, 1885 Боровыхъ, 1904 Paloveerige, Боро́къ, u 1920 Palo, 1923 Borok.  C2
XIX saj kuulus küla Ulanuva (Уланово) kogukonda ja Taeluva kogudusse; XIX–XX saj on mainitud ka samanimelisi talusid ning XX saj algul olid samas Väiko-Serga küla talud. Kohanimi tuleb sõnast palo ’kuiv, liivane okasmets, palu; nõmm’. Värska ja Petseri vahel on metsane piirkond, mida nimetatakse Palomaaks. Petserimaal Irboska vallas on Palorotka küla (vn Дубровка). Vene nimi lähtub arvatavasti sõnast бор ’suur tihe okaspuumets, palu’ või борок ’žalnik, esivanemate maa, kalmistu, pogost, maakoht’. Vrd ka боров ’orikas; kõrgem juurvilja peenar’. Pihkvamaal on mitu Borovaja (Боровая) küla, Ukrainas Borova (Борова). Petserimaal leidub kohanimesid, nagu Letni Borok (Летний Борок), Zimni Borok (Зимний Борок) ja Borovina (Боровина). Paloga on 1977 liidetud Tedressaarõ (1970 Tedressaare). Vrd Palometsa, Paloveere1, Väiko-Serga. – AK
Academic; Eesti TK 42; Faster 2013a: 212; Hurt 1904: XVIII; KNAB; SeK: 100; Truusmann 1890: 55; Truusmann 1897a: 44; Truusmann 1897b: 5; Vasilev 1882: 33; Vene TK 420; ÜAN

Paloveere1 [paloveere] ‹-`veerde ~ -le›, kohalikus pruugis-`viirdeSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Pankjavitsa, Koolina nulk), 1686 Михнова, u 1790 Манухнова, 1882 Манухново, 1904 Paloveere, Ману́хново, u 1920 Palovere, 1923 Palovere, Manuhnova.  C2
XIX saj kuulus küla Koolina kogukonda ja Saalessa (Залесье) kogudusse, mainitud on nii küla kui ka eraldi otreezi. 1977–1997 oli Keerba küla osa. Kohanimi pärineb sõnadest palo ’kuiv, liivane okasmets, palu; nõmm’ + viir´ : veere ’äär, serv, veer’. Vene nimekujud võivad tuleneda lisanimest Михнов, Манухнов. Pihkvamaal on mitu samatüvelist külanime, lähim neist ↑Mahnova (Махново) Petserimaal Uue-Irboska vallas. Vrd Palo, Palometsa, Palomõisa. – AK
Academic; Eesti TK 42; Hurt 1904: XXI; Ivanov 1841: 240; PGM 1785–1792; SeK: 101; Simm 1974: 252–254; Vasilev 1882: 182; VES; VMS; ÜAN

Pankjavitsa-`vitsa ~ -sse›, kohalikus pruugis Pan´k´avitsa ~ Pan´g´avitsa-`vitsaSeküla ja vald Petseri rajoonis (Pankjavitsa, Seeridsä nulk), vn Паниковичи, 1558–1561 Паниковичи, 1585 погост Пониковичи, в Паниковской губе (pogost, gubaa), 1585–1587 Губа Пониковская, 1652 въ приказѣ Паньковскомъ (kloostripiirkond), 1886 Pankowitsa, 1903 Panikowitschi, Pankovitsa, Panikowitsch, u 1920 Panikovitši, 1928 Pangevitsa, 1938 Pankjavitsa.  A2
1541 rajati Pankjavitsa esimene puukirik, 1585 oli pogostina samanimelise gubaa keskus. Püha Nikolai kirikut (церковь Николая Чудотворца) Irboska piirkonnas on mainitud 1710, kuid iseseisev kirikukihelkond tekkis 1771, kui see eraldus Sõmeritsast. XIX saj oli Pankjavitsa valla (Паниковская волость, kuni 1923) ning külakogukonna keskus, samuti asus siin mõis. Pankjavitsa valla osadest moodustati 1921 Irboska, Laura, Meremäe, Rootova (Roodva) ja Petseri vald, osa alasid anti Lätile ning Luhamaa osa läks Võru maakonda. Tänapäeva Petseri rajooni Pankjavitsa valla koosseisu kuulub 79 küla. Eesti algupära nimele on raske leida, vrd pank ’järsk kallas; kamakas; parv; suur tihke tükk mingit ainet; rahn; kamp’. J. Truusmann püüdis seletada kohanime sõnaga pang ’ämber’ ning poola-leedu sõnaga pan ’isand’. V. Toporovile toetudes A. Manakovi ja S. Vetrovi väljapakutud vanapreisi osis pan- ’soo’ (vrd vanaindia panka ’pori; soo’) tunduks seletusena loogiline, kuid näib siiski kahtlane. Perekonnanime Pankov (Панков) kannavad Venemaal kodumaalt väljasaadetud poolakad. Nime on tuletatud poola sõnast пан või панк (mitmuses) ’isand’ või isikunimedest Панкратий või Пантелеймон. Berliini linnaosa Pankow’ nimi tuleneb Panka jõe nimest (polaabi Panikwa ‹ lääneslaavi panikwa ’keeva veega kärestik’). Pihkvamaal on Panikovetsi (Паниковец) küla ja Karjalas Panikova (Паникова, sm Ala-Mägräjärvi). Petserimaal oli koht nimega Panikovka ja on samanimeline küla (Паниковка), Lauras aga Pankova (Паньково).AK
Academic; Eesti TK 42; Eesti TK 50; EKSS; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1903: 164; IPE 2005; Manakov, Vetrov 2008: 162; Maslennikova 1955: 133; Pskov 1585–1587: 313; Pskov 1710–1711; Roslavlev 1976: kaart 1; SeK: 101–102; Setumaa 1928: 157; Zakon Psk 2010; Truusmann 1897a: 44; Truusmann 1897c: 213; Vasilev 1882: 216; VMS

Parkanova-`novva ~ -sse›, kohalikus pruugis ka Parkanuva-`nuvvaSeküla Petseri rajoonis Petseri vallas (Petseri, Irboska nulk), vn Барка́ново, 1652 Барканово, u 1790 Барканова, 1859 Parkanova, u 1866 Порканова, 1885 Бурканово, 1903 Parganova, 1904 Parkanova, Барка́ново, u 1920 Borkanova, 1922 Burkanovo, 1928 Porkanova.  A2
XIX saj kuulus Leebendi (Лебеды) kogukonda ja Petseri kogudusse. Kohanimi on arvatavasti tulenenud isanimest Barkanov (Барканов), mille lähteks on hüüdnimi, vrd vene loodemurretes баркан ’porgand’, samuti баркан, баракан ’tugev, tihe riie’. Samal meelel oli J. Truusmann. Pihkvamaal on kaks Barkanõ (Барканы) küla ning oli Barkanovo (Барканово) puustus. Vrd Parila3. – AK
Academic; EAA.1271.1.32; Eesti TK 42; Hurt 1903: 240; Hurt 1904: XXI; KN; KNAB; PGM 1785–1792; Remmel 1978: kaart; Remmel 1985: 10; RL 1922; SeK: 102; Setumaa 1928: 157; Truusmann 1890: 54; Truusmann 1897a: 44; Truusmann 1897b: 3; Vene TK 126; VMS; ÜAN

Pattina [`pattina] ‹-`tinna ~ -sse›, kohalikus pruugis ka `Patvina ~ `Patvinna ~ Patina Seküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Värska vallas (Petseri, Saatse nulk), 1780 Ботатина, Бататина, 1872 Бататино, 1885 Ботатино, 1886 Patwinna, 1904 Patvinna, Бата́тино, 1922 Pattina, 1923 Batadino.  B1
XIX saj kuulus Molosva (Моложва) kogukonda ja Satserinna kogudusse. J. Simm pakkus külanime võimalikeks seletusteks бот ’teivas kalade hirmutamiseks Peipsi kaluritel’ ja ботать ’kalu võrkudesse ajama’, samuti isiku- või isanime Ботятин, mis on registreeritud vanavene allikais (XVI saj). Vrd ботать ’kõigutama, raputama, (jalgadega) koputama, vett segama’ (V. Dal). A. Šteingolde järgi võiks kohanimi pärineda perekonnanimest Ботатин ~ Бататин ja see lisanimest Ботатя ~ Бататя, mille tähendus on ebaselge. Petserimaal Irboskas on Batagova küla (Батагово) ja järv ning Lauras Botvina (Ботвино) küla. Pattinaga on 1977 liidetud ↑Pitsinä ja ↑Sorahkna küla, omaette paigad Moložva jõe ehk Mustoja ääres on Mustoja (Черный Ручей) ja Võsovika. Vrd Pataste. – AK
Academic; Dal’ 1880–1882; EAA.1999.1.101; EAA.1999.1.102; EAA.1999.1.307; Hurt 1903: 163; Hurt 1904: XX; Pskov 1885; RL 1922; SeK: 103; Simm 1970b: 138–139; Truusmann 1890: 55; Truusmann 1897b: 3; Tupikov 1903: 487; Vasilev 1882: 19; VES; VMS; ÜAN

Pedetsi jõgi, kohalikus pruugis ka Pedejä jõgi Se, Vasjõgi Eestis ja Lätis, Aiviekste lisajõgi, läti Pededze, 1566 изъ Пядежи, 1627 Poedess (jõgi), 1630 Podosi Jacob pobull, 1638 Peddj (jõgi), 1681 peddest bach, u 1790 Рѣчка Подежъ, 1798 Peddez Fl., 1839 Peddetz Fl, u 1866 Р. Педдецъ.  B4
Lätis peetakse Pededze nime üldiselt eesti keelest pärinevaks. Küllalt pikal jõel (159 km) on läti keeles olnud ka teisi nimesid, vrd Pedetsi keskjooksu asula Mālupe ’savijõe’. XVII saj-st peale on jõge mainitud nii liitega kui ka liiteta kujul (Peddj). On usutav, et liitega lõppev jõenimi on tekkinud asustusnime vahendusel. Läti Pededze, Kalnapededze jt asulate algnimi oli tõenäoliselt Pedetsi või *Pedeste tüüpi lõunaeesti külanimi, s.o nende inimeste küla, kes elavad *Pede(i) jõe ääres. 1630. a vabadik Podosi Jacob Missos võis kas elada jõe ääres või olla Pededzest ümber asunud. Eestis on säilinud ka jõe algne nimi Pedejä. Pedejä küla nimi selle ääres on noor. Pedejä nimi võib tulla sõnast petäi : pedäjä ’mänd’, kuid sel juhul jääb küsimus, miks keeleliselt läbipaistvana tajutud nime teine täishäälik on muutunud (äe). Alles jääb võimalus, et Pedejä nimi sisaldab tundmatut hämardunud sõna, mis esineb ka Pedeli ja Pedja jõenimedes. A. Šteingolde väitel pole tegemist vene algupära nimega.AK, ES
LVVV: P1, 244–245; Mellin; PGM 1785–1792; Rev 1624/27 DL: 74; Rev 1638 I: 159; Roslavlev 1976: lisa 2, kaart 2; Rücker; Selart 2016: 118; Vene TK 126

Pedäjäalostõ [pedäjäalostõ] ‹-le›, kirjakeeles varem ka Pedajaaluste Sepaik (küla) Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Mikitamäe vallas (Lobotka, Poloda nulk), 1780 Подъсосанья, Савостїанова, Пососонье, u 1790 Подъсосинья, u 1866 Подсосонье, 1885 Pedaspääliste, 1886 Pedäjä, Подсосинa, 1887 Ala-Pedäzi, 1904 Pedäste, Pedäjä-alostõ, Pedäsi, Подсо́сонье, 1922 Pedajaaluste, 1928 Pedaste, 1948 Педасмусте.  A1
XIX saj kuulus Lüübnitsa kogukonda ja Kulkna kogudusse. Liideti 1977 Võõpsuga. Seto nimekuju tuleneb sõnadest petäi ’mänd’ ja alonõ ’alune’. Vene nimi Подсосонье on tõlkelaen. V. Dali järgi on подсосенье männimetsaäärne või -lähedane koht. Podsossenje (Подсосенье) on väga levinud kohanimi Venemaal, Podsossonje (Подсосонье) Pihkvamaal ning Karjalas. Petserimaal Vilo vallas oli Podsossenje (1866 Подсосенье) küla. Vrd Pedaste, Pedetsi jõgi, Pedaspää. – AK
Academic; Dal’ 1880–1882; Hurt 1903: 165; Hurt 1904: XV; Hurt 1904–1907: III, 460; PGM 1785–1792; Päll 2003: 135; RL 1922; SeK: 103; Setumaa 1928: 225; Truusmann 1890: 57; Truusmann 1897a: 46; Truusmann 1897b: 57, 60; Vasilev 1882: 248; Vene TK 126; Värska KR 1780–1794: I

Pelsi-le›, kohalikus pruugis-lõ ~ `PelssiSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Pankjavitsa, Vaaksaarõ nulk), 1652 Вакосары, u 1866 Вакасаръ, 1882 Ваксары, Пельзики, 1884 Pel´zi, 1885 Pelsik, Ваксарово, 1897 Пельзики, Сульпики (= Sulbi), 1904 Pelsi, Ва́ксары, 1923 Kurpitshevo.  C2
XIX saj kuulus küla Voronitsa (Воронкино) kogukonda ja Pankjavitsa kogudusse. 1977–1997 oli Kuksina küla osa. Nii Pelsi kui ka vene kohanimi on arvatavasti seto algupära. Pelsi nime võib võrrelda sõnadega pell ’ebajumal, kratt’, pellätüss, pelätuss ’peletis’, vahest ka päälne : päälse ’pealmine, ülemine’. J. Truusmann seletab nime läti keeles lompi või loiku märkiva sõna abil (peļķe). Vene nimi Ваксары, Ваксарово on ilmselt sama mis ↑Vaaksaarõ (vt seletust sealt). Vrd Peatskivi, Pelska jõgi, Vaaksaarõ. – AK
Academic; EKSS; Hurt 1903: 13; Hurt 1904: XXII; Hurt 1904–1907: II, 140; SeK: 103, 104; Truusmann 1890: 55, 58; Truusmann 1897a: 45, 46; Truusmann 1897b: 52; Vaba 2014: 919; Vasilev 1882: 42, 229; Vene TK 126; VMS; ÜAN

Pelska jõgi [`pel´ska jõgi] Sejõgi Võru maakonnas Setomaa vallas ning Petseri rajoonis Petseri ja Pankjavitsa vallas, Piusa parempoolne lisajõgi (Pankjavitsa, Petseri, Koolina nulk, Vaaksaarõ nulk, Üle-Pelska nulk), vn Бе́лка, 1585–1587 на рѣчкѣ на Бѣлскѣ, 1656 рѣчка Бѣльска, u 1790 ре. белка, 1882 Бѣлка рѣка, 1897 р. Быстра, ручей Рыжиковскій, ручей Верепковскій, 1904 Pelska jõgi, Belka jõgi, Бѣлка.  C1
Petseri rajoonis (12,5 km) ja Meremäe vallas (5,5 km) voolava jõe valgala on 85,2 km². Traditsiooniliselt peetakse jõe alguseks kas Marinova metsa tagust sood või Pelska (Бельско) ning Lähkova (Шляхово) küla allikaid või isegi Tiklasõ sood. Võiks arvata, et jõenimi tuleneb vn sõnast белка ’orav’, ent A. Šteingolde väitel on kohanimi raskesti seletatav. Belka (Белка) on levinud jõe-, harvem muu kohanimi Ukrainas, vähem Venemaal. Kohanime Belsk (Бельск) kohtab nii Valgevenes, Venemaal kui ka Ukrainas ning Poolas (Bielsk). L. Vaba andmeil on Valgevenes kohanimed Бельская, Белькa, Бельск, mis lähtuvad valgevene sõnast бель ’kõrgsoo, kus kasvab valge sammal ja kidur mets’, vrd läti blute ’lomp, loik’. Vanavene tüvi *belь on tähendusega ’niiske madalik, soo, märg luht’, vrd vanapoola biel, bil ’soo’. Vanavene бѣль on ’valge põld, värv; heledus’, бѣльникъ ’männimets’. Petserimaal Pelska jõe ääres on samanimeline küla (1585 Бельско); Irboskas on Pelkova (Бор-Бельково) ja Taeluvas Vahtsõkülä (Новая, 1897 Новая Бельско). Bõstra nimi (Быстра) on samanimelise veski järgi, ülejäänud variandid Riiskova (Рыжиково) ja Verepkova (Веребково) küla järgi. Vrd Pelsi. – AK
Academic; Ageeva 1989: 51; Hurt 1904: XXVIII; KNR; PGM 1785–1792; Pskov 1585–1587: 146; Pskov 1914: 136; SeK: 104; Truusmann 1897b: 8, 63, 65; Vaba 2014: 919; Vasilev 1882: 40

Perdaku-sse ~ -le›, kohalikus pruugis Perdagu ~ Pärdagu-heSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Värska vallas (Petseri, Saatse nulk), 1686 Пердовка, 1780 Пердовка, 1792 Пюрдова, u 1866 Бюрдовка, 1904 Pärdagu, Perdagu, Пе́рдовка, 1920 Perdaga, 1922 Perdaku, 1923 Perdovka.  B3
Küla mainitud Satserinna kirikuraamatus 1780 ning Pihkvamaa kaardil 1792. XIX saj II poolel kuulus küla Molosva (Моложва) kogukonda ja Satserinna kogudusse. Sõna lähtena võiks arvesse tulla Lõuna-Eesti perdun ’jõmpsikas’ (Se, Vas); võimalik on tuletus eesnimest Pärt (Pert : Perdi ~ Perde). J. Simm seletab külanime hüüdnimega Пердун või isanimega Пердунов ja Пердаков. Vrd пердение ’peeretamine’, пердак ’tagumik, kannikad’ ning пердун ’argpüks, lobamokk’. Vanavene nimena on registreeritud Пердунъ (XV–XVII saj) ning isanimed Пердаковъ ja Пердуновъ (XV ja XVII saj). A. Šteingolde näeb kohanime kujunemist järgmiselt: PerdakuПердовкаПердовПердPärt. Vrd ka Vastse-Koiola ja Vastse-Otepää Pärdi talu (Plv, Ote).AK
Academic; EAA.1999.1.101; EAA.1999.1.102; EAA.1999.1.307; Eesti TK 42; Hurt 1904: XX; Ivanov 1841: 244; Pskov 1792; RL 1922; SeK: 104; Simm 1970b: 139; Truusmann 1897c: 217; Tupikov 1903: 300, 688; Vene TK 126; VES; VMS; ÜAN

Peresniga-sseSeküla Petseri rajoonis Petseri vallas (Petseri, Saurova nulk), vn Малый Березнюк, ? 1585 Березняк, Березнягъ, 1652 Березнюгъ, u 1790 М. березнякъ, 1849 Березнюсь Малый, u 1866 Березняки, 1882 Березнюгъ Малый, 1903 Peresnika, Beresnikowo, 1904 Peresnika, Бере́зникъ ма́лый, 1922 Berestjuk-Väike, 1923 Väike-Beresnük, 1928 Peresnika, 1938 Vk.-Beresnjuki (Peresniku).  A1
XIX saj kuulus küla Leebendi (Лебеды) kogukonda ja Petseri kogudusse. Kohanime lähteks on vn березняк (Pihkva murretes A. Šteingolde andmeil березник ~ березнюг) ’kasesalu, kasemets’ sõnast береза ’kask’. L. Vaba märgib mh R. Agejevale viidates, et ere-järjendiga nimekujud (Peresniga, vn Березнюк) esindavad vanavene (u VII–XI saj) nimekihistist. Algusosaga Березн- kohanimed on levinud nii Pihkvamaal, Ingerimaal kui ka Karjalas, eriti aga Ukrainas ning Valgevenes. Petserimaal on Peresova järv (озеро Березовое). Venekeelse kohanimena märgib БерезнюкPitaluva küla. Vrd Beresje, Peressaare. – AK
Academic; Ageeva 1989: 151, 199–200; Eesti TK 50; Ernits 2012: 38; Hurt 1903: 240; Hurt 1904: XXI; PGM 1785–1792; Pskov 1585–1587: 231, 233–235; RL 1922; SeK: 105; Setumaa 1928: 157; SRNG: (2), 252; Truusmann 1890: 55; Vaba 2014: 920; Vasilev 1882: 22; Vene TK 126; VMS; ÜAN

Petseri viipenimi. Kohamärk osutab Petseris asuvale õigeusu mungakloostrile, viibe „ristimärki tegema“.
PetseriPetseri ~ -sse›, kohalikus pruugis varem ka Petsere-heSelinn Petseri rajoonis, Petseri rajooni keskus Pihkva oblastis (Petseri), vn Печо́ры, 1529–1558 городка Печоръ (linnake), 1558–1561 Печера, 1611 пачковской посад (possaad), около Печер, 1688 Petzuhr, Petsur, Pettsur (linn), 1690 Pitzur, 1745 Питчуръ, 1786 Печерскъ, 1792 Печоры, Печора (linn), 1859 Pitschur, 1887 Petseri liin, 1893 Petseer, 1903 Petseri alew, liin, 1924 Petsere.  A1
Linna lõunaosas Kaamenka ehk Kaamenetsi oja ääres asub Petseri klooster (1585 Псково-Печорский Успенский монастырь, seto Petsere mastera), mis olevat rajatud 1473, olles linna eellane. Püha Varvara kirik (церковь Святой Варвары) ja kogudus on rajatud 1779, Neljakümne Usukannataja kirik (церковь Сорока мучеников Севастийских) aga 1817. Linna õigused ja maakonna keskuseks sai Petseri 1782, ilma maakonnata linnaks 1796. 1797 moodustati Pihkva maakonnas Petseri vald ning XIX saj oli Petseri ka külakogukonna keskus. Märtsist 1919 kuulus Eesti Vabariigi koosseisu ning 1920 sai Petseri maakonna keskuseks. Jaanuaris 1945 sai linnast vast moodustatud Pihkva oblasti Petseri rajooni keskus. Kohanime päritolu kohta on mitu seletust. J. Truusmann seostas nime sõnaga пещеры ’koopad’ või печера, mis tulenevat sõnast печь ’küpsetama’ (vrd печь ’ahi’). Ta võrdles seda eesti sõnaga päts ~ leivapäts ning pätsahi ’umbahi’. S. Melnikov väidab nime tulenevat vanavene sõnast печера ~ пещера ’koobas’, mida tõendavat nende olemasolu seal. V. Dali sõnaraamatus on sõnatüvel печ- hulgaliselt tähendusi. Eesti sõnavarast tuleksid lähtena kõne alla päts ’piklik ümarate otstega leib; terve leib või sai; kandiline tükk või kamakas mingit ainet või materjali’; lõunamurrete pets ’reheahju osa’ (vene laen), petseri (mitmuses) ’säärsaapad’. Mitmed kodu-uurijad on seostanud Petseri nime sõnaga päts ’karu, mesikäpp’. Kaunis loogiline oleks otsida seletust jõenimedest: linna lähedal voolab Paatskohka jõgi (vn Пачковка, vrd ka 1611. a kirjapanekut), mille järgi on nime saanud kaks praegu Petseri piiresse kuuluvat küla.AK
Academic; Bolhovitinov 1825; EAA.1271.1.32; Ernits 1924: 208; Hurt 1903: 5, 8, 13, 17; Hurt 1904–1907: II, 168; Kallas 1894: 33; KBČ 1838: 180; Levin 2013: 47; Malkov 1991: 194; Mel’nikov 1984; MS; Plotkin 1993: 115–116; Pskov 1792; Roslavlev 1976: kaart 1–2; SeK: 106–107; Tolstoj 1861: 39; Truusmann 1897b: 53; Vasilev 1882: 227–228; Vene atlas 1745: kaart III; Vene atlas 1792: L 29; VES; VMS; Wd

Petserimaa [petseri`maa] = Petseri maakond Seajalooline maakond Kagu-Eestis, praegu enamikus Pihkva oblasti Petseri rajoonis (Irboska, Lobotka, Pankjavitsa, Petseri), vn Печорский край, 1782 Печерскій уѣздъ, 1790 въ Печерскомъ уѣзде, 1917 Petserimaa, 1919 Petseri maakond.
1268/1348–1510 kuulus maakonna ala Pihkva feodaalvabariigi koosseisu, hiljem liideti see Moskva suurvürstiriigiga ning administratiivselt oli siin Velikaja-tagune ehk Zavelitšje zassaad (Завелицкая засада) 13 gubaaga ning Irboska maakond 6 gubaaga. Pihkva asehalduskorra ajal 1782–1796 oli iseseisev Petseri maakond keskusega Petseris. 1823–1829 allus Pihkva kubermang Balti kindralkubernerile. Petseri maakond taasasutati mais 1918 Saksa okupatsioonivõimude poolt. Vabadussõja ajal märtsis 1919 sai see Eesti Vabariigi osaks ning 1920 pandi alus Petseri maakonnale. Augustis 1944 moodustati maakonna suuremast osast (75–79%) Vene NFSV Leningradi oblasti Petseri rajoon (Печорский район), mis jaanuaris 1945 liideti vast moodustatud Pihkva oblasti koosseisu. Vrd Petseri, Setomaa. – AK
Academic; Isakov 2001: 26; Isakova 2012: 7; KNAB; RT 1919; SeK: 106; Setomaa 2009: 6, 319; Uuet 2002

Petska [pet´s´ka] ‹-sse›, kohalikus pruugis ka Pet´s´ki ~ Peet´s´ka-heSeküla Petseri rajoonis Uue-Irboska vallas (Logosavitsa), vn Печки, 1480 в Пецкой губе, 1483 церковь Георгиа в Печки, 1510 в Печке волости, 1585 въ Печкахъ (küla, puustus), Губа Пецкая (gubaa), на Пецкомъ погостѣ (pogost), 1673 Peetzky, 1690 Petsky, 1745 Петски, 1773 Пески, u 1790 Погостъ Пѣчки, Село Пѣчки, u 1920 Petški, 1923 Petski.  C1
Gubaad ja kirikut on mainitud XV saj, pogostit XVI saj; XVII saj oli siin kõrts, samuti mõis. Küla ilmus XVIII saj ning XIX saj oli see jagatud: Suurõ-Petska (Большія Печки) ja Väiko-Petska (Малыя Печки). Siis kuulus see Logosavitsa valda (Логозовская волость) ning Korla (Корлы) külakogukonda. 1939 oli eraldi Petska kogukond. S. Melnikovi arvates tuleneb kohanimi jõenimest Печка. Tema arvates kõlas see algselt *Петь ’jõgi’ ning kohanimi esines kujul *Петьки, st Петь’i asula elanikud. J. Truusmann võrdles kohanime etümoloogiat Petseri omaga. Nimi Петь tuleneb tema arvates jõe nimest Петенка. Vanavene eesnimena on XVI saj esinenud Печка. Ka K. Pajusalu oletab kohanime pärinevat isikunimest. Karjalas on sm kohanimi Petskavaara (1908 Печкинъ вара). Vrd Petseri. – AK
Academic; Eesti TK 42; Kaštanov 1961: 233; KNAB; Mel’nikov 1984; PGM 1785–1792; Plotkin 1993: 115–116; Pskov 1585–1587: 141, 142, 143; Pskov 1773; PSRL: V (1), 77, 79, V (2), 220, 223, 292; SeK: 107–108; Setomaa 2009: 216–217; Truusmann 1897b: 53; Tupikov 1903: 303; Vasilev 1882: 28, 228, 181; Vene atlas 1745; VMS; ÜAN

Pihkva järv [`pihkva järv] SeEesti ja Venemaa vaheline piiriveekogu, Peipsi-Pihkva järve lõunapoolne osa, vn Пско́вское о́зеро, 1241 Чудское озеро (koos Peipsiga), 1406 Псковское озеро, 1461 Великое озеро, 1585 у Болшово озера, 1627 озеро Псково, 1854 Pihkwa-järw, 1868 Pihkwa järw, 1875 kleinen Peipus, 1882 Талабское озеро, 1903 Peipus, 1904 Pihkvajärv; läti Pleskavas ezers, poola Jezioro Pskowskie, sks Pleskauer See, sm Pihkovanjärvi, vadja Vopskova järv, võru Talaba järv́, Pihkva järv́.  C1
Järv on nimetatud Pihkva linna järgi, selle nime all esineb järv ürikutes XV saj algusest alates. Linna enda nime on X–XIII saj Vene kroonikates esitatud mitmel eri kujul: Пьсковъ (esmamaining, aastal 903), Пльсковъ, Плесковъ, Пъсковъ, Псковъ, Пськовъ, Песковъ. Pihkva nimele on uurijad andnud mitmeid võimalikke seletusi. Nn soome-ugri hüpotees esitati juba XX saj algul, mida 1930. a-tel täiendas L. Kettunen ning 1981 vene keeleteadlane A. Popov; seda toetas V. Sedov (1995). Selle järgi on linn (ja hiljem järv) nime saanud Pskova (Пскова) jõelt, mis on läänemeresoome päritolu (eesti Pihkva, sm Pihkova või Pihkava), lähteks pihk ’tihke, paks, vaigune vedelik’ ja sm pihka ’vaik’. Märgitakse, et Pihkva murretes ei eristata häälikuid х ja с, seega Pihkva*Pisk-vaПьскова ning kuna liivi keeles Pskova jõe nimi oli Piiskva (Popovil *Piisk-va ‹ liivi piisk ’vaik’), võisid slaavlased ta üle võtta ilma muutusteta. On tõestatud, et l-häälikuga nimevariant on kaunis hiline ja kasutusel vaid Novgorodi kroonikates. Slaavi hüpoteesi järgi (V. Tatištšev, A. Šahmatov, V. Neroznak jt) on kohanimi (X–XIII saj kroonikates ka Плесков, Пльсков, Пъсков), algselt *плесъкъ, tulenenud vanavene sõnast плесъ ’kahe looke vaheline jõe osa’ (vrd vn плес, плёсо ’lai , avatud jõe osa’). Nime algkuju Плеск/Пльск koos ов-liitega võis V. Neroznaki arvates areneda järgmiselt: ПлесковъПльсковъПьсковъПъсковПсков. Jõenimega sobivaid etümoloogiaid (S. Rospond) on teisigi: плеск ’vee müra, laksumine’, блеск ’sära’, песок ’liiv’. On esitatud ka vanagermaani hüpotees Fisk-awa ’kalajõgi’ (Fisk ’rünt’ + awa = germaani ahwo, ladina aqua ’vesi’), kuid M. Vasmer tõestas sellise arengu paikapidamatust. A. Manakov ja S. Vetrov on välja pakkunud jõenime saamise balti variandist Pleskawa, mis autorite arvates on indoeuroopa päritolu (pal- ’soo’ + indoeuroopa liide -esk- + muinasbalti vetenimede lõpp -awa ’vesi’, st *Paleskava tähendaks sood ehk soist vett). K. Būga võrdles nime balti vetenimega Plisa, mida teatakse Leedust, Valgevenest ja Poolast. XIII saj kroonikates esinev Чудское озеро ’tšuudi järv’ tähistab kogu Peipsi-Pihkva järve ning lähtub läänemeresoome idagrupi rahvaid vanavene keeleruumis tähistavast sõnast. XIV saj nimi Великое озеро (XVI saj Большое озеро ’suur järv’) käib samuti kogu järve kohta, kuid al XV saj-st märgib vaid järve lõunapoolset osa. XIX saj paralleelnimi tuleneb Talabski saarte nimest järve lõunapoolses osas. J. Truusmanni ebausutava seletuse järgi tuleneb Талабское nimi sõnast talb, talv, tõlv ’(kivist, luust ja sarvest) kiilukujuline tööriist endisajal puidu lõhestamiseks ja voolimiseks’. Vrd Pihke, Peipsi järv. – AK
Academic; Hurt 1904: XIII; Kazakova 1973: 72; KBČ 1838: 179; Keograhwi 1854; KNAB; Manakov, Vetrov 2008: 157; Mel’nikov 1984; PL: II, 34, 116; Popov 1981: 8–14; Pskov 1585–1587: 144; SeK: 108; SGGD: V, 106, 117; Vasilev 1882: 310–311; VES; VKS; Weske 1876: 42

Pitaluva-`luvva ~ -sse›, rahvakeeles varem ka Suurõ-Peresnika-`nikka ~ -heSeküla Petseri rajoonis Petseri vallas (Petseri, Saurova nulk), vn Березнюк, ? 1563 Березнево (Paatskohka külade hulgas), ? 1652 Березнюгъ, u 1790 б. березнюгъ, 1849 Березнюсь, u 1866 Подберезье, 1882 Березнюгъ Большой, 1904 Pitalova, Бере́зникъ большо́й, 1922 Beresnjuk-Suur, 1923 Beresnük-Suur, 1928 Piitalova, 1938 Pitalova (S.-Beresnjuki).  A2
XIX saj kuulus küla Leebendi (Лебеды) kogukonda ja Petseri kogudusse. L. Vaba toob võrdluseks Latgale kohanime Pitolova (vn Пыталово), mille rahvaetümoloogiline tõlgendus on pie ’juures, ääres, kõrval’ + Tālava (Läti muinasmaakond). Eesti sõnavara põhjal nime seletada ei õnnestu, vrd pitin, piting, pi(i)tnä ’soe siirupijook’, mis on L. Vaba järgi vene laen. Vene kohanimi Березнюк tuleb sõnast березняк ’kasesalu, kasemets’ (береза ’kask’). Vrd Peresniga. – AK
Academic; Eesti TK 50; Ernits 2012: 38; Hurt 1904: XXI; KNAB; PGM 1785–1792; RL 1922; SeK: 109; Selart 2016: 115; Setumaa 1928: 277; Truusmann 1890: 55; Vaba 2014: 916; Vasilev 1882: 22; Vene TK 126; VMS; ÜAN

Pitsinä [`pitsinä] ‹-sse›, kohalikus pruugis-he›, kirjakeeles ka Pitsina Sepaik (küla) Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Värska vallas (Petseri, Saatse nulk), 1585–1587 Спицына (puustus), 1780 Спицина, Спичина, ? 1802 Спицыно, 1872 Спицино, 1904 Pitsinä, Спи́цыно, 1923 Spitsino, u 1950 Спичино.  B1
1882 kuulus küla Molosva (Моложва) kogukonda; siis on mainitud ka puustust ning otreezi. Liideti 1977 Pattina külaga. J. Simm oletas külanime tulenemist isanimest Spitsin (Спицин). Lähtesõnaks võivad olla спица ’teravik, teritatud pulk, terava otsaga metallese, oda, terava otsaga torn, õmblusnõel, varras’, спичина ’(Pihkvamaal) vankri ratta kodar’ või спичник ’käterätt (mis ripub puust naela otsas)’. Vene nimeuurijad on seostanud perekonnanime Spitsõn (Спицын) ehk Spitsin (Спицин) ka iseloomustusega „tüütus, tüütu inimene; pikk kõhn inimene“, kusjuures sõnale спи́ца (vanavene стъпица) on lähedane ladina stipulus ’tugev’ ja stipula ’teravik’; vrd ka sks Spitze. Vanavene isikunimena on registreeritud Спица (XVI saj) ning isanimi Спицинъ (XV ja XVII saj). Vrd ka Pitsinä puustus (Se Petseri), Koigu Pitsimäe talu (Urv), Erastvere Pitsitäjä talu (Kan). Vrd Pattina. – AK
Academic; Dal’ 1880–1882; EAA.1999.1.101; EAA.1999.1.102; EAA.1999.1.307; Hurt 1904: XX; Pskov 1585–1587: 142; Pskov 1885: 581; SeK: 109; Simm 1970a: 175; Simm 1970b: 139; Truusmann 1897b: 71; Tupikov 1903: 370, 759; Vasilev 1882: 300; VES; VMS; ÜAN

