[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

Harku3 [`harku] ‹`Harku ~ -sse›, kirjakeeles varem ka Arku Nispaik (küla) Harju maakonnas Saue vallas, kuni 2017 Nissi vallas (Saida poolmõis), 1394 Harke (küla), 1565 Harckaby, 1796 Arko, 1923 Harku.  B2
P. Johansen on 1241 Taani hindamisraamatus mainitud Harkua ühendanud Nissi Harkuga. Kindlasti on Nissis asuvat küla nimetatud XIV saj ürikus, kus ordumeister annetab maad Everhard v. Boderckele, hüüdnimega Wekebrod. XVI saj kuulus küla Ruila alla, veel hiljem Nurme mõisale. Küla ühendati Odulemma külaga 1977. Vrd Harku1. – MK
EAA.1.2.931:54, L 47; Joh LCD: 349; LUB: VI, 2927

Odulemma-`lemma ~ -sseNisküla Harju maakonnas Saue vallas, kuni 2017 Nissi vallas (Nurme mõis, Saida poolmõis), 1565 Oddemoolby (küla, kus talupojad Bertill Oddemall ja Jack Oddemall), 1615 Oddemalby, 1686 Odelumby, Oddulam, 1796 Oddolem (küla).  B2
XVII saj kuulus küla Nurme mõisa alla, mainitud on ka talupoega Oddulem Jurgen. Juba 1394 on mainitud Riisipere mõisa all koos Nissi ja teiste ümbruskonna küladega Harku kõrval nime Otzomull, mida võiks samastada hilisema Odulemmaga. XIV saj oli piirkonnas ka Otzomoise. Juhul, kui viimati mainitud kirjapanekud on Odulemma varasemad üleskirjutused, siis oleks nime aluseks karu tähendanud sõna, vrd soome otso ’karu’ ja eesti samatähenduslik ott. 1977 liideti Odulemmaga ↑Harku küla. Odulemmast lõunasse jääb Saida poolmõis, mis eraldati Nurmest 1884. Vrd Vasalemma. – MK
EAA.1.2.931:85, L 78; EAA.1.2.938:11, L 10; EAA.1.2.940:686, 690, L 673p, 677p; LUB: VI, 2927; Mellin

Rehemäe [rehe`mäe] ‹-leKulküla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, kuni 2017 Harju maakonnas Nissi vallas (Koluvere mõis, Maidla mõis), 1930. a-tel Rehemäe (talu).  C3
Ametliku külanimena tekkis 1977, kui liideti Kuke küla (a-st 2018 uuesti eraldi küla) ja Nissi valda jäänud osa Rõuma külast (Tõlva, XIX saj I poolel talunimena Tolwa, 1798 Tölpa kõrts). Viimases on olnud nii Rehemäe kui ka Rehemetsa talu. 1615 on mainitud lähestikku Õmma (Engiemäch) ja Römäckeby, neist viimane võiks olla samastatav Rehemäega (võib-olla on sellega samastatav ka 1505 Reomecki). XIX saj I poolest pärit kaardil puuduvad nii küla kui ka enamik talusid, välja arvatud Nikre kõrts, Tõlva ja Õmma. XIX saj II poolel oli kolmest talust koosnenud talurühm Öngmamäe, Öngmakörtso ja Öngmarehhe Rõuma mõisa järgi. Tõenäoliselt on Rehemäe küla välja kasvanud kunagisest vabatalust, mis on harunenud kord kaheks talurühmaks, kord esinenud taluna. 1913 on liidetud Õmma-Rehe ja Rehemäe talu suurmajandiks, millest sai riigimõis, Nõukogude ajal oli siin Saida sovhoosi Rehemäe osakond. Vrd Kuke3, Rõuma, Õmma soo. – MK
EAA.1.2.938:23, L 22;  EAA.854.4.208, L 1; EAN; Eesti TK 50; KN; KNAB; Paucker 1852: 29

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur