[KNR] Eesti kohanimeraamat

Saabolda ‹-sse›, kohalikus pruugis ka Sabola ~ Sabolda ‹-he› Se – küla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Värska vallas (Petseri, Saatse nulk), 1585 Заболотье, 1855–1859 Заболотье, 1780 Заболотья, 1886 Sabola, 1903 Saabolda, 1904 Sabola, Saabolda, За́болотье, 1922 Sabolda.  B1
● XIX saj algul kuulus Snetogorski kloostrile, hiljem riigile; sajandi lõpupoole oli Molosva (Моложва) kogukonnas ning Saatse koguduses. J. Simmu järgi on külanime seletuseks eesliide за ’taga’ + tüvi болото ’soo’ + järelliide ье; заболоть või заболотье tähendaks kohta soo taga, sootagust. Kohanimi Zabolotje (Заболотье) on Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes levinud, vrd ka заболотный ’sootagune’, заболотник, заболотень ’sootagune elanik’. J. Truusmann tõi Zabolotje võrdluseks leedu bala, eesti palu ’stepp, liivane kuusemets, kuiv põõsastikuga tasandik’ ning soome paltto, paltta ’nõlv, serv, kallak’, kuid need pole usutavad. Vrd ka Kuulja Saabodja (Заболотье) ning Petseri Saabolda (1866 Заболотье). Saabolda kaguots on Tseremiisla (vn Черемислово). – AK
Academic; Dal’ 1880–1882; Dal’ 1955; EAA.1999.1.101; EAA.1999.1.102; EAA.1999.1.307;  EAA.298.2.71, L 15; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1903: 163, 238; Hurt 1904: XX; Pskov 1792; PTK I: 212; RL 1922; SeK: 128; Simm 1970b: 140; Truusmann 1897b: 18; Vasilev 1882: 99; VES; VMS