Piusa jõgi Rõu, Se, Vasjõgi Põlva ja Võru maakonnas ning Pihkva oblasti Petseri rajoonis, 1341 на Пивжи, на Пивжѣ (Пивжа), 1491 до Пивжи рѣке, а Пивжою рекою, за Пивжею рекою, 1585 Пивжа, 1597 poola Pilcza, 1627 Piawusche Beche, 1688 Piusche Becken, 1798 Bümse oder Piuus Fl., 1839 Pimpe Fl., u 1866 Рѣка Пимжа, 1875 Piusa, 1903 Piusajõgi, 1909 sks Bimse.  C2
Jõgi on oma keskjooksul olnud sajandeid Liivimaa ja Pihkvamaa piir. Varasemates mainingutes on näha, et vene Пивжа ja tänapäevane eesti Piusa on samased. N. Kirsanov on näidanud, et nimekuju Пимжа võib pidada vene murrete häälikuseaduslikuks arenguks, kus v-st on ž ees saanud huulhäälik m. Nii vene kui ka saksa keeles on m-iga kirjakuju kinnistunud alles XVIII saj. Rückeri kaardi nimekuju Pimpe on ilmselt vigane. Piusa nime üks võimalik seletus on, et see võiks sisaldada uurali tüve *pite ’pikk’ nõrga astme vormi, vrd nt lõunaeesti piiunõ ’pikkune’, piuta ’pikuti’. K. Pajusalu arvates on tüve piu ’pikk’ järel omadussõnaliide -sa. Tähenduslikult sobiks see seletus hästi, sest Piusa on Pihkva järve edelaranna pikim jõgi. Tähelepanu väärib Kirsanovi teistsugune nimeseletus. Ta pakub keeruka häälikumuutuste sarja abil tõestust, et läänemeresoome sõna *joki ’jõgi’ andis varasesse slaavi algkeelde üle võetuna hiljem въжa. Ta rekonstrueerib Piusa varajase nime kujul *Pījoki. See hüpotees ei pea paika, sest eeldaks läänemeresoome ja varase slaavi algkeele kontakte hiljemalt I aastatuhande keskpaigas. Lõunaeestikeelse asustuse katkestusest Piusa jõe ääres ei ole tõendeid. Võib-olla oleks viljakam otsida въжа-nimede algupära läänemeresoomest ida pool leiduvatest jõenimedest, oletades, et selle keele kõnelejad säilitasid idaslaavi keelele üle minnes *uža ~ *vuža ~ *woža substraatsõnana. Kõrvutuses Emajõe nimekujuga Омовжа võiks omaks võtta, et vža ~ usa on olnud meie mingile idapoolsele naaberkeelele mõistetav jõge tähendav kohanimeosis. Piusa idapoolne haru on Piusakese jõgi (vn Пивезец). Vrd Emajõgi. – ES, AK
Ambus 1960: 741; BAL: 673; Hurt 1903: 74; Kirsanov 2012: 332–335; Mellin; PA I: 20; Rev 1624/27 DL: 74; Roslavlev 1976: lisa 1; Rücker; SeK: 110; SSA: piusta; Vene TK 126; VMS: piune, pius; Weske 1876: 44

Pliia-leSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Üle-Pelska nulk), ? 1585 Захарково, u 1790 Кожуха, u 1866 Захарина, 1904 Pliia, Заха́рино, u 1920 Plia, 1922 Plija, 1923 Pliija, Saharino.  C2
Küla on 2010. a nimestiku järgi Üle-Pelska nulgas, ent seda on arvatud ka Koolina nulka. XIX saj kuulus küla Taeluva koguduse alla. 1977–1997 oli Uusvada küla osa. Setos on levinud vene laensõna pliidanõ ’paekivine’ või pliit : pliida ’paas’. Et lähikonnas on paekivipaljandid ning karjäär, on see kohanime lähtena tõenäoline. Pliia (Плия) on ka eesnime Поплий (kreeka Πόπλιος/Poplios) hellitusvorme (↑Pupli). Vene eesnimi Захар on lühend nimest Заха́рия, mis tuleneb kreeka variandist Ζαχαρίας/Zacharias, see omakorda pärineb heebrea keelest. Pihkvamaal ja ka mujal Venemaal leidub hulganisti osisega Захар algavaid kohanimesid.AK
Academic; Eesti TK 42; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1904: XXIV; RL 1922; SeK: 110; Truusmann 1897b: 21; Vasilev 1882: 113; Vene TK 126; VMS; ÜAN

Podmotsa-sse›, kohalikus pruugis ka Podmodsa-he ~ -`motsa›, kohalikus pruugis harva Podmetsa Seküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Värska vallas (Lobotka, Tsätski nulk), 1563 Молгино Подмогилье (küla), 1585 Исадъ Подмогилье, ? 1652 Подмогилицы, 1732 Подмогилье (küla ja issaad), u 1790 Подмогиля, 1885 Podmotsa, 1886 Podmolitsa, Подмогилицa, 1904 Potmolitsa, Potvitsa, Подмоги́лицъ, u 1920 Podmogolitsõ.  B2
Issaad (kalapüügikoht) kuulus kuni 1764 Petseri kloostrile. XIX saj oli küla Kuulja kogukonnas ja koguduses. J. Truusmanni seletus lähtub vn sõnadest под ’all’ ja могилa ’kalme, haud’. Kuna küla kõrval on kalmistu, siis on see loogiline. A. Šteingolde oletab nime pärinemist sõnast подмостье ’purre kalda ääres, kus pestakse pesu; kelder’ või подмост ’sillaalune’ + -ье. Pihkvamaal on paar Podmogilje (Подмогилье) küla. Podmotsa lõunaosa on Haibakülä.AK
Academic; Alekseeva 2007: 45; Eesti TK 42; Hurt 1903: 167; Hurt 1904: XVI; KN; PGM 1785–1792; Pskov 1585–1587: 115; Selart 2016: 99; Truusmann 1890: 57; Truusmann 1897a: 44, 46; Truusmann 1897b: 56; Vasilev 1882: 240

Pokolduva-`duvva ~ -sseSeküla Petseri rajoonis Irboska vallas (Irboska, Irboska nulk), vn Поколо́дово, u 1790 Поколодва, 1849 Поколодово, u 1866 Сподколодова, 1903 Pogolduva, 1904 Pokoldova, Поколо́дово, 1928 Tamme, 1999 Pokolduva.  B2
XIX saj keskpaigas kuulus küla Irboska koguduse alla, sajandi lõpus juba Mõla kogudusse ja kogukonda. Kohanime päritolu pole selge, vrd küll под ’all’ + колода ’puupakk, palk’, kuid selline seletus pole eriti usutav. A. Šteingolde väitel pole tegu vene päritolu kohanimega. Petserimaal Sõmeritsas oli Pokolodovo (Поколодово) puustus, Pankjavitsas Podkolodovo (Подколодово) otreez; Pihkvamaal leidub Pokolotovo (Поколотово) küla, mujal Venemaal analoogilised kohanimed puuduvad. Tamme nime määras külale siseminister Petserimaa kohanimede esimese eestistamise käigus 1928, nimi leidis vähesel määral kasutust.AK
Academic; Dal’ 1880–1882; Ernits 2012: 40; Hurt 1903: 258; Hurt 1904: XXV; KNAB; PGM 1785–1792; SeK: 113; Setomaa kaart 1999; Vasilev 1882: 243; Vene TK 126; VMS

Poksa-le›, kohalikus pruugis-lõSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Koolina nulk), ? 1652 Покшино, u 1866 Покши, 1904 Poksa, По́кшино, 1923 Pokshino.  C2
XIX saj kuulus küla Ulanuva (Уланово) kogukonda ja Taeluva koguduse alla. 1977–1997 oli Keerba küla osa. E. Ernitsa arvates võis analoogne kohanimi Poksi tuleneda sõnast poks ’müks; pabul’, mis võis olla lisanimi või talu nimi. Kagu-Eestis on poks ’kribal’ ja poksma ’puksima, popsima’. J. Truusmann seletab kohanime läti sõnaga paksis ’nurk’ või eesti sõnaga pahk, mis pole eriti usutav. Vrd Poksi. – AK
Academic; Hurt 1904: XVIII; KN; KNAB; SeK: 114; Truusmann 1890: 58; Truusmann 1897b: 57; Vasilev 1882: 244; ÜAN

Poloda nulk, rahvakeeles ka Poloda kolk Senulk (külastu) Võru maakonnas Setomaa vallas (Lobotka), 1904 Poloda nulk.  A1
Kohanime võib võrrelda lõunaeestiliste sõnadega polatka, polotka ’riiul’ (Võn, vene laen), polonits ’mõrd’ (Plv, Rõu), polut (poludi, polot, poluti, poluk) ’magamisase, loomasõim’ (San, Võn). Vene algupära korral võib aluseks olla полоток ’lagi’, vrd ka ukraina полот ’lapp’. Võimalik, et nulga nimi on tulenenud vene sõnast болото ’soo’. Pihkvamaal leidub Poludino (Полудино) küla. Nulka kuuluvad ametlikud külad Audjassaare, Beresje, Igrise, Järvepää, Karisilla, Laossina, Lobotka, Lüübnitsa, Mikitamäe, Nedsaja, Puugnitsa, Rõsna, Rääsolaane, Selise, Tonja, Toomasmäe, Treski, Usinitsa, Varesmäe, Võpolsova ja Võõpsu, lisaks ↑Kito, ↑Koksina, ↑Kotelniki, ↑Käre, ↑Mäessä, Liivakülä (↑Laossina), ↑Padosaarõ, ↑Pedäjäalostõ, Rainova (↑Varesmäe), ↑Sadora, ↑Soelaanõ, ↑Tsolgo ja ↑Töganitsa. J. Hurda järgi kuulus ka Õrsava küla siia nulka. Vrd Polovina. – AK
Faster 2013a: 201; Hurt 1904: XIX; Hõrn 1990: 21; Hõrn 2009; KNAB; Remmel 1978; Remmel 1985: 3–5; SeK: 114; VMS

Polovina-`vinna ~ -sseSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Üle-Pelska nulk), ? 1652 Больино, u 1790 Боловина, u 1866 Баловина, 1882 Боловино, 1885 Болвино, 1904 Polovinna, Боло́вино, 1920 Polovina, 1923 Bolovino.  C1
XVIII saj kuulus Taeluva koguduse alla, XIX saj Ulanuva (Уланово) kogukonda. J. Truusmanni seletus lähtub läti sõnast balva ’auhind, autasu’. A. Šteingolde järgi võiks kohanime Поло́вино seletada lisanimega Поло́ва (‹ поло́ва ’kõlkad, aganad’). Bolovino (Боловино) on külanimena Venemaal sage, samanimeline küla on ka Pihkvamaal. Permis ja Karjalas leidub Polovina (Половина) külasid. Polovinaga on 1977 liidetud ↑Melduva küla. Vrd Polli1, Poloda nulk. – AK
Academic; Eesti TK 42; Eesti TK 50; Hurt 1904: XVIII; KN; SeK: 114; Truusmann 1890: 55; Truusmann 1897a: 43; Truusmann 1897b: 4; Vasilev 1882: 25; Vene TK 126; ÜAN

Poodlissa [poodlis´s´a] ‹-sse›, kohalikus pruugis ka Podles´a-`les´s´a›, kohalikus pruugis harva Poodlisa Seküla Petseri rajoonis Petseri vallas (Petseri, Irboska nulk), vn Подлесье, 1563 Подлѣсья (küla), ? 1652 Подлѣсы, u 1790 Подлесья, 1849 Подлисье, u 1866 Подлѣсье, 1904 Poodlissa, По́длисье, u 1920 Podlesje.  A2
XIX saj keskel allus seto küla Petseri kogudusele. Seto nimi on mugandus vene nimest: под ’all’ + лес ’mets’, st „metsaalune“. A. Šteingolde peab seost sõnaga лес küsitavaks. Pihkvamaal oli Podlisje (Подлисье) küla; tänapäeval leidub Podlesje (Подлесье) külasid nii Pihkva- kui ka Ingerimaal.AK
Academic; Eesti TK 42; Ernits 2012: 38; Hurt 1904: XXI; PGM 1785–1792; SeK: 115; Selart 2016: 109; Truusmann 1890: 57; Vene TK 126

Popovitsa-`vitsaSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Värska vallas (Lobotka, Tsätski nulk), 1585 Свидвино Поповичева, u 1790 Посовачи, 1882 Паповичи, Поповичи, 1886 Popowitsa, 1904 Popovitsa, Попо́вичи, 1920 Popowitshi.  B2
1977–1997 oli Kremessova osa. Küla kuulus XIX saj Väike-Rõsna kogukonda ja Värska kogudusse. Perekonnanimi Popovitš (Попович ’papi poeg’) on levinud eriti Põhja-Venemaal. Samas esineb see tüvi XV–XVI saj ka ees- ja lisanimena (Поп, Попко), mis tuleneb sõnast поп ’papp, preester’ (J. Truusmann). Popovitši (Поповичи) on Venemaal sage kohanimi; Pihkvamaal on Popovo (Попово), Popovka (Поповка) ja Popovštšina (Поповщина). Kui otsida nime eesti algupära, siis vrd eesnimi Paap ~ Pap. Petserimaal leidub kaks Popkova (Бобково) küla.AK
Academic; Dal’ 1880–1882; Eesti TK 42; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1903: 167; Hurt 1904: XVI; PGM 1785–1792; SeK: 115; Setomaa 2009: 217; Truusmann 1897b: 51; Vasilev 1882: 218

Porosluva-`luvva ~ -sse›, kohalikus pruugis ka Poroslovva-`lovvaSeküla Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas (Pankjavitsa, Vaaksaarõ nulk), vn Поро́слово, 1882 Суморослово, Порослово, Иваново, Сумароково (puustus), 1897 Супорослово (puustus), 1904 Poroslova, Поро́слово, 1922 Poroslovo.  C2
Tundub, et küla on saanud alguse puustusest XIX saj. Eesti algupära korral võib Porosluvat võrrelda Soome kohanimega Poro (↑Puru2), Puru või Põriki nimega. J. Truusmann on pakkunud vene keele põhjal seletuseks поросль ’rohi, roheline’ ning komi ras, rask ’salu’. Sõna поросль tähendus on veel ’kasv(ud), noor mets, põõsastik, võsa’, kuid A. Šteingolde peab kohanime seostamist selle sõnaga võimatuks. Vologdas on Poroslovo (Порослово) küla, Karjalas Porajärvi (1905 Поросъ-озеро). Vene rööpnimi Sumarokovo (Сумароково) on Venemaal väga levinud. Lähteks on isikunimi Суморок ’mossis, tõsine, sünge inimene’, mis esines Venemaal XV–XVI saj. Vrd Puru2, Põriki. – AK
Academic; Hurt 1904: XXII; RL 1922; SeK: 115; Truusmann 1897b: 73; Tupikov 1903: 379–380; Vasilev 1882: 307; VMS

Porski [`porski] ‹-sse›, kohalikus pruugis-he~ Porski’ Sepaik (küla) Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Värska vallas (Lobotka, Raakva nulk), 1781 Пластырькова, 1785 Goriska, 1882 Пластырьково, 1903 Poriski, 1904 Porski, Пла́стырьково.  A1
Säpina küla osa. Puustust ja väikeküla endises Petseri vallas on esmakordselt mainitud Värska kirikuraamatuis 1781–1784 ja 1785–1789. XIX saj kuulus Säpina kogukonda ja Petseri koguduse alla. Kui eestipärane 1785. a variant pole eksitus, siis võib Porski võimalik seletus lähtuda seto sõnadest podruski, podrski, porski ’pruutneitsi’ või porsku ’piibupigi, toit’. Vrd ka porssima ’vusserdama’ või Lõuna-Eesti porsma ’purssima’ ning porsoma ’tursuma, mädanema’. Nimekuju Goriska viitab vene nimele Горушка ’mäekene’, nimega Пластырьково vrd пласт ’õhuke kiht, viil’, пластать ’rebima, eredalt põlema’ ning пластырь ’ravisegu, plaaster’. Nimi võib tuleneda ka lisanimest Пластырьков. Vrd Korski1. – AK
Dal’ 1880–1882; Hurt 1903: 238; Hurt 1904: XVI; SeK: 116; Truusmann 1890; Truusmann 1897b: 54; Vasilev 1882: 238; VMS; Värska KR 1780–1794; Wd

Potaluva-`luvva ~ -sse›, kohalikus pruugis-`luvva ~ -heSeküla Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas (Pankjavitsa, Seeridsä nulk), vn Потоло́во, u 1790 Потолова, u 1866 Поталова, 1882 Поталово, Потыкалово, 1903 Potalowa’, 1904 Potalova, Потало́во, u 1920 Potalovo.  A2
XIX saj kuulus küla Vilo kogukonda ja Pankjavitsa kogudusse. Külale lisaks eksisteeris puustus (Потолово ehk Потыкалово). A. Šteingolde viitab võimalikule paralleelile Pihkvamaa kohanimega Пыталово. Eesti keele alusel on kohanime seletada keeruline, vrd jõenimi Pedeli. Ukrainas on Potalijivka (Поталіївка) küla, Venemaal analoogid puuduvad. Puustuse paralleelnimi Потыкалово viitab ehk tegusõnale потыкать ’togima’. Vrd Pedeli jõgi. – AK
Academic; Eesti TK 42; Hurt 1903: 240; Hurt 1904: XXIII; PGM 1785–1792; Remmel 1985: 12; SeK: 116; Truusmann 1897b: 60; Vasilev 1882: 248; Vene TK 126; VMS

