[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

Sarise-le›, kohalikus pruugis Sarisõ-lõRõuküla Võru maakonnas Rõuge vallas, kuni 2017 Haanja vallas (Rogosi mõis), 1588 Jurik Saris, 1630 Saritze Mert, 1638 Saritza Mert, Saritza Mick, 1684 Saris, Sarris, 1765 Dorf Sarrisse.  A3
Talurühma ja küla nimi põhineb vanal talupoja lisanimel. Kahe perega Sarise talu on 1684 asunud tänastest ida pool, Tabina talu kohal. Praeguse küla tuumiku kohal on olnud peremees Wesua Jacob, kellel on seos mõisapiirist Vana-Laitsna pool leiduva Vanaussaia talurühma lätipärase nimekujuga Vezschla XIX saj. Sarise nime päritolu pole selge, nagu pole ka selge, kas algupärases häälduses võis esineda pikk a. Pika a korral võiks olla tegemist läänemeresoome Saarise (lõunaeesti Saaritse) nimega sõnast saar. Algse lühikese a korral on lisanimi Sarine : Saritse sõnavaraliselt mitmeti tõlgendatav. Vrd nt Wiedemanni sõnaraamatu tartukeelne veisenimi Sarik, oletatavasti sõnast sarv. Ka sõna sari ’viljatuulamissõel; kobar’ võiks olla lisanime aluseks. Sarise järve on 1684. a kaardil nimetatud *Verijärveks (Wery Siö). Vrd Vihkla. – ES
 EAA.308.2.178, L 1; EAA.308.6.316:9, L 3p; EAA.1268.1.401:137, L 132p; PA I: 31; Rev 1638 I: 182; Roslavlev 1976: lisa 2; Sukunimet 1992: 529; Wd

Sääritsa-sse›, kohalikus pruugis Siäritsa ~ Siärtsä Kodküla Tartu maakonnas Peipsiääre vallas, kuni 2017 Jõgeva maakonnas Pala vallas (Ranna mõis), 1638 Saritz, 1723 Zeritsist, 1758 Seritze.  B2
L. Kettunen pakub nimele kaks seletust: kas lühend nimest *Sääreotsa või laennimi vene keelest (nagu mõned muud tsa-lõpulised nimed, nt Mitkovitsa, Puravitsa). Et küla asub neeme lähedal, siis olevat tõenäolisem esimene seletus. L. Kettunen märgib ka Peipsi idakaldal asuvat eesti küla Sääritsa, mis võiks olla siinsega asustuslooliselt seotud. (Tegelikult on selline küla Pihkvamaal Seredka lähedal põhjas, sagedama nimega Saaritsa, vn Заречье, elanikud enamasti pärit Võrumaalt.) V. Pall lisab, et kolmas võimalus on eraldada nimes tuletusliide -ts (nagu sõnades jalats, nokats), ja meenutab, et Vaivaras on Säärits pika mehe sõimunimi ning Wiedemannil on sõna säärikas ’pikasääreline, sihvakas’. Sääritsa külaosade nimed on Kureküla (põhjapoolne) ja Haneküla ehk Hanelinn (lõunapoolne).PP
EO: 179, 237–238; Nigol 1918: 17; PTK I: 93, 230; Rev 1638 II: 218; Treial 2007: 25

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur