[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kaalepi ‹-sse› JMd – küla Järva maakonnas Järva vallas, kuni 2017 Albu vallas, mõis, sks Kaulep, XIV saj lõpul – XV saj algul Caulep, 1782 Kaleppi, Kauleppi.  C3
● 1627. a-ks rajati Kaalepi küla asemele mõis. Senist Joatvere ehk Jäätvere (1492 Yatveir, 1564 Jatfer, 1871 Jaatwerre) küla hakati hiljemalt XIX saj lõpul kutsuma rööpselt Kaalepi külaks, nimi kinnistus 1920. a-teks. Kaalepi mõisa maadele tekkis 1920. a-tel asundus. Mõisasüda nimetati 1950. a-tel asundiks. Mõlemad liideti 1977 Kaalepi külaga. Nime algusosa võib olla muistne isikunimi *Kau(e), milles murdepäraselt on au muutunud aa-ks, järelosis -lõpe (↑Jalalõpe). Ilmselt ei pärine kohanimi heebrea nime Kaleb mugandusest Kaalep, mis on Eestis hilisem. 1977 liideti Kaalepiga Albu valla piiresse jäänud osa ↑Kihme külast. – FP
Bfl: I, 378; EAA.1.2.933:54, L 54; EVK; Hupel 1774–1782: III, 509; Johansen 1930a: 152; KNAB; Rajandi 1966: 206; Schmidt 1871; Stoebke 1964: 35; Ungern-Sternberg 1912a: 92

Kalesi ‹-sse ~ -le› HJn – küla Harju maakonnas Raasiku vallas (Peningi mõis), 1241 Kallis senkau, 1283 Kallisenkave, 1288 Kalsekawe, 1536 Kallitse, 1551 Kallisekowe, 1575 Kallyze kulle, 1923 Kalesi.  A4
● Küla kuulus XIII saj Daugavgrīva (Dünamünde) kloostrile, hiljem Padise kloostrile kuulunud Raasiku mõisale. Kui Raasikust eraldati u 1686 Peningi mõis, läks küla selle koosseisu. XIX saj lõpul eraldati Peningist Kalesi karjamõis. Karjamõisa maadele 1920. a-tel tekkinud asundus liideti pärast 1940. a-id külaga. P. Johansen peab nime algusosaks isikunime (sm Kallinen), mis tema järgi Taani hindamisraamatu külanimedes liitub sageli sõnale kaev : kaevu. L. Kettunen pakub välja ka sõna kale ’tugev’ nagu nimes Kaleva. Usutavam on Johanseni etümoloogia, Kalli on olnud nii eesti kui ka liivi isikunimi, nimele liitunud -ne näitab perekuuluvust, mis sobib kaev-lõpulise nimega. Nõustuma peab aga L. Kettuneni väitega, et -si on nimes hiline parandus, see esineb esimest korda 1913. 1690.–1691. a kaardil on külast (Kallis By) tükk maad lõuna pool järv (Kallisse Jerwe) ja ka Schmidti kaardil 1871 on sama nimega järv (Kallese, praegu Lõilasmäe järv). Küla keskmest loodes olevat osa on nimetatud Kalesi-Saunakülaks. Kalesi kirdeosas oli varem Saku küla (1283 Sackelevere, 1288 Sakalevere, 1586 Sackouer, 1637 ja u 1690 Sacko), mis kuulus keskajal Raasiku mõisa Tõhelgi vakusesse ja kadus pärast Põhjasõda, lähedal on säilinud Saku talu. – MJ
BHO: 169;  EAA.1.2.C-IV-47; EAA.5393.1.24 (SRA ÖPRK 5. 1637), lk 79;  EAA.1.2.C-III-31; EO: 199–200, 203–204, 338; Joh LCD: 286, 291, 399; KNAB; LCD: 45v; LUB: III, 486a, 522a; Paucker 1847–1849: I, 54; Schmidt 1871; Stoebke 1964: 35

Saulepi ‹Saulepi ~ -sse› Var – küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Varbla vallas, mõis, 1689, 1798 Saulep, 1923 Saulepi (asundus, vald).  A2
● Mõis eraldati Vana-Varblast 1797. Saulepi mõisa maadel tekkis 1920. a-tel asundus, mis 1939. a paiku muudeti külaks. 1977. a asulareformi ajal Saulepi asukoht nihkus: siinne küla liideti Matsiga, Saulepi külaks ühendati aga Kulli, Rädi ja Õhu küla, ilmselt selle järgi, et külanõukogu keskus ja endine vallamaja, samuti Saulepi kool asusid Kulli külas. Endised piirid taastati 1997. L. Kettuneni vihje, et nimi esineb Henriku Liivimaa kroonikas, ei vasta tõele. Vrd Saulepa. – MK
EAA.1.2.941:1139, L 1127p; EM: 88; EO: 107; ERA.14.2.451 (Lääne maavalitsuse ettepanek 30. III 1939 nr 9033 asunduste asjus); Mellin