Pruntova [`pruntova, ka `prun´tova] ‹-`tovva ~ -sse›, kohalikus pruugis-heSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Misso vallas (Pankjavitsa, Luhamaa nulk), 1866–1867 Пронтова, 1882 Прунтово, 1904 Pruntova, Прунто́во, 1922 Pruntovo, 1945 Prontova.  C3
Küla kuulus XIX saj Selesova (Железово) kogukonda ja Pankjavitsa kogudusse. 1977–1997 oli Luhamaa küla osa. Kas kohanime saab seletada sõnaga prunt ’punn, pulk, tapp’, nagu pakkus J. Truusmann, jääb esialgu lahtiseks. Sõnal on Lõuna-Eestis ka tähendus ’krooge’; seto ja võru sõna prunts tähendab aga seelikut; viimane on L. Vaba järgi läti hilislaen. Vene nimi on sama päritoluga kui eesti nimi. Küla lõunaosas, osalt Kriiva ja Määsi piirides, on Kastamara (ehk Krasnaja Dubrovka, vn Красная Дубровка), mis oli 1930. a-teni omaette küla.AK
 EAA.298.2.71, L 18; Hurt 1904: XXIII; KN; KNAB; RL 1922; SeK: 116–117; Truusmann 1897b: 62; Uuet 2002; Vasilev 1882: 252; VES; VMS

Puista-le›, kohalikus pruugis-lõSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Pankjavitsa, Koolina nulk), 1866–1867 Зуева, 1882 Зуево и Экшово (otreez), 1904 Puista, Puistaja, Зу́ево, 1922 Suevo, 1923 Sujevo, Sujevsky-Otres.  C2
Küla kuulus XIX saj Koolina kogukonda ja Saalessa (Залесье) koguduse alla. 1882 oli ka samanimeline otreez ja 1939 puustus. 1977–1997 oli Plessi küla osa. Nimi võib olla tuletis sõnast puu (vrd sm puisto ’puistu, puiestik, park’). Vene nimi Зуево tuleb levinud perekonnanimest Zujev (Зуев), mille aluseks on muistne vene eesnimi Zui (Зуй). Vormid Зуй, Зуйко ja Зуев esinevad XV–XVII saj ürikutes. Nimi ise tuleneb soos elava linnu nimest зуй, зуек ’väiketüll’ (J. Truusmann). Zujevo (Зуево) nimega kohti leidub rohkesti nii Pihkvamaal kui ka mujal idas. Vrd Jõesuu3. – AK
Academic;  EAA.298.2.71, L 18; Hurt 1904: XXI; RL 1922; SeK: 117; Truusmann 1897b: 21; Vasilev 1882: 117; ÜAN

Pulatna-sse›, kohalikus pruugis-heSeküla Petseri rajoonis Petseri vallas (Petseri, Saurova nulk), vn Була́тново, u 1790 Булатова, 1849 Булатново, u 1866 Булатнова, 1903 Pulatnowa, 1904 Pulatnova, Була́тново, 1922 Bulatnovo, Pulatna.  A1
XIX saj kuulus küla Leebendi (Лебеды) kogukonda ja Petseri kogudusse. Eesti sõnavarast oleks kohanime lähim vaste pulan, bulan ’kollane hobune’ (Lut, Se). J. Truusmann pakkus võrdluseks läti sõna bulis ’pull’, kuid see pole usutav. Vene sõnavarast sobiks aluseks булат ’Damaskuse teras; mõõk’ ja sellest tuletatud omadussõna булатный, millest lähtub lisanimi Булатный (A. Šteingolde). Mehenime Bulat (Булат) esineb palju türgi-tatari kogukonnas, aluseks on võrdlus Damaskuse terasega (vn булатная сталь). Pihkvamaal on Bulatovo (Булатово) ja oli Bulajevo (Булаево) küla. Vrd Pulli4, Pulli6. – AK
Academic; Ernits 2012: 38; Hurt 1903: 70; Hurt 1904: XXI; PGM 1785–1792; RL 1922; SeK: 117; Truusmann 1897b: 6; Vasilev 1882: 37; VMS

Pullukinna [pul´l´ukinna] ‹-sse›, kohalikus pruugis ka Pullikina ~ Pulliginna, rahvakeeles ka `Väiko-`Põrstõ-heSeküla Petseri rajoonis Krupa vallas (Lobotka, Tsätski nulk), 1585 Забудовье, u 1790 М. Забудовичи, u 1866 Мал. Забудовичи, 1903 Polleginna, 1904 Pullukinna, Ма́лое Забу́довижье, 1922 Põrste-Väike, Pulõgina, 1937 Pulleginna.  B2
XIX saj kuulus küla Suurõ-Kuuliska kogukonda ja Värska kogudusse. Pullukinna tuleneb ehk murdesõnast pull : pullu ’võrgukäba’ või mehenimest Pull. Paralleelselt oli käibel Väiko-Põrstõ nimi (↑Põrstõ1). P. Pälli oletusel võiks Pullukinna tuleneda vene perekonnanimest Булыгин, vrd булыга ’kaigas’. A. Šteingolde näeb sama nimevariandi puhul võimalikku ahelat Pullukinna ‹ Полухина ‹ lisanimi Полухаполушка („poolraha“, vana Vene rahaühik). Polleginna võiks lähtuda nimest Полегино (‹ lisanimi Полега ’lamada armastaja’ ‹ полегать ’kummarduma, lamama, alla laskuma’, vrd läti palīga ’abi’). Pulõgina võiks saada ka nimest Полыгино (‹ lisanimi Полыга, mis võiks tähendada kiidukukke, takkakiitjat, petist). Vene nimi Забудовижье tähendab Puudavitsa-tagust. Mainitud küla asub 5–6 km kirdes. Vrd Pulatna, Põrstõ1. – AK
Academic; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1903: 238; Hurt 1904: XVI; KN; Markus 1937; PGM 1785–1792; RL 1922; SeK: 117–118; Setomaa kaart 1999; Truusmann 1897b: 18; Truusmann 1897c: 33; Vasilev 1882: 178; Vene TK 126; VMS

Puravitsa-`vitsa ~ -sse›, rahvakeeles ka Suurõ-Puravitsa-lõ ~ -`vitsaSeküla Petseri rajoonis Petseri vallas (Petseri, Saurova nulk), vn Бу́равцы, ? 1788 Большие Буравцы, u 1790 б. буравицъ, 1849 Буравцы Большие, u 1866 Боровцы, 1872 Буровцы Большіе, 1886 Suure Purawitsa, 1904 Suurõ-Puravitsa, Больші́е Бу́равцы, 1923 Buravitsa, Suur-Buravitsa, u 1970 Пуравица (raudteejaam), Буравцы.  A1
XVIII saj kuulus riigikülana Taeluva kogudusse, XIX saj keskel aga Petseri koguduse alla. Sellest veidi loodes asub Väiko-Puravitsa küla ning mõni kilomeeter üle Metkohka (Митковка) oja idakirdes lisaküla (võsselok) Till´o ehk Kurnova ehk Puravitsa Palu. Seto algupära korral võiks tegu olla liitsõnaga pura + vitsa, mille algusosaga vrd pura ’rauapuru; purikas’, purass ~ purask ’peitel’ (Se) ning purak(as) ’suur tükk’. J. Truusmann võrdles kohanime sõnaga puravik, ent viimane on ise vene laensõna (‹ боровик). Kui nimi on vene algupära, siis võiks aluseks olla бор (vanavene борове) ’mets’. Borovtsõ (Боровцы) on Valgevenes levinud kohanimi. Vrd Labõritsa, Palo, Puraküla, Puramäe. – AK
Academic; Ernits 2012: 38; Hurt 1903: 163; Hurt 1904: XIX; NL TK 100; PGM 1785–1792; Pskov 1885: 515; SeK: 118; Taeluva KR 1788; Truusmann 1897b: 5; Vene TK 126; VMS; ÜAN

Puugnitsa [`puugnitsa] ‹-sse›, kohalikus pruugis `Pu̬u̬gnitsa, rahvakeeles ka Pugovitsa-`vitsa~ Nöpsikülä Seküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Mikitamäe vallas (Lobotka, Poloda nulk), 1563 Нестеркохово Путвицыно (küla), 1652 Пуховицыны, 1750 Пугницъ Кахова, u 1790 Пуговищи, 1855–1859 Бубницы, 1874 Puognitsa, 1882 Пугница (Кохова), Кахово, Пугницы (küla, otreez), 1890 Пуганцы, 1897 сельцо Кахово, 1903 Puugnitsa, Pugnits, Пучницa-Кахково, 1904 Puugnitsa, Пу́гницъ Кахо́во, u 1920 Pugnitsa, 1937 Poognitsa.  A2
1750 kuulus küla Petseri kloostrile, 1882 oli Selise kogukonnas ja Värska koguduses. 1897 olid lisaks külale karjamõis ning talud. Kohanime algupära pole selge. Vene päritolu korral võiks võrrelda sõnadega пугнуть ’hirmutama, ehmuma, hirmuma’ või пуховик ’sulepadi, sulejope’. A. Šteingolde väitel pole võimalik seletada kohanime vene keele põhjal. Nöpsikülä nimi lähtub ilmselt Puugnitsa rahvapärasest tõlgendusest sõna пуговица ’nööp’ alusel. Vrd Järvepää. – AK
Academic;  EAA.298.2.71, L 15; Eesti TK 42; Hurt 1903: 18, 166; Hurt 1904: XV; Hurt 1904–1907: II, 30; KN; Markus 1937; PGM 1785–1792; Reissar 1996: 59–60; Selart 2016: 106; Truusmann 1890: 58; Truusmann 1897a: 44; Truusmann 1897b: 61; Vasilev 1882: 270

Põrstõ1 [`põrstõ] ‹-sse›, rahvakeeles varem ka Suurõ-`Põrstõ-he›, kirjakeeles varem ka Põrste ~ Suure-Põrste Seküla Petseri rajoonis Krupa vallas (Lobotka, Tsätski nulk), vn Пы́рсте, 1585 Забудовижье, u 1790 бол. Забудовичи, u 1866 Бол. Забудовичи, 1882 Большое Забудовижье, 1903 Põrste, 1904 Põrstõ, Большо́е Забу́довижье, 1922 Põrste-Suur, 1923 Suure-Pörste, 2010 Пырсте.  B2
XIX saj kuulus küla Suurõ-Kuuliska kogukonda ja Värska kogudusse. Külanimi on tekkinud isiku- või sugunime Põrsas mitmuse omastavast käändest. Sõna põrsas ~ porsas ~ põrss tähendab eesti murretes veel käbi. Põrste on ka Põlva khk-s (liidetud Karilatsiga) ja Põrstõ puustus Meremäel. Vene nimi Забудовижье koosneb õieti osistest за + Будовиж, st Puudavitsa-tagune; Puudavitsa küla asub 5–6 km kirdes. Külast vahetult idas, Põrstõ järve kagukaldal, asub ↑Pullukinna ehk Väiko-Põrstõ küla. Vrd Karilatsi1, Meremäe, Pullukinna, Põrstõ2. – AK
Academic; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1903: 238; Hurt 1904: XVI; KN; NL TK 100; PGM 1785–1792; RL 1922; SeK: 120; Zakon Psk 2010; Vasilev 1882: 29; Vene TK 126; ÜAN

Põrstõ2 [`põrstõ] ‹-le›, kirjakeeles varem ka Põrste Seküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Misso vallas (Pankjavitsa, Luhamaa nulk), 1773 Асвино, 1849 Аксина, Анцина гора, u 1866 Ансина, 1896 Põrste, 1904 Põrstõ, А́нцына Гора́.  B3
Küla on esmakordselt märgitud juba XVIII saj kaartidel. XIX saj kuulus see Selesova (Железово) kogukonda ja Pankjavitsa kogudusse, XX saj aga Luhamaa kiriku alla. 1977–1997 oli Tiastõ (Teaste) küla osa. Põrstõ nime kohta vt ↑Põrstõ1. A. Šteingolde arvates on Аксина pärit nimest Акся, mis on Авксентий ja Ксения lühend; Ансина ~ Анцина on aga eesti eesnime Ants vene variandid (Анся ~ Анця). Ent Анся võib olla ka vene eesnime Анисим lühivorm. Vene nimi on võinud pärineda ka perekonnanimeks Antsev (Анцев) kujunenud saksa eesnimest Hans. Venemaal leidus juba XVI–XVII saj saksa kaupmehi eesnimega Анц. Lähteks võiks olla veel lühivorm nimest Онцифер. Pihkvamaal on paar Antsiferovo (Анциферово) küla. Võrreldav kohanimi Lätis on Ance (ehk sõnast ancītis ’maarjalepp’). Vrd Põrsaku, Põrstõ1. – AK
Academic; Ernits 2012; Hurt 1904: XXII; Hurt 1904–1907: II, 77; KNAB; Pskov 1773; SeK: 120; Vasilev 1882: 14; VMS

Pööni-leSeküla Petseri rajoonis Irboska vallas (Irboska, Seeridsä nulk), vn Лу́ковка, 1585 Луковкино, u 1790 луковки, 1849 Луковка, 1882 Луковка (Любаденцы), 1885 Pöni, 1897 Penik., 1903 Pööni, 1904 Pööni, Lukohka, Андре́йково, u 1920 Pooni, 1922 Lukovka.  A2
XIX saj kuulus Kossolka kogukonda ja Irboska kogudusse. J. Hurdal on 1904 nime vene vastena ekslikult antud Андрейково, mis on paar kilomeetrit edelas asuva Alaotsa küla nimi. Samasugune eksimus võis juhtuda I. Vassiljovil 1882 nimega Любаденцы, kuid samas võis see vene pruugis paralleelnimena tähistada nii Pööni, Alaotsa kui ka Kurvitsa küla. Külal oli XIX saj kaks paralleelset seto nime, Pööni ja Lukohka, või olid need eri külaosade nimed. Pööni nime päritolu pole selge, vrd pöön ’kangatempel’ (Võru), põõn ’puidust või riidest kinnitus; löök’. Pööni küla oli ka Missos (↑Missokülä). Vene nime Луковка võimalikuks aluseks olev луковка on variant sõnast луковица ’sibul, lillesibul, lauk; õigeusu kiriku kuppel’. Lähtena võib kõne alla tulla ka лука ’looge, look’ (vrd Lauga jõgi Ingeris, vn Луга). Kohanimi Lukovka (Луковка) on levinud peamiselt Pihkvamaal ja Siberis (seal ka jõenimena). Vrd Alaotsa, Luke1, Luke2, Lääne-Nigula. – AK
Academic; Eesti TK 42; Ernits 2012: 40; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1903: 258; Hurt 1904: XXIV; PGM 1785–1792; RL 1922; SeK: 121; Truusmann 1890: 57; Truusmann 1897a: 45; Vasilev 1882: 171; VMS

Raakva nulk [`raakva nulk], kohalikus pruugis `Raakva-lõ~ `Raakva’ Senulk (külastu) Võru maakonnas Setomaa vallas (Lobotka), 1681–1684 Raatwakÿlla, 1875 Dorf Raakwa, 1903 Raakwa kolk, Раковa бора, 1904 Raakva nulk.  A1
Endise Petseri maakonna Petseri vallas, varem Pihkva maakonna Petseri vallas ning XVI saj Velikaja-taguse zassaadi Taeluva gubaas asunud külastu. Vanim kirjapanek külanimena pärineb Rootsi kaardilt 1681–1684. Ka 1875 on piirkonda mainitud ühe külana. Vanimast kirjapanekust nähtuv nimekuju *Raatva võis olla liitnimi raat + va. Nime algusosa võib tuleneda sõnast raatmaa ’metsa alt vabastatud ala’ või võru sõnast raatanu ’rähmane’ (rähmane ehk sogane vesi). Hilisema nimekuju alusel võib algusosa olla raag ’paju, kuiv oks’, vrd seto raaksõno ’raagudest’. Vene algupära korral võib nime algusosa olla seotud sõnadega рать ’kaitse, tüli, lahing, sõda’, ратовать ’päästma, kaitsma, hädas abistama’ või ратка ’(„tšuhnaade“) kaarik, vanker’. Nimi võib tuleneda lisanimest Раков. A. Šteingolde arvates on siin tegemist eranditult soome-ugri päritolu kohanimega, mille lõpus on liides -va (’vesi’). Vrd Irboska Raakva (1585 Раково). Nulk hõlmab traditsiooniliselt kaheksat seto küla, neist praegu ametlikud Matsuri, Säpina, Vaartsi, Vedernika ja Voropi, mitteametlikud ↑Helbi, ↑Porski ja ↑Vammustõ, samuti Paadova (↑Säpina), hiljem lisandus ametlik Koidula küla. Ajalooliselt ja kultuuriliselt võib siia teatud tagamaana või keskusena arvata ka Petseri linna.AK
Dal’ 1880–1882; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1903: 238; Hurt 1904: XX; Hõrn 2009; Remmel 1985: 13; Roslavlev 1976: kaart 2; Weske 1876: 44, 45; VMS; Wd

Radaja-le›, kohalikus pruugis-lõSeküla Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas (Pankjavitsa, Seeridsä nulk), vn Сиго́во, u 1790 Слидова, u 1866 Сигова, 1882 Сигово, 1885 Radaje, 1897 Radaja, 1904 Radaja, Сиго́во, u 1920 Rataja, 1922 Sigovo.  A2
Küla kõrval on samanimeline oja (1967 Radaja uja). Küla kuulus XIX saj Vilo kogukonda ja Saalessa (Залесье) kogudusse. Kohanimi võib lähtuda sõnast rada ’kitsas tee, teerada; piir, raja’. Vene nimi Сигово tuleneb sõnast сиг ’siig, siiakala’ (J. Truusmann), mis võis olla lisanimi (A. Šteingolde). Pihkvamaal, samuti Vologdas on mitu Sigovo (Сигово) küla; Karjalas on Sigova küla (Сигова, sm Šungunniemi). Vrd Raadama, Ridala1. – AK
Academic; Eesti TK 42; PGM 1785–1792; KN; RL 1922; SeK: 122; Truusmann 1890: 58; Truusmann 1897a: 45–46; Truusmann 1897b: 68; Vasilev 1882: 287; Vene TK 126

Raotu [`raotu] ‹-sse›, kohalikus pruugis-heSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Pankjavitsa, Koolina nulk), u 1920 Rautu, 1937 Raotu, 1938 Рауту.  C2
Mõned hajatalud on tähistatud juba kolmeverstakaardil (u 1866), hajaküla kujunes XX saj alguses. 1977–1997 oli Jõksi küla osa. Nime lähteks on võru-seto raotu, raodu, raot ’raiesmik’, mis on loogiline, sest küla paikneb Piusa-äärsel metsaalal. See on tuletis tegusõnast ragoma ~ raguma ’raiuma’. Kohanime vene vaste on teadmata. Vrd Urvastemõisa. – AK
Eesti TK 42; KN; Markus 1937; RKKA; SeK: 123; Vene TK 126; VMS

Rokina-sseSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Mokornulk), 1585 Роткино, 1599 в Ройкино, u 1866 Ройкина, 1904 Roikina, Ро́йкино, u 1920 Rookina, 1922 Rokino, Rokinde, 1924 Rokina.  C1
Küla kuulus XVIII saj Taeluva kogudusse ja XIX saj Obinitsa kogukonda. Kohanime seletuseks võib sobida roik ’roigas’, rokk ’(looma)söök’ või Lõuna-Eesti rokin ’rogin’. E. Ernits pakkus lähteks vn perekonnanime Rotkin (Роткин), A. Šteingolde eesnime Ротка, mis on ehk lühivorm nimest Ростислав (või РодионРодка). Роткино muutumine Ройкино’ks vene keele baasil ei ole seletatav. Sarnaseid nimesid on mujalgi: Pihkvamaal on Rokino (Рокино) küla, Valdais Roikino (Ройкино). Ingerimaal on Roika järv ning Rotkovo (Ротково) küla, Karjalas aga Roikkoila ja Roikonniemi küla.AK
Academic; Eesti TK 42; Ernits 1924; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1904: XIX; KNAB; RL 1922; Setomaa 2009: 223; Straševič 2002; Vene TK 126; VMS

Roodva [`roodva] ‹`Roodva ~ -sse›, kohalikus pruugis-he›, kohalikus pruugis ka Rootova-he›, rahvakeeles varem Tserepinna Seküla Petseri rajoonis Laura vallas (Pankjavitsa), vn Ротово, 1686 Ротова, u 1866 С-цо Хорепнино, 1882 Семеновское, Корсаково (mõis), u 1900 П. Ротово, 1921 Korsakova, Rotovo, 1928 Rootova (puustus, mõis), 1934 Tserepinna (mõis), 1939 Roodva.  A3
Roodva küla on mainitud XVII saj; XIX saj rajati mõis, mis kuulus Sõmeritsa (Щемерицы) koguduse alla. Hilisem küla kujunes 1920.–1930. a-tel vallakeskusena endise mõisa juurde. Rootova vald (Ротовская волость) asutati 1922 endise Pankjavitsa valla keskosas. 1939 nimetati see Roodva vallaks ning 1945 moodustati sellest samanimeline Pihkva oblasti Katšanovo rajooni külanõukogu (Ротовский сельсовет). 1958 liideti see Petseri rajooniga ning 1961 jagati Pankjavitsa ja Laura külanõukogu vahel (küla ise jäi viimase alale). Roodva (Rotova) nime päritolu on ebaselge; võib vaid oletada mingit tuletist sõnast рот ’suu, suue, avaus’. Mõisate eri nimed tulenevad arvatavasti omanike perekonnanimedest (Хорепнин, Семенов, Корсаков), Корсаковъ esineb ka vanavene isanimena. Mõisa seto nimi Tserepinna on arvatavasti samuti mugandus perekonnanimest Черепов (‹ череп ’kolp; kõva kate’). Vrd ka Tserepüvä (Черепово) küla Pankjavitsas. Vrd Tserebi. – AK
Eesti TK 42; ERA.14.2.450; Isakov 2001: 140; Ivanov 1841: 247; KN; KNAB; Setumaa 1928: 312; Tupikov 1903: 590–591; Vasilev 1882: 285; Vene TK 126; ÜAN

Ruutsi-le›, kohalikus pruugis Ruudsi-lõSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Pankjavitsa, Koolina nulk), u 1790 лѣдгина, 1866–1867 Б. Рудикова, 1882 Рудиково (2-e), Рудаково (küla ja otreez), u 1920 Ruutsi, 1922 Ruudsi, 1949 Рудниково.  C2
Küla oli olemas juba XVIII saj, XIX saj lisandus otreez ja puustus, küla kuulus Saalessa (Залесье) kogukonda ja kogudusse. 1977–1997 oli jagatud Kalatsova, Plessi ja Tsirgu küla vahel. Kohanime lähtena tulevad kõne alla nimi Ruudi (‹ Rudolf, lisanimena olemas juba XVI saj), võrupärane ruug : ruu (omadussõnana `ruunõ : `ruutsõ) või ruutlikanõ ’ruuduline’ (Se). Vrd ruut : ruuda ~ ruudi ~ ruudu ’ruutjas, nelinurkne pinna osa, (heinamaa, põllu) mõõtühik, metsakvadraat’. Vene Рудик võib tuleneda eesnimest Рудольф, kuid tõenäolisemalt siiski sõnast руда ’veri, punane, roostene, (vase- või raua-)maak’. Petserimaal on Ruuda (Вруда) jõgi ja Pankjavitsa vallas Ruuda (Вруда) küla, Meremäe vallas Ruuda puustus (↑Jaanimäe). Ruutsi lõunaosa oli Väiko-Ruudsi (u 1790 Рудакова). Vrd Ringiste, Ruudiküla. – AK
Academic;  EAA.298.2.71, L 18; Eesti TK 42; NL TK 25; PGM 1785–1792; RL 1922; SeK: 127; Truusmann 1897b: 64; Vasilev 1882: 277; VMS

Rõsna [`rõsna] ‹`Rõsna ~ -sse›, rahvakeeles ka Suurõ-`Rõsna-`RõsnaSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Mikitamäe vallas (Lobotka, Poloda nulk), ? 1563 Захино в(ъ) Троснѣ в(ъ) Болшомъ (küla), 1585–1587 Исадъ Тросно Болшое, 1750 Больш. Тросна, 1764 исад большого Тросна, 1855–1859 Большая Тросна, 1882 Большое Тросно, 1886 Suur Rõsna, Тростнa, 1890 Trostka, 1897 Тросно, Тросно исадъ, 1904 Suurõ-Rõsna, Большо́е Тро́стно, 1922 Rosna-Suure, Trostno-Bolšoi, 1923 Suur-Rõsna, 1970 Rõsna-Vanaküla.  A2
Pihkva järve äärse küla nimi tuleneb ilmselt vene sõnast треста ~ троста ’kõrkjas; hundinui, pilliroog’ (L. Vaba, R. Agejeva), vrd ka тростник ’pilliroog’. Sõna троста võib Pihkvamaal tähendada ka madalat, niisket kohta. Päritolu eesti sõnast rõssõ, rõssõh, rõskõnõ, rõssõnõ ’rõske’ tundub ehk vähem tõenäoline, kuigi A. Šteingolde peab Rõsna nime esmaseks ja vn Трос(т)на’t selle hilisemaks ümbertõlgenduseks. Pihkvamaal leidub Trosno ja Trosnõ küla, sama nime leiab Pljussa jõe ääres ja Valdais. Trosna (Тросна) on Oka lisajõgi, samas asub Trosna küla. Endises Irboska vallas oli Trestino, Uue-Irboska vallas aga on Trostina (Тростино) küla. Rõsna küla vastas üle Värska lahe asub ↑Väike-Rõsna küla, lõuna pool on Rõsna-Mõtsa (liidetud Karisillaga). Rõsnaga on 1977 liidetud Rõsna-Palo ehk Krundikülä ja Rõsna-Saarõ ehk Haibakülä (sh Teeropi). Vrd Orava-Rõsna, Treski, Väike-Rõsna. – AK
Academic; Ageeva 1989: 58–59; Bolhovitinov 1821: 111;  EAA.298.2.71, L 15; Eesti TK 42; Hurt 1903: 166; Hurt 1904: XVI; KN; PGM 1785–1792; Pskov 1585–1587: 115; Reissar 1996: 59–60; RL 1922; RL 1959, 1970; SeK: 149–150; Selart 2016: 100; Truusmann 1890: 58; Truusmann 1897a: 46; Truusmann 1897b; Vaba 2014: 922; Vasilev 1882; VMS; ÜAN

Rääptsova [`rääptsova] ‹-`sovva ~ -sse›, kohalikus pruugis `Rääptsüvä-`süvvä ~ -he›, kohalikus pruugis harva Raapsonitsa, rahvakeeles ka Suurõ-`Rääptsüvä Seküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Värska vallas (Lobotka, Tsätski nulk), ? 1563 Рябцово (Paatskohka külade hulgas), 1652 Рябцево, 1781 Ряпцова, 1865–1871 Рябцова, 1882 Рябцово, Большое Рябцово, 1885 Боль. Рябцево, 1903 Rääpzowa, 1904 Suurõ-Rääptsüvä, Rääptsüvä, Большо́е Ря́бцово, 1920 S. Rääbtsüva.  A1
Kohta on mainitud külana Petseri kloostri maksuloendis 1652, seejärel Värska kirikuraamatus 1781; 1882 kuulus Korodissa (Городище) kogukonda ning Saatse kogudusse. J. Simm eeldas külanime pärinemist isanimest Rjabtšikov (Рябчиков). Nime lähteks sobivad рябый ’kirju, lapiline, täpiline, (tedre)tähniline; ebatasane’ (vrd leedu raibas ja läti raibs ’kirju’), рябчик ’püvilill; põldpüü, põldvutt’, рябец ’(jõe)forell’, рябка ’teder’ ning рябуша ’kirju kana’. A. Šteingolde arvates tuleneb kohanimi Рябцево lisanimest Рябец või Ряб (‹ рябец, ряб ’laanepüü; pistrik, haugas’). Vene perekonnanimel Rjabtsev (Рябцев, ka Рябцов) on vasteid XVI–XVII saj-st (Рябов, Рябцов). Vanavene nimedena esinevad XIII–XVII saj Рябецъ, Рябина, Рябчукъ ja Рябъ ning isanimi Рябчиковъ. Rääptsova koosneb kahest osast: Suurõ-Rääptsüvä ja Väiko-Rääptsüvä ehk Trugina (Trungina, vn Ма́лое Ря́бцово), mis liideti 1977. Väiko-Rääptsüvä lõunaosa on Kiveste (ka Vahtsõ-Rääptsüvä). Vrd Räpsu mõis (Vll, ↑Jööri). Vrd Räpina. – AK
Academic; Dal’ 1880–1882; Hurt 1903: 238; Hurt 1904: XVI; Pskov 1792; PTK I: 210, 211; Selart 2016: 114; Simm 1970b: 139; SRNG: (35), 330–331; Truusmann 1890: 58; Truusmann 1897a: 43; Tupikov 1903: 346–347, 734–735; Vasilev 1882: 281, 30; Vene TK 420; VES; VMS; Värska KR 1780–1794; Wd

Rääsolaane [rääsolaane] ‹-`laande›, kohalikus pruugis Rääsolaanõ, kirjakeeles varem ka Räsolaane Seküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Mikitamäe vallas (Lobotka, Poloda nulk), 1563 Вчернолѣсье Прудище (küla), 1585 Черный Лес, ? 1652 Черный Лѣсъ, 1750 Чернолѣсье, 1780 Räsolowa, u 1790 Чернолесья, 1885 Räsowa, 1886 Rääsolaane, Чернолесіе, 1897 Чернолѣсье, 1904 Rääsolaanõ, Чернолѣ́сье, 1923 Rõsolaane, 1970 Räsolaane.  A2
Küla kuulus 1750 Petseri kloostrile, kiriklikult allus Värska kogudusele; XIX saj Selise kogukonnas. Kohanimi võib tuleneda sõnast räänne ’rögane; rägane, risune’ + laan´ ’laas’. Venekeelne Черноле́сье tähendab lehtpuumetsa. Vrd Rääsa. – AK
Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1903: 165; Hurt 1904: XV; PGM 1785–1792; Reissar 1996: 59–60; RL 1959, 1970; SeK: 128; Selart 2016: 106; Truusmann 1890: 59; Truusmann 1897a: 46; Truusmann 1897b: 85; Vasilev 1882: 338; VES; VMS; Värska KR 1780–1794: I; ÜAN

Saabolda-sse›, kohalikus pruugis ka Sabola ~ Sabolda-heSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Värska vallas (Petseri, Saatse nulk), 1585 Заболотье, 1855–1859 Заболотье, 1780 Заболотья, 1886 Sabola, 1903 Saabolda, 1904 Sabola, Saabolda, За́болотье, 1922 Sabolda.  B1
XIX saj algul kuulus Snetogorski kloostrile, hiljem riigile; sajandi lõpupoole oli Molosva (Моложва) kogukonnas ning Saatse koguduses. J. Simmu järgi on külanime seletuseks eesliide за ’taga’ + tüvi болото ’soo’ + järelliide ье; заболоть või заболотье tähendaks kohta soo taga, sootagust. Kohanimi Zabolotje (Заболотье) on Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes levinud, vrd ka заболотный ’sootagune’, заболотник, заболотень ’sootagune elanik’. J. Truusmann tõi Zabolotje võrdluseks leedu bala, eesti palu ’stepp, liivane kuusemets, kuiv põõsastikuga tasandik’ ning soome paltto, paltta ’nõlv, serv, kallak’, kuid need pole usutavad. Vrd ka Kuulja Saabodja (Заболотье) ning Petseri Saabolda (1866 Заболотье). Saabolda kaguots on Tseremiisla (vn Черемислово).AK
Academic; Dal’ 1880–1882; Dal’ 1955; EAA.1999.1.101; EAA.1999.1.102; EAA.1999.1.307;  EAA.298.2.71, L 15; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1903: 163, 238; Hurt 1904: XX; Pskov 1792; PTK I: 212; RL 1922; SeK: 128; Simm 1970b: 140; Truusmann 1897b: 18; Vasilev 1882: 99; VES; VMS

Saagri2 [`saagri] ‹-le›, kohalikus pruugis-he›, kohalikus pruugis ka Sagre ~ Sagrõ-lõSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Misso vallas (Pankjavitsa, Luhamaa nulk), 1792 Жагры, 1849 Жаусы Саницы (*Жагры Синицы), 1869 Жагрья, 1872 Sagre, 1882 Жагры (Синицы), 1904 Sagrõ, Saagri, Жагры́ Сини́цъ, u 1920 Sakri.  B3
XIX saj kuulus Selesova (Железово) kogukonda ja Pankjavitsa kogudusse. 1977–1997 oli Tiastõ (Teaste) küla osa. Eesti sõnavara põhjal sobiks ehk nimevasteks murdesõna sagri ~ sagris ’sassis’ või sagar ’uksehing, konks; vihmahoog; kobar’. Võimatu pole ka isikunimeline päritolu. J. Truusmann lähtus oma seletuses läti-leedu sõnast tähenduses ’põõsas’. Häälikuliselt vastaks nimele vene жагра ’püssiluku osa; vanaaegse suurtüki süütamise piik’. Lõpuks võib kõne alla tulla lähtenimi *Загривье ’seljandikutagune’ (за- + грива). Võrreldavad kohanimed on Pihkvamaal Žagorevo (Жагорево), Leedus Žagarė. Vrd Saagri1. – AK
Academic;  EAA.298.2.71, L 18; Eesti TK 42; Ernits 2012; Hurt 1904: XXII; Hurt 1904–1907: II, 16; Pskov 1792; SeK: 129; Truusmann 1897c: 102; Vasilev 1882: 94; Vene TK 420; VMS

Saagrimäe [`saagri`mäe] ‹-leSeküla Võru maakonnas Rõuge vallas, kuni 2017 Misso vallas (Pankjavitsa, Luhamaa nulk), u 1920 Saagrimäe, 1943 Сагримяэ, 1945 Sagrimäe.  B3
Küla kujunes Saagri hajatalude kohale Pihkva–Riia kiviteest lõunas XX saj alguses. 1977–1997 oli Ritsiko küla osa. Küla nimi on liitnimi: lähteküla Saagri + mägi : mäe. Vrd Saagri2. – AK
Eesti TK 42; KNAB; RKKA; SeK: 129; Uuet 2002

Saatse [`saatse] ‹`Saatse ~ -sse›, kohalikus pruugis Satserinna ~ Saatsõrinna ~ Saatserinna ~ Saad´s´erin(n)a, kirjakeeles varem ka Satseri Seküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Värska vallas (Petseri, Saatse nulk), 1627 Горки, 1710 Зачеренской волости (vald), 1780 Зачеренской вотчины, Зачеренной вотчины (pärusmõis), 1783 в Зачеренском погосте (pogost), 1903 Satseriina kerigo (kirik), 1904 Korki, Satserinna, Го́рки, Зачере́нье, 1923 Satserina, 1928 Satseri; vn За́черенье.  B1
1673 oli Saatses juba olemas esimene puust kirik. Pihkvamaa arveraamatutes on 1710 mainitud Saatse valda. Petseri kloostri kroonika teatel oli Saatse ala (погостъ) 1720 Petska kiriku alt juba eraldunud; 1783 nimetati Saatse pogostit. 1780 mainiti kirikut ning pärusmõisat; uus kivist Usukannataja Paraskeva Pjätnitsale pühendatud kirik (Зачеренская православная церковь святой Пятницы) valmis 1801. Eesti keeles kasutati varem Satserin(n)a nime, 1939 tuli vallanimena käibele Saatse nimekuju, külanimena ametlikult aga 1977. J. Simmu arvates lähtub külanimi sõnast черень ’tamm’; Зачеренье oleks ’tammikutagune’. Samal arvamusel on A. Šteingolde: eesliide за- + черень ’tammik’ (V. Dal) + järelliide -ье. L. Vaba toob Satserinna nime välja vanapäraste paikkondlike vene üldnimede hulgas, ühendades vene nimekuju Зачеренье sõnadega за ’taga’ + черень ’turbasoo’. Kiriku asukohaks olnud Korki küla ümbruskonda kutsuti algul Satserinnaks (Зачеренский погост), millest ehk tuligi hilisem külanimi. Saatse küla vanem nimi oli Korki (Горки) sõnast гора ’mägi’. Küla on mainitud Pihkvamaa arveraamatutes 1710 Velikaja-taguses zassaadis Satserinna vallas (деревня Горкина); seejärel Satserinna kirikuraamatus 1780 (Горки, Горокъ). Sõna гора on V. Dali sõnaraamatus ’kõrgendik, küngas, mäeke, mitte järsk ega kaljune, mügarik’. Vene perekonnanimed Gorkin (Горкин) ja Gorski (Горский) pärinevad arvatavalt Venemaal väga levinud külanimedest Gora, Gorõ, Gorki (Гора, Горы, Горки), Горка võib tuleneda ka isikunimest Георгий. Saatsega on 1977 liidetud ↑Tsütski küla. Vrd Korkuna, Saatse nulk. – AK
Academic; Dal’ 1880–1882; EAA.1999.1.307; EAA.1999.1.101; EAA.1999.1.102; ERA.14.2.442 (Kohanimede Nõukogu 7. IX 1938 koosoleku protokoll); ERA.14.2.450 (Satserinna vallavolikogu 13. I 1939 koosoleku protokoll nr 4); Hurt 1903: 12; Hurt 1904: XX; Kiristaja 2005: 19, 30; Pskov 1710–1711; Pskov 1792; PTK I: 215; Satserinna 1922; SeK: 135; Setumaa 1928: 309; Simm 1970a: 175, 176; Simm 1970b: 141; Truusmann 1897b: 11; Vaba 2014: 922; Vasilev 1882: 69, 114; Vene atlas 1792; VES; VMS

Saatse nulk [`saatse nulk], kohalikus pruugis ka Satserinna nulk, varem ka Saatserinna nulk ~ Satseri nulk Senulk (külastu) Võru maakonna Setomaa vallas ja Petseri rajooni Krupa vallas (Petseri), 1903 Satserina kolk, 1904 Satserinna nulk.  B1
Nulk on nime saanud Saatse küla järgi. Sellesse kuuluvad ametlikud külad Kundruse, Litvina, Pattina, Perdaku, Saabolda, Saatse, Samarina ja Ulitina, lisaks ↑Kotelnika, ↑Pitsinä, ↑Sorahkna, ↑Tsütski ja ↑Vorohka; Petseri rajooni poolelt ↑Lädinä, ↑Serbova, ↑Tupina, ↑Turavina, ↑Valdina ja ↑Vedernika. J. Hurda ja R. Remmeli järgi kuulus siia ka Rääptsova, mis ametlikult on kantud Tsätski alla, samuti hävinud Võsovika (↑Pattina). Nulga rahvapärane rööpnimi on Kohopiimänulk. Vrd Saatse. – AK
Faster 2013a: 205; Hurt 1903: 239; Hurt 1904: XXVIII; KN; KNAB; Remmel 1978: Saatse nulk; Remmel 1985: 7–8

Sadora-sse›, kohalikus pruugis-heSepaik (küla) Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Mikitamäe vallas (Lobotka, Poloda nulk), 1585–1587 Задворье (küla), Задворье Захино, u 1790 Зодорья, 1866 Задорье, 1903 Sadorje (Gute), Sadora mõisa.  A2
XVI saj kuulus külana Kulkna gubaasse. Sadora esines XIX–XX saj vahetusel mõisa ja puustusena. XIX saj kuulus Kulkna kiriku koguduse koosseisu. Liideti 1977 Toomasmäega. Nime eesti algupära korral vrd lõunamurretes sadu, sado ’mädanenud puu; laisk inimene’. Kui lähtuda vene algupärast, siis koosneb algne nimi osistest за ’taga’ ja kas дор ’tahr, tara’ (J. Truusmann) või varaseimast kirjapanekust lähtudes двор ’õu, mõis’. Seega oleks nimi tõlkes ’tarataguse’ või ’õue- ehk mõisataguse’. A. Šteingolde pakub seletuseks Pihkva murdesõna за́дорга ’teeperved, -servad’; Задворье oleks siis hilisem ümbertõlgendus. Vrd Saatse, Saduküla. – AK
Academic; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1903: 174; PGM 1785–1792; Pskov 1585–1587: 145; SeK: 130; SRNG: (10), 63; Truusmann 1898: 74; Vasilev 1882: 106; VMS

Samarina-`rinna ~ -sse›, kohalikus pruugis ka Samarinna-lõ ~ -`rinnaSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Värska vallas (Petseri, Saatse nulk), 1780 Шамарины, 1802 Шамарина, 1872 Шамарино, 1885 Самарино, 1890 Самарина, 1903 Samarinna, 1904 Samarinna, Шама́рино, 1922 Samarina, 1923 Šamarino, u 1970 Шамаринка.  C3
1977–1997 oli Saatse osa. Teadaolev esmamaining on Satserinna kirikuraamatus 1780; XIX saj kuulus Molosva (Моложва) kogukonda ja Saatse kogudusse. J. Simm oletas külanime pärinemist isanimest Samarin (Самарин). Vene perekonnanimi Самарин (ka Самарцев, Самарский) võib tuleneda Samara linna ning jõe nimest või talupoja pika riietuseseme nimetusest (самара, самарка). Vanavene isikunimedena on registreeritud Самара, Самарянинъ (XVI–XVII saj) ja isanimi Самаринъ (XVI saj). A. Šteingolde arvates tuleneb varaseim nimevariant Шамарины perekonnanimest Шамарин, mille päritolu pole selge. See võib olla seotud nt Шамары küla või Шамарка jõega. Самарино võib olla käibele tulnud mõisa esimeste omanike nime (u 1802 Самародский) mõjul. Vrd ka Veriora Pääsna Samarini koht (Räp). Samarina kirdeosa on endine Sekinä küla, mis on liidetud millalgi pärast 1940. a-id.AK
Academic; EAA.1999.1.307; EAA.1999.1.101; EAA.1999.1.102; Hurt 1903: 239; Hurt 1904: XX; NL TK 100; Pskov 1885: 592; Pskov 1890; RL 1922; SeK: 133; Simm 1970b: 141; Truusmann 1890: 58; Tupikov 1903: 349, 737; Vasilev 1882: 341; VMS; ÜAN

Saurova nulk [`saurova nulk] Senulk (külastu) Petseri rajoonis Petseri ja Krupa vallas (Petseri), 1904 Saurova nulk, 1985 Sauruva, Sauruva nulk, 1990 Anomanulk.  B1
Nulgale nime andnud Saurova küla on esmakordselt kujutatud Petseri maakonna kaardil 1785–1792 (Саурова). 1849 kuulus see (Саурово) Petseri kogudusse ning 1882 Ivana-Paloda (Иваново Болото) kogukonda. Nime eesti algupära korral sobiksid nimevasteks saur ’saad’ ja sauras ’sassis’. J. Truusmann pakkus seletuseks läti šaurs ’kitsas’. On võimalik, et nimi on kujunenud liitsõnast savi + aru või sau + aru. Kui kohanimi pärineb vene perekonnanimest Saurov (Сауров), siis see võib olla mh turgi või kreeka päritoluga. A. Šteingolde välistab kohanime vene päritolu, sest järjend -ау- pole vene keelele iseloomulik. Saurova nulga külad on ↑Hergova, ↑Jandova, ↑Kolovina, ↑Korski, ↑Krabilova, Kubanova (vn Губаново), ↑Lääpä, ↑Nudretsuva, ↑Molniga, Palandõ ehk Põlenud Variku (Горелый Бор), ↑Peresniga, ↑Pitaluva, ↑Pulatna, ↑Puravitsa, Riss´ova (Ры́сево), Sabelinna (Забе́лино), Sagor´a (Ко́зье Заго́рье), Saurova (Сау́рово), Sorokinna (Соро́кино), Tendüvä (Деми́дово), Till´o ehk Kurnova ehk Puravitsa Palo (Буравитский Выселок), Vaslamäe (Крохово, 1904 Крухно́во ehk Крахно́во), Väiko-Krabilova (Ма́лое Грабило́во) ja Väiko-Puravitsa (Ма́лые Бу́равцы).AK
Ernits 2012: 38; Hurt 1904: XXVIII; Hõrn 1990: 21; Hõrn 2009; KN; KNAB; PGM 1785–1792; Remmel 1985: 3, 8–10; SeK: 136; Truusmann 1897b: 67; Vasilev 1882: 283; VMS

Savimäe2 [savi`mäe] ‹-leSeküla Võru maakonnas Rõuge vallas, kuni 2017 Misso vallas (Pankjavitsa, Luhamaa nulk), u 1920 Savimäe, 1943 Савимяэ.  B3
Küla kujunes Luhamaa nulga hajataludest XX saj alguses; kiriklikult allus Pankjavitsa kogudusele, kuigi enamuses olid siin luterlastest eestlased. 1977–1997 oli Ritsiko küla osa. Külanimi on liitnimi: savi + mägi : mäe. Vrd Savimäe1, Savioru. – AK
Eesti TK 42; KNAB; RKKA; SeK: 136

Seeridsä nulk, kirjakeeles ka Seeritsa nulk ~ Keera nulk Senulk (külastu) Petseri rajoonis Irboska, Laura ja Pankjavitsa vallas (Pankjavitsa), 1904 Seeritsä nulk, Keerä nulk, Leega nulk, 1978, 1985 `Krõstuse nulk, Seeritse nulk, 1990 Seeridsä nulk, XX saj Radaja.  A2
J. Hurt täpsustas 1904 nulga asukohta nii: „Luhamaa nulgast hommiku ehk Irboska poole, mõlemil pool kiviteed. Õhtupools[e]id nimetatakse Leega, hommikupools[e]id Seeritsä ehk Keerä nulgaks.“ Nulga nimi tuleb edelast läbi Jugo järve Kuutsina järve suubuva Seeridsä ehk Seeritsa (vn Серица) jõe järgi. Nulka kuuluvad ↑Alaotsa, ↑Jaaska, ↑Jugo, ↑Kaatsova, ↑Keerä, ↑Kolo, ↑Kurvitsa, ↑Kuurakõsõ, ↑Labõritsa (Porovinka), ↑Lõkova, ↑Olohkuva1, ↑Olohkuva2, ↑Paaltsuva, ↑Potaluva, ↑Pööni, ↑Radaja, Sandra (vn За́дорожье), Tseronde (Чере́мново), Ugareva (Угарёво, 1904 Огаре́во Маре́во) ja ↑Vilo küla ning venestunud Halli (Дубо́во) ja Pruutsa (Пруди́ще). R. Remmel lisab siia Palorotka (Palurotka, Дубровка), Sitkova (Sitkuva, Ситково) ja Veesküvä (Veeskuva, Весёлкино) küla ning endise Troitsa (Троицкое) ning ↑Pankjavitsa mõisa. Porosluva küla paigutab ta esialgu samuti siia nulka, hiljem aga Vaaksaarõ alla. Nulga läänepoolset osa on kutsutud Leega, idapoolset Seeridsä ehk Keerä nulgaks. Keerä nimi on samanimelise küla järgi, Leega päritolu pole teada. Vrd Leego, Keerba, Keeri. – AK
Hurt 1904: XXIX; Hõrn 1990: 21; Hõrn 2009; KN; KNAB; Remmel 1978: kaart; Remmel 1985: 11; SeK: 67

Selise-sse›, kohalikus pruugis ka Sel´ssä ~ Selissä-heSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Mikitamäe vallas (Lobotka, Poloda nulk), 1563, 1585 Селище, 1872 Selize, Seliste, Selliste, 1885 Selisja, 1904 Selise, Selisä, Сели́ще, u 1920 Selitsa, 1928 Selisa, 1987 Selisekülä, 1996 Selissä.  A2
Küla oli 1750 Petseri kloostri omanduses, 1882 oli samanimelise kogukonna keskus ning kuulus Värska kogudusse; samas on nimetatud ka eraldi otreezi. Eesti algupära korral on nime võimalikuks lähteks sõna selg : selja ’seljandik’. J. Simm pakkus nime seletuseks vn селище ’suur küla; põld, künnimaa’ (V. Dal). Mõistet võib laiendada, pidades silmas (muistset) asulakohta või kohta, kus vanasti asus kindlustamata asula. A. Šteingolde täiendab eelmist seletust: се́лище ’kunagine elupaik; ehitistevaheline ala; haritav maa; pesu valgendamise koht; muistne kalme, kääbas’. Naabruses, Kito külas, asus muistne pelgupaik Kuningamägi. Külast voolab läbi Selise oja (1585 р. Киверска). Kohanime Selištše (Селище) kohtab eriti sagedasti Ingerimaal. Endises Vilo vallas oli Selištše puustus, endises Saatse vallas aga samanimeline paik. Selisega on 1977 liidetud ↑Kito ja ↑Koksina küla. Vrd Seliste. – AK
Academic; Dal’ 1955: 172; Eesti PK 20; Eesti TK 42; EKSS; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1904: XV; Hurt 1904–1907: II, 313, III, 6, 471; KN; Reissar 1996: 59–60; SeK: 137; Selart 2016: 107; Setumaa 1928: 225; Simm 1971c: 171; SRNG: (37), 135; Truusmann 1890: 58; Truusmann 1897a: 46; Vasilev 1882: 285; VMS

Serbova [`serbova] ‹-sse›, kohalikus pruugis ka `Serpova-heSeküla Petseri rajoonis Krupa vallas (Petseri, Saatse nulk), vn Серпово, ? 1652 Серково, 1780 Серпихова, Серпухова, u 1866 Чичаги, 1872 Серпухово, 1886 Serbowa’, 1904 Serbova, Се́рпухово, 1922 Serpuhova, 1967 Serpova, 1988 Серпово.  B1
Küla oli XIX saj alguses eraomanduses, sajandi lõpupoole kuulus Molosva (Моложва) kogukonda ja Saatse kogudusse. J. Simm oletas külanime tulenemist mingist isikunimest. Vene perekonnanime Serpuhhov (Серпухов) ja Serpuhhovitin (Серпуховитин) seostatakse Serpuhhovi linna nimega (Серпухов), mis omakorda tuleneb pärisnimest Серпуха (Серп) või jõenimest Серпейка. A. Šteingolde toetab üldjoontes seletust, märkides, et nimevariandi Серпихова päritolu jääb ebaselgeks. Sõnatüve (Серб-) on seostatud ka hõimu- ja rahvanimetusega серб ’serblane’ või maanimega Serbia. Vanavene isikunimedena on registreeritud Сербинъ, Серпуховитинъ (XVI–XVII saj). Eesti algupära korral vrd Lõuna-Eesti serb ’serv, äär’, serbämä, serbama, serbmä, serpämmä, serp´mä ’rüüpama, rüüpima’ ning serp(i)kanõ ’kandiline’. Vrd Veriora Serbago (Serbagu, Serbaku) talu (Räp). Küla venekeelne rööpnimi Чичаги võib seostuda perekonnanimega Чичагов, mis on vana Vene aadlisuguvõsa XVI–XVII saj. Vanavene isanimed on Чичинъ ja Чичаговъ (XVI–XVII saj).AK
Academic; EAA.1999.1.101; EAA.1999.1.102; EAA.1999.1.307; Hurt 1903: 163; Hurt 1904: XX; KN; Pskov 1885: 578; Pskov 1988; RL 1922; SeK: 138–139; Simm 1970b: 142; Truusmann 1897a: 43; Tupikov 1903: 354–355, 430, 826; Vasilev 1882: 287; Vene TK 126; VES; VMS

Seretsüvä-`süvvä ~ -sse›, kohalikus pruugis ka Tseretsüvä-`süvväSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Üle-Pelska nulk), 1585–1587 пус. Жеребцово (puustus), 1652 Жеребцово, u 1866 Жеребцова, 1875 Seretsova, 1904 Seretsova, Tseretsova, Жеребцо́во, 1922 Sereptsevo, 1923 Serebtsova, 1937 Seretsuva, 1997 Seretsüvä.  C1
XVIII saj allus Taeluva kogudusele. 1977–1997 oli Polovina küla osa. Külanimi võib tuleneda vn sõnast жеребец ’täkk’ või жеребёнок ’varss’. Pihkvamaal on mitu Žerebtsovo (Жеребцово) küla, Meremäe vallas paik Seretsüvä (u 1900 Жеребцова Выселки). Küla lõunaosa on Sur´avina, mida 1920. a-teni peeti omaette külaks.AK
Academic; EAA.1999.1.103; Eesti PK 20; Hurt 1903: 16; Hurt 1904: XVIII; KN; Markus 1937; Pskov 1585–1587: 315; RL 1922; SeK: 167; Truusmann 1890: 56; Truusmann 1897a: 43; Vene TK 126; ÜAN

Serga`Serka ~ -sse ~ -le›, rahvakeeles ka Suurõ-Serga, kirjakeeles ka Suure-Serga Seküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Koolina nulk), 1652 Константиново, Серково, въ Приказѣ Константиновскомъ, u 1866 Константинова, 1885 Serga, 1904 Serga, Константи́ново.  C2
Küla kuulus 1788 Taeluva kogudusse ning 1882 Ulanuva (Уланово) kogukonda. Kohanime päritolu pole selge, vrd seto seerka’ ~ serga’ ’kõrvarõngad’; vähem usutavad särg või serkämä ~ serkämmä ’sagima, segi ajama’. Vene Серков võib tuleneda nii värvinimetusest серый ’hall’ kui ka isikunimede Серафим, Серапион hellitusvormidest Сера, Серка, Серко. P. Pälli arvates võiks kohanime lähteks olla mõne isikunime, nt Sergei, kohalik teisend. Pihkvamaal on Serka (Серка) nimega koht; Venemaal esineb Serkovo (Серково) külanimena harva; Karjalas on külad Sergatš (Сергач) ja Sergatši (Сергачи). Vene isikunimi Konstantin (Константин) on ladina päritolu (‹ Constantinus). Vana-Vene riigis levis Константин (vürstide) nimena juba XII–XIV saj. Venemaal ja Valgevenes on Konstantinovo (Константиново) kohanimena üpris sage. Külast kagus asub hajataludest koosnev Väiko-Serga küla. Vrd Särge, Särgla, Väiko-Serga. – AK
Academic; Hurt 1904: XVIII; SeK: 150; Truusmann 1890: 56–57; Truusmann 1897a: 43, 45; Vasilev 1882: 140; Vene TK 126

Sesniki-sse›, kohalikus pruugis ka Sesniga ~ Sesniku Seküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Värska vallas (Lobotka, Tsätski nulk), 1652 Шешниково, u 1790 Щетникова, 1855–1859 Сошники, 1882 Шешникова, 1903 Sesnika, Сешниковa, 1904 Sestniki, Шешнико́во, 1923 Šesnikovo, 1937 Sesniku, 1967 Sesniki, 1975 Sestniku.  B3
Küla kuulus XIX saj Korodissa (Городище) kogukonda ja Värska kogudusse. Külanime algupära on ebaselge, kirjapanekutes vahelduvad s ja š. Vanapärasele Pihkva murdele on nende kohatine vaheldus iseloomulik, seda on peetud krivitšipärasuseks. Pihkva murdekeele uurija S. Gluskina arvates on see siiski pigem läänemeresoome substraatnähtus, mis on arvatavasti säilinud balti hõimude vahendusel. Kirjeldatud sisihäälikute vaheldus on Seto kohanimistus erakordselt sage. J. Truusmann pidas kohanime aluseks vn шешо́к ’tõhk, tuhkur’, mis on balti laen (Truusmannil läti sesks, leedu šeškas). Sesniki külaosad on Alaots ja Peräkopli.AK
 EAA.298.2.71, L 15; Hurt 1903: 167; Hurt 1904: XVI; KN; Markus 1937; PGM 1785–1792; RL 1922; SeK: 139; Truusmann 1890: 59; Truusmann 1897b: 44; Vasilev 1882: 344; ÜAN

Setomaa [seto`maa] ‹-le›, kohalikus pruugis-lõ›, kirjakeeles ka Setumaa Sesetode ajalooline asuala ning endine maakond (Petserimaa) praeguse Võru ja Põlva maakonna ning Pihkvamaa Petseri rajooni alal (Irboska, Lobotka, Pankjavitsa, Petseri).
Esmakordselt on ürikuis juttu läänemeresoomlastest (чюхнов) Petseri kloostri piirkonnas 1549. a. Trükitud märkmeid ala mittevene rahvastiku kohta on al 1831, kui C. H. J. Schlegel kirjeldas oma 1815. a reisil mh Saalessa (Залесье) mõisat. Petserimaa tšuudidest kirjutas 1831 tollane Kiievi metropoliit J. Bolhovitinov, kes juba 1821 rääkis Petseri kloostri ümbruse mittevene elanikkonnast. Setomaa nimi tuleneb rahvakillu nimetusest seto ~ setu. Petseri eestlaste nimetust setu(kene) peetakse suhteliselt nooreks. 1860 nimetati H. E. Hartmannile omistatud kirjutises Pihkva eestlasi Settukesed, Settu, Settuke, Wiedemannil esinevad setu-rahvas, setukas ja setukene Pihkvamaa eestlase kohta ning saksa-setuke ’kadakasaks’. J. Mägiste on haaranud kinni Hartmanni joonealusest märkusest, kus viimane seletab, et nimetus setu on vana, seda tarvitatavat mitte üksnes naabruses, vaid kogu eestlaste maal, sest Petserimaa õigeusklikud eestlased tarvitavat sõna settu asesõna se (sks dies) asemel. Mägiste püüab seda põhjendada nii häälikuliselt kui ka toetudes setode keeleerinevusele võrreldes muude eestlastega, tuues näiteid, kuidas mujal on naabritele nende keelemurde tõttu pilkenimesid pandud. Hiljem on ta siiski pidanud seto nime etümoloogiat ebaselgeks. Juba 1869 ja 1872 on J. Hurt kasutanud piirkonna- ja rahvanimetust Setumaa ning Setu. Lühidalt on seto rahva nime käsitlenud E. Ernits, kes on jõudnud järeldusele, et setu võis olla halvustava tähendusega kirjeldav sõna, mille poolt räägib tema arvates element -u (‹*-oi). Nii on mõlemad uurijad jõudnud sarnasele seisukohale. Mägiste on heitnud kõrvale F. R. Kreutzwaldi oletatavasti pakutud vaste setä ’lell’. Nimemärgi En. (Eisen?) pakutud seto vastet чудь ’tšuud’ ei ole vist mitte keegi hiljem korranud häälikuliste samastusraskuste tõttu. P. Hagu tähelepanekute kohaselt hakkas nimetus setu eestlaste jaoks XIX saj lõpupoole märkima koolihariduseta ja mõnevõrra kummalist inimest. Alates III Seto Kongressi toimumisest 1993 on kirjakeeles paralleelselt endiste vormidega kasutusel setode eelistatud vormid seto ja Setomaa; viimase kinnitas kohanimenõukogu 2010 setode ajaloolise asuala nimeks. Vrd Petserimaa. – AK, MK
Bolhovitinov 1821; Bolhovitinov 1831; EEW 2000; En. 1918; Ernits 1987: 40–41; Hagu 1978: 616; Hartmann 1860: 626, 627; Hurt 1903: 139; Hurt 1904–1907: II, 5, 132; KNAB; Maslennikova 1996: 463–473, märkus 23; Mägiste 1957: 247–248; Piho 2011: 18; Sarv 1997: 1; SeK: 139; Setomaa 2009: 285; VES; Viires 2001: 92

Sirgova [`sirgova] ‹-sseSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Pankjavitsa, Vaaksaarõ nulk), 1859 Sirgowa, 1866–1867 Ширкова, 1882 Ширково, Ширково (Настки) (puustus), 1904 Sirgova, Ши́рково, u 1920 Širkova, 1970 Sirkova.  C2
Koolina kogukonnas ja Pankjavitsa koguduses oleva küla kõrval olid 1882 olemas ka otreez ning puustus, 1938 on mainitud lisaks talu. 1977–1997 oli Kuigõ küla osa. Kohanime lähteks võiks olla sirk : sirgu ’rohutirts; lind’ või tsirk ’lind’. Võrreldavad kohanimed on Lapimaal Sirkjávri, Sirkjaur ja Sirkkis, Karjalas Sirkilä, Ingerimaal Sirkutsa ja Sirkkova. Kohanimi Širkovo (Ширково) on Venemaal levinud, nagu ka perekonnanimi Širkov (Ширков). Настки on A. Šteingolde järgi mitmusevorm naisenimest Настка (‹ НастаАнастасия). Sirgova kirdeosas on endine Varõstõ küla (vn Большие Горенки), liidetud 1977; külast veidi idas, Pankjavitsa valla alal, Vasildõ (Наста́хино, 1585 Настки) küla.AK
Academic; EAA.1271.1.32;  EAA.298.2.71, L 18; EES; Eesti TK 42; Eesti TK 50; Hurt 1904: XXII; RL 1959, 1970; SeK: 140; Truusmann 1897b: 88; Vasilev 1882: 344–345

Soelaanõ [`soelaanõ] ‹-`laandõ ~ -sse›, kirjakeeles varem ka Soelaane Sepaik (küla) Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Mikitamäe vallas (Lobotka, Poloda nulk), 1710 Сизикова, u 1790 Сюзякова, 1855–1859 Сусоина, 1882 Сузиково, Бришнево, отр. Бритаево (küla ja otreez), 1885 Soelane, 1886 Soelaane, 1897 Soe-küla, Сюзиково (Узницы) (otreez), 1904 Soelaanõ, Су́зиково, 1922 Saelaane, Susinovo.  A2
Liideti 1977 Mikitamäega. Küla kuulus XVIII saj algul Kuulja gubaasse, XIX saj aga Selise kogukonda ja Värska kogudusse; 1882 on mainitud ka eraldi otreezi. Kohanimi koosneb sõnadest susi ’hunt’ + laas ’suur tihe (okas)mets’. Vene kohanimi võib tuleneda taimenimetusest сузик ’raudrohi’, kuid tõenäolisemalt on Сузиково laenatud otse (lõuna)eesti sõnast susi. Petserimaal Lauras on Susikova küla (1882 Сузиково). A. Šteingolde järgi on Бритаево kujunenud lisanimest Бритай (‹ брить ’raseerima’).AK
Academic;  EAA.298.2.71, L 15; Hurt 1903: 166; Hurt 1904: XV; EKSS; PGM 1785–1792; Pskov 1710–1711: 494–680; RL 1922; SeK: 141–142; Truusmann 1890: 58; Truusmann 1897a: 46; Truusmann 1897b: 75; Vasilev 1882: 35, 308

Solova-sse›, kohalikus pruugis Solov´a-heSepaik (küla) Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Pankjavitsa, Vaaksaarõ nulk), 1585 Соловьево Фролово, 1652 Соловьево, u 1790 Соловьѣва, u 1866 Соловьева, 1904 Solovja, Соловье́во, u 1920 Solova, 1938 Соловья.  C2
XVIII saj oli küla Taeluva koguduses, XIX saj kuulus Voronitsa (Воронкино) kogukonda ja Pankjavitsa kogudusse. Liideti 1977 Kiislovaga. Kohanime eesti algupära võiks tuletada sõnast solu, solo, solustik, solostik ’riba, lagendik’. Vene algupära korral ei tulene perekonnanimi Solovjov (Соловьев) otse linnunimetusest соловей ’ööbik’, vaid lisanimest Соловей, mis omakorda võis olla muistne vene isikunimi. Lähtena pole välistatud ka vene соловый ’kollakas, heleda saba ja lakaga hobune’ (J. Truusmann). Solovjovo (Соловьёво) nimega külad on nii Pihkva- kui ka Ingerimaal, samuti mujal Venemaal.AK
Academic; Eesti TK 42; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1904: XXII; KNAB; RKKA; SeK: 142–143; Taeluva KR 1788; Truusmann 1890: 58; Truusmann 1897a: 45; Truusmann 1897b: 70; Vasilev 1882: 297; Vene TK 126

Sorahkna [sor´ahkna] ‹-sse›, kohalikus pruugis ka Suränka ~ Soräkna ~ Soranka, rahvakeeles ka Tallika-lõSepaik (küla) Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Värska vallas (Petseri, Saatse nulk), 1872–1877 Турянки (viga), 1882 Сурянка, 1903 Sorańka, 1904 Suränka, Tallika, Суря́нка, 1922 Süranka, 1923 Surjanka, 1964 Сюранка.  B1
Liideti 1977 Pattina külaga. Küla kuulus XIX saj Molosva (Моложва) kogukonda ja Saatse kogudusse. J. Simm oletas külanime tulenemist mingist isikunimest Surjanov (Сурьянов) või Surjanin (Сурьянин). Vanavene isikunimedena on registreeritud Сурьянинъ ja Суря (XVI–XVII saj) ning isanimi Сурьяновъ (XVII saj). A. Šteingolde Simmuga ei nõustu: kohanimi kujuneks sel juhul ов-liitega (*Сурьяново, *Сурьяниново). Eesti algupära korral vrd Lõuna-Eesti sora, tsora ’sõre; munakollane, munarebu; sorinal, libedalt; (väga) väike’ ning sori, sorr, tsori ’(kinnikasvanud) ojake, kraav, nire; kitsas heinamaariba (põldude või metsade vahel)’. Sõnade süri, sürjä, sürje tähendus on murdeti ’küngas’, sürjamets ’küngastel kasvav liigirikas okas- ja lehtmets’. A. Šteingolde nõustub, et nimi koosneb osistest sürj- + vn -анк- (› Сурянка „küla künka peal“). Siberis, omaaegses Tomski kubermangus Uba jõe paremal kaldal asub Surja (Sürja?) mägi (Сурья гора). Vrd ka Vana-Saaluse Surja (Sur´a) küla, talu (Rõu, ↑Luhte), Tsorona Surjaoja (Sur´aoja) (Vas). Küla eestikeelse rööpnimega Tallika võib olla seotud eesti läänemurrete tallikavill, tallikevill, tallikuvill, talliked ’tallevill’ ning Lõuna-Eesti tallekõnõ, tallõkõnõ ’lind; (lamba)tall(eke)’. Nimes võib peituda Tall (vrd lõunaeesti meelitusvorm tallike), mis J. Mägiste arvates oli muistne eesti isikunimi. Vrd Vana-Antsla Tallikõsõmägi (Urv), Viitina Tallikõsõ talu (Rõu). Vrd Luhte, Talka, Tallikeste. – AK
Academic; Eesti PK 20; Hurt 1903: 239; Hurt 1904: XX; KNAB; NL TK 50; Pskov 1885: 587; PTK I: 226, 233; RL 1922; SeK: 143; Simm 1970b: 142; Truusmann 1890; Tupikov 1903: 380–381, 770; Vasilev 1882: 308; VES; VMS; ÜAN

Sulbi1-le›, kohalikus pruugis-lõSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Pankjavitsa, Vaaksaarõ nulk), u 1790 Пѣ[...]ѣлище Анашкино (?), u 1866 Сулпикова, 1872 Сюльпиково, ? 1885 Pelsik, 1904 Sulbi, Сю́льпики, 1922 Sulvi.  C2
XIX saj kuulus küla Voronitsa (Воронкино) kogukonda ja Pankjavitsa kogudusse. 1977–1997 oli Kiislova küla osa. J. Truusmann toob kohanime seletuseks sõna sulp ’vedel rokk jahust ja heinapurust; pudrutaoline mass’; väheusutavad lähted on sulbatus ’lumelörts’ (Plv) või leedu sulpeti (õieti čiulpti) ’imema’. Tegemist on arvatavasti lõunaeestilise kohanimega, millest on tulenenud ka vene nimekuju Сюльпики. Vrd Pelsi, Sulbi2, Vaaksaarõ. – AK
Academic; Hurt 1904: XXII; KNAB; PGM 1785–1792; Pskov 1885: 584; RL 1922; SeK: 145; Truusmann 1890: 58; Truusmann 1897a: 46; Truusmann 1897b: 75; Vasilev 1882: 310; Vene TK 126

Säpina-sse›, kohalikus pruugis Säpinä-he~ Säpinde ~ Säpinä’ Seküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Värska vallas (Lobotka, Raakva nulk), 1536, 1652 Выморково, 1781 выморкова, Säpinä, 1785 Säpina, 1903 Säpinde, 1904 Säpinä, Raakva Säpinä’, Вы́морково, 1922 Sapina, Võmorkovo, 1928 Võmorkova.  A1
Küla on Raakva nulga vanim (esmamaining 1536). Värska kirikuraamatuis esineb see nii 1781–1784 kui ka 1785–1789 eesti- ja venepärasel kujul. XIX saj oli Säpina kogukonna keskus ning kuulus Petseri kogudusse. 1977–1997 oli Matsuri küla osa. Kui oletada eesti päritolu, siis elasid külas kas vilkad inimesed (Lõuna-Eesti tsäpe ’käbe’), nimi võib olla pärit inimeste väljanägemisest (säpär, tsäbõr, tsäpr ’kähar, krussis, keerd’) või hoopis loodusesemest (säpp, säpen, tsäpp, tsäpeline ’sälk, sälguline’). A. Šteingolde väitel pole tegemist slaavi päritolu kohanimega. Vene nime Выморково võimalik seletus on lahtine, vrd выморгать ’välja petma’ või вымороженіе ’(ära) külmutamine’ (V. Dal). Nimi võib tuleneda lisanimest Выморков. A. Šteingolde seostab nime vn murrete sõnaga вы́морок (pere, kus suri viimane maksualune laps; talupoeg, kes jäi majapidamises üksi ellu; järglasteta surnud talupoeg; majapidamine, kus nii peremees kui ka pärijad on surnud; haige, halvasti toidetud kari) või выморки („surnud hinged“, kelle eest makstakse maksu). Säpina piiresse kuulub ↑Helbi küla (liidetud 1977) ja ↑Porski, samuti põhjaosas Paadova, endine puustus (vn Юпатово). A. Šteingolde andmeil tuleneb Юпатово eesnimest Юпат, mis on Ипатий või Евпатий lühivorm. Vrd Säpinä, Võmmorski. – AK
Dal’ 1880–1882; Hurt 1903: 43; Hurt 1904; KN; RL 1922; SeK: 153; Setumaa 1928: 277; SRNG: (5), 314; Truusmann 1890: 55–58; Truusmann 1897b: 43; Vasilev 1882: 57; VMS; Värska KR 1780–1794

Säpinä-sse›, kohalikus pruugis-he›, kirjakeeles ka Säpina Sepaik (küla) Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Värska vallas (Lobotka, Tsätski nulk), 1780 Щепихина, u 1790 Шапикова, u 1866 Сопегина, 1882 Щапихино, 1903 Säbinä, 1904 Säpinä, Tsätski Säpinä’, Щапи́хино, 1920 Säpina, 1923 Stsepihino.  A1
Liideti 1977 Korela külaga, al 1997 kuulub Kolossova piiresse. Külana mainitud Värska kirikuraamatus 1780; XIX saj kuulus Korodissa (Городище) kogukonda ning Värska kogudusse. Küla asub Piusa jõe oru servas, seega sobiks nime seletuseks säpp, säpen, tsäpp, tsäpeline ’sälk, sälguline’. Kohanimi võis kujuneda ka perekonnanimest Щапов, mis tuleneb isikunimest Щап (vrd щап ’kate, tupp’), mainitud XVII saj. A. Šteingolde järgi pärineb Сопегина lisanimest Сопега ’nohistaja’; Щапихино lisanimest Щапиха, mis oli Venemaal levinud XVI–XVII saj. Vrd Säpina. – AK
Academic; Eesti TK 42; Hurt 1903: 238; Hurt 1904: XXII; PGM 1785–1792; SeK: 153; Tupikov 1903: 369; Vasilev 1882: 346; Vene TK 126; Värska KR 1780–1794: I; ÜAN

Talka [tal´ka] ‹-le›, kohalikus pruugis varem ka Tal´kasõTal´kasilõSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Mokornulk), 1585 Толстопятово Пожилоево, 1652 Толстопятово, u 1790 Толстопятова, 1885 Talkak., 1897 Talka, 1904 Talvikõstõ, Толстопя́тово, 1928 Talvikeste, 1949 Тилана, u 1970 Тилька.  C1
1977–1997 oli Hilana (Hilande) küla osa. 1585 kuulus küla Petseri kloostrile, 1788 oli see Taeluva koguduses ning 1882 Obinitsa kogukonnas. Küla nime aluseks võib olla linnunimetus talvike; seos isikunimega Tilk ~ Tiilik on kaheldav. L. Vaba võrdles nime Valgevene jõenimega Талька. Vene nimi Толстопятово pärineb ilmselt lisanimest, vrd толстопятый ’paksutallaline’. Läbi küla voolab Talka oja. Vrd Sorahkna, Tallikeste. – AK
Academic; Hurt 1904: XIX; KN; Maslennikova 1955: 126; NL TK 25; NL TK 100; PGM 1785–1792; SeK: 157; Setumaa 1928: 277; Truusmann 1890: 58; Truusmann 1897a: 44; Vaba 2014: 919; Vasilev 1882: 319

Tedre-leSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Mokornulk), 1585 Гигено, 1652 Кикина Гора, 1788 Гигина, u 1790 Гагина, 1849 Tedre-küla, 1882 Гигино, 1885 Tedre, 1904 Tedrekülä, Ги́гино, 1928 Tedreküla.  C1
Küla kuulus kuni 1585 Pihkva tuhatnik Fjodor Solovtsovile, sealtpeale Petseri kloostrile. 1788 oli riigikülana Taeluva koguduses, 1882 ka Obinitsa kogukonnas. 1977–1997 oli Hilana (Hilande) küla osa. Seto nimi tuleb ehk linnunimetusest teder või vastavast lisanimest. Vrd ka Tetereva külad Lauras, Petseri Teterkina puustus ning Meremäe Tedressaarõ küla (↑Palo). Vene nime Гигино vasteks sobib ehk гигна ’põhjapõdra rakendi rakmed, rihmad’, soome-ugri laensõna (sm hihna, eesti ihn), mida pidas Giginetsi (Гигинецъ) nime puhul võimalikuks ka J. Truusmann. Viimane oli varem küla Pihkvamaal. Vrd Teterüvä. – AK
Academic; Ernits 2012: 25; Hurt 1904: XIX; Maslennikova 1955: 126; PGM 1785–1792; SeK: 158; Setumaa 1928: 277; Taeluva KR 1788; Truusmann 1890: 55; Truusmann 1897a: 45; Vasilev 1882: 61

Tepia-le ~ -sse›, kohalikus pruugis ka Tepiä-he ~ TepijilõSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Koolina nulk), 1866–1867 Зарѣчье, u 1920 Tepia, 1922 Tepija, 1928 Tepja, vn Заречье.  C2
1977–1997 oli Serga küla osa. Kohanimi pärineb arvatavasti seto eesnimest Tepo, Teppo, mis tuleneb vene isikunimest Степан (‹ kreeka Στέφανος/Stephanos ’vanik’). Vene nimi Заречье on tõlkes ’jõe- või ojatagune’. Ajalooline Tepia küla asus praegusest u 2,5 km lääneedelas, selle kirjapanekud algavad XVII saj-st (1627 Денисово, 1882 Денисково (Гурвицо)). Too küla kuulus Pankjavitsa valda Koolina kogukonda ning nulka. 1882 oli küla (siis kaks talu) arvatud Saalessa (Залесье) kogudusse, 1885 Taeluva omasse. Eesti nime on mainitud 1885 (Hurowitsi), J. Hurdal on see 1904 (Tepja, Дени́сково) esitatud seto külade hulgas. 1920. a-tel oli tegemist vaid taluga; praegu on seal Ulaskova küla Kruusi, Paloka ja Kopli talu (2007). Mehenimi Денис on kreeka päritoluga (‹ Διόνυσος/Dionysos). Kolmas nimekuju (Гурвицо, Hurowitsi) võiks tuleneda linnunimetusest kurvits. Vrd Kurvitsa2, Tebäne. – AK
Academic;  EAA.298.2.71, L 18; Eesti PK 20; Eesti TK 42; EKSS; Hurt 1904: XXI; Ivanov 1841: 193; KN; KNAB; RL 1922; SeK: 159; Setumaa 1928: 277; Truusmann 1890: 55; Truusmann 1897a: 46; Vasilev 1882: 80

Tessova [`tes´s´ova] ‹-sse›, kohalikus pruugis ka `Tees´s´ova-heSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Üle-Pelska nulk), ? 1536 Стешево, ? 1585 Стешово, 1652 Стешево, u 1790 Стѣшова, u 1866 Тямова, 1904 Teessova, Стешо́во, u 1920 Tessova, 1928 Teesova, 1938 Тямово, 1948 Тесово.  C1
Kuni 1585 kuulus küla Pihkva tuhatnik Fjodor Solovtsovile, hiljem Petseri kloostrile. 1788 allus küla Taeluva kogudusele, 1882 kuulus Ulanuva (Уланово) kogukonda ja Petseri kogudusse. 1977–1997 oli Helbi küla osa. Kohanime päritolu on ebaselge, vrd vn стесать ’maha kantima, maha viilima’, eesti tesseldama ’tesliga, sirge teraga ristkirvega siledaks tahuma’. Pihkvamaal on Stešovo (Стешово) küla.AK
Academic; Eesti TK 42; Hurt 1904: XVIII; Maslennikova 1955: 125; NL TK 25; PGM 1785–1792; RKKA; SeK: 159; Setumaa 1928: 277; Truusmann 1890: 58; Truusmann 1897a: 43; Truusmann 1897b: 72; Vasilev 1882: 304; Vene TK 126; VMS

Teterüvä-`rüvvä ~ -sse›, kohalikus pruugis ka Teterövä-`rövväSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Pankjavitsa, Koolina nulk), ? 1652 Татаринова, 1882 Тетерино, Варкулево (puustus), u 1920 Tetereva, 1923 Teterova (talu), 1939 Тетерево, 1943 Teterevo (puustus), 1986 Тетерова, 1997 Teterüvä.  C2
XIX–XX saj esineb nii küla, puustuse kui ka talu(de)na. Kohanimi tuleneb ehk linnunimetusest teder, nagu näitab ka 1938. aasta talunimi Tedremäe. Kui aga 1652. a kirjapanek peaks olema samastatav, võib kohanime lähteks olla perekonnanimi Tatarinov (Татаринов), mis omakorda tuleneb sõnast татарин ’tatarlane’. Petserimaal Laura vallas on kaks Tetereva küla, Petseri vallas oli Teterkina puustus. Paralleelnime Варкулево päritolu on ilmselt sama kui Vaarkali nimel. Vrd Tedre, Vaarkali3. – AK
Academic; Eesti PK 20; Eesti SK 10; Eesti TK 42; Eesti TK 50; KNAB; NL TK 25; RKKA; SeK: 161; Truusmann 1897a: 45; Truusmann 1897b: 77; Vaba 2014: 916; Vasilev 1882: 316; ÜAN

Tiastõ [`tiastõ] ‹`Tiastõ ~ -sse›, kohalikus pruugis`Tiassilõ›, kirjakeeles varem ka Teaste Seküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Misso vallas (Pankjavitsa, Luhamaa nulk), 1872 Teaste, 1882 Синицы, 1904 Teastõ, Сини́цы, u 1920 Tiastõ, 1922 Teaste.  B3
XIX saj kuulus küla Selesova (Железово) kogukonda ja Pankjavitsa kogudusse. Küla on arvatavasti oma nime saanud talunimest või talupoja lisanimest, mis tähendab tihast: lõunaeesti tialanõ, tianõ, tigalanõ ja tiganik. Vene vaste Синицы on tõlge (синица ’tihane’). Samast tüvest on pärit perekonna- või isikunimi Sinitsa (Синица). Sinitsõ (Синицы) esineb kohanimena Pihkvamaal, Sinitsõno (Синицыно, sm Sormula) Ingerimaal ning Sinitsa (Синица) jõenimena Tveri kandis. Vrd ka Tigledsä järv (vn озеро Тиглицы) ja endine Tiglitsa küla Petserimaal. Vrd Tialasõ, Tiklasõ. – AK
Academic; Eesti TK 42; Hurt 1904: XXIII; Hurt 1904–1907: II, 69; RL 1922; SeK: 161; Truusmann 1897b: 68; Vasilev 1882: 290; VES; VMS

Tiilige-le›, kohalikus pruugis ka Tiilike`TiilkileSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Misso vallas (Pankjavitsa, Luhamaa nulk), 1866–1867 Тиликова, 1872 Tiiliste, 1882 Тилики, 1904 Tiiliste, Tiiliga, Тю́лики, u 1920 Tiilike, 1997 Tiilige.  B3
Küla kuulus XIX saj Selesova (Железово) kogukonda ja Pankjavitsa kogudusse. Kohanime vaste võiks olla murdesõna tilk, mis annaks sarnase isiku- või lisanime. Arvatavasti on siiski lähteks isikunimi Tilik ~ Tiilik, mis tuleneb saksa nimest ThieleDietrich. Vene sõnavara põhjal nime seletada ei õnnestu, Tilikov (Тиликов) esineb perekonnanimena Valgevenes. Külast 4 km lõunaedelas on ↑Väiko-Tiilige küla. Vrd Tiilima, Tilga4, Tilleorg, Tsilgutaja. – AK
Academic;  EAA.298.2.71, L 18; Eesti PK 20; Eesti TK 42; Hurt 1904: XXII; Hurt 1904–1907: II, 408; SeK: 161; Truusmann 1897b: 77; Vasilev 1882: 317; VES

Tiirhanna [`tiirhanna] ‹-`handa›, kohalikus pruugis `Ti̬i̬rhanna Seküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Üle-Pelska nulk), u 1790 Погиблова, 1882 Погиблово, 1904 Tiirhanna, Поги́блово, u 1920 Tiirhana.  C2
XIX saj kuulus küla Ulanuva (Уланово) kogukonda ja Taeluva kogudusse. 1977–1997 oli Uusvada küla osa. Nimevasteks sobib tiir ’väike veelind; soo’ (kagu pool ’juur’) või tiirak ’kidur juurvili’. Kui lähtuda sõna tiir soo tähendusest, millele liituks Võru hand : hanna ’saba; äär, (järjekorra) lõpp’, saaks kohanime tõlgendada kui „sooäärset“. Venekeelne nimevariant Погиблово võib pärineda perekonnanimest Погиблов, mis A. Šteingolde oletusel võiks lähtuda lisanimest Погибл (vanavene Погыблъпогыбнуть ’hukkuma, hävima’). Kohanimi Pogiblovo (Погиблово) oli ja on eriti Pihkvamaal kaunis levinud. Vrd Tiirimetsa. – AK
Academic; Eesti TK 42; Hurt 1904: XVIII; PGM 1785–1792; SeK: 161–162; Truusmann 1897b: 55; Vasilev 1882: 232; VES; VMS

Tiklasõ [`tiklasõ] ‹-le›, kohalikus pruugis`TiklasilõSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Pankjavitsa, Petseri, Koolina nulk), 1585–1587 пус. Тыклово (puustus), 1866–1867 Тыклина, 1882 Тиклицы и Тыклицы (küla Pet), Тиклова Гора (otreez Pet), Тиколово (otreez Pan), Тиклицы (Лаптево) (puustus Pan), u 1900 Тыклица, 1904 Tiklasõ, Ти́глицы, u 1920 Tiklase, 1922 Tiklitsa, 1923 Tiklitsa (küla), Tõklitsa (talud), 1928 Tiglase, 1937 Tiklatsi, 1938 Tikliste, 1965 Tiklasõ.  C2
XIX saj kuulus Petseri valla küla ja otreez Ulanuva (Уланово) kogukonda ja Taeluva kogudusse, samanimeline puustus ja otreez aga Pankjavitsa valda. 1977–1997 oli Palo küla osa. Kohanime aluseks võib olla Võru- ja Setomaal tuntud sõnad tikl ’lind’ (Har), tigalanõ ’tihane’ või tiklõma ’mune koksima’ (Se, Lut). Nime lähteks võib veel olla võru linnunimetus tikk ’rähn’ (vrd sm isikunimi Tikka). Ehk on seegi külanimi seotud linnunimetusega (tigalanõ, tikk)? Vene perekonnanimi Tõklin (Тыклин), mis võib samuti aluseks olla, pärineb kas tegusõnast тыкать ’müksama, toksama’ või sõnast тыква ’kõrvits’. Vrd Tiastõ, Tika. – AK
Academic;  EAA.298.2.71, L 18; Eesti TK 42; Eesti TK 50; Hurt 1904: XVII, XXX; KN; Markus 1937; Pskov 1585–1587: 314; RL 1922; SeK: 162; Setumaa 1928: 277; Truusmann 1897b: 77; Vasilev 1882: 318; VMS; ÜAN

Tobrova-sse›, kohalikus pruugis-heSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Petseri, Koolina nulk), 1561 Дубровка, 1585 Исакова Дубровка на Пивже, Дуброво, u 1790 Дубровка, 1884 Tobrova, 1904 Tobrova, Дубро́вка, 1945 Dobrova.  C2
Kuni 1585 kuulus küla Pihkva tuhatnik Fjodor Solovtsovile, sealtpeale Petseri kloostrile. 1882 oli Ulanuva (Уланово) kogukonnas ja Saalessa (Залесье) koguduses. Tõenäoliselt on kohanime aluseks vene дубрава ’tammemets, -salu, laialehiste puude salu’, nagu osutas J. Simm. Pihkva- ja Petserimaal on mitu Dubrovka (Дубровка) küla.AK
Academic; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1904: XVIII; Hurt 1904–1907: II, 209; Maslennikova 1955: 125; PGM 1785–1792; SeK: 162–163; Simm 1971c: 171; Truusmann 1890: 55; Vasilev 1882: 85; Uuet 2002

Tonja-sse›, kohalikus pruugis Ton´a Seküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Värska vallas (Lobotka, Poloda nulk), 1563 Тонища Кирилкова (küla), 1585 Тонища, u 1790 Тани, u 1866 Тони, 1877 Toońa, 1885 Tona K., 1886 Tun´a, Танишецъ, 1904 Toon´a, Tuunä, То́ни, 1922 Tonä, 1923 Tonja.  A2
Küla kuulus 1882 Väike-Rõsna kogukonda ja Värska kogudusse. Üldlevinud on seisukoht (J. Simm), et kohanimi pärineb sõnast тоня ’kalapüük, kalurite peatus- või laagrikoht, loomusekoht jne’ (V. Dal). Kohanimi võib olla ka vene naisenime Антонина lühivorm. J. Truusmann seletab kohanime tegusõna тянуть ’tõmbama’ abil. Sarnaseid kohanimesid Petserimaalt ja Venemaalt on raske leida. Vrd Tooni. – AK
Academic; Eesti PK 20; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1903: 166; Hurt 1904: XVI; Hurt 1904–1907: II, 163; PGM 1785–1792; RL 1922; SeK: 163; Selart 2016: 100; Truusmann 1890: 58; Truusmann 1897a: 46; Truusmann 1897b: 78; Vasilev 1882: 319; Vene TK 126; ÜAN

Toodsi1-le›, kirjakeeles varem ka Tootsi Seküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Misso vallas (Pankjavitsa, Luhamaa nulk), 1882 Тучино, Вахново (puustus), u 1920 Tutšino, 1922 Tootsi, 1997 Toodsi.  C3
1977–1997 oli Luhamaa küla osa. Puustust on esmakordselt mainitud alles XIX saj, küla arenes välja XX saj alguses. Valla arvestuses olid siin 1939 siiski üksiktalud ning 1945 oli Toodsi märgitud koos Kossa külaga. Eesti algupära korral vrd lõunamurrete toodsu ’kasimata laps’ (Urv), toodus ’põuavälk’, ent lähteks võib olla ka saksa isikunimi Toots (‹ Theoderich), mis on hiljem edasi kandunud järvele (u 1790 Малое Лядово nime all, ↑Pabra järv). Võib ka lähtuda vene sõnast туча ’midagi suurt, kohevat, mahukat; tormipilv, vihm, rahe, pimedus, halb ilm’ (V. Dal), ent pigem jääb nime päritolu vene sõnavara alusel lahtiseks. E. Saar märgib, et kohanime vene kirjapilt Тучино näib lätipärane (*Tūcis, vahest vana eesnimi). M. Fasteri andmeil oli Lätis Kornetis omaaegne eestlaste perekonnanimi Toots kirjas kujul Tūcis. Tutšino (Тучино) oli Pihkvamaal päris levinud kohanimi. Karjalas on Tutškova (Тучкова) küla, Pihkvamaal veel Tutšnoje (Тучное) järv. Vrd Toodsi2, Tootsi2. – AK
Dal’ 1880–1882; Eesti PK 20; Eesti TK 42; PGM 1785–1792; RL 1922; SeK: 163; Truusmann 1897b: 80; Vasilev 1882: 323

Toomasmäe [toomas`mäe] ‹-leSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Mikitamäe vallas (Lobotka, Poloda nulk), 1558 Tomosso, 1585 Томасово, 1585–1587 Томасово-Васильево, 1646 деревни […] Томосово, u 1790 Томусова гора, 1792 Томасова, 1855-1859 Томасова Гора, 1874 Toomasmäe, 1882 Томолова Гора (puustus), 1885 Tooma Mägi, 1904 Toomasmäe, То́масова Гора́, 1922 Toomasemäe, Tomasovo.  A2