[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

Kassi2-le›, kohalikus pruugis ka Kassi`mõisa-lõ, -nUrvküla Võru maakonnas Antsla vallas, kuni 2017 Urvaste vallas, kõrvalmõis (Vastse-Antsla mõis), sks Kaschhof, 1688 Kassen Hoff.  C1
Kassi on olnud Vastse-Antsla mõisa kõrvalmõis, millest on säilinud 1688 tehtud eraldi kaart. Ilmselt on tegemist juba vana hajatalu ehk mõisakohaga suure *Sääslä küla ääremaal, mille järgi on hiljem nimetatud ka külasid, nt 1762 Kassimoisa alla Kolk ja Kassimoisa Wirro Kolk. Mõisanimi ei haaku ümbruskonna talunimedega, v.a ehk Kaosse talu (? 1592 Kazeyasz Piep). Nime võib seostada loomanimetusega kass, mis on sage talupoja lisanimi ja eriti levinud kõrtsinimi Võrumaal. Küla lääneosa kannab Kassilaanõ nime. Kassiga on 1977 liidetud Pundõ (Punde) küla.ES
 EAA.308.2.181, L 1; EAA.1270.1.264:20, 23, L 19p, 23; PA II: 447

Kuldre [`kul´dre] ‹-sse›, kohalikus pruugis `Kul´dri-lõ, -nUrvküla Võru maakonnas Antsla vallas, kuni 2017 Urvaste vallas (Vastse-Antsla mõis), 1762 Kulti Jürri.  C1
Külanimi põhineb Kuldi-Jüri, lühenenult Kuldri talu nimel. Talu asub põlises külas, mille tänapäevaks kadunud nimi võis olla *Sääslä (1419 Seeskül, 1582 Seslakilla, 1798 Säsla). Uue külanime kujunemisel oli otsustav Vastse-Antsla vallamaja rajamine Kuldri talu juurde XIX saj II poolel ja valla koolimaja ehitamine 1910. Talunimi ja inimese lisanimi Kuldi võib olla võrdlus loomaga, kuid nagu on näidanud M. Kallasmaa, võib see põhineda ka alamsaksa sõnal schulte [skulte] (sks Schulze), mis muuhulgas tähendab külavanemat. Kuldrega on 1977 liidetud Kiisa küla (1970).ES
EAA.1270.1.264:15, L 14p; LGU: I, 208; Mellin; PA I: 84; SK I: 130

Kõlbi-le›, kohalikus pruugis-lõUrvküla Võru maakonnas Antsla vallas, kuni 2017 Urvaste vallas (Vastse-Antsla mõis), 1592 Kelpe Jak, 1627 Kelpa Tidt, Kelpa Mick, 1638 Kolpy Tydt, Kelpi Mewes, 1762 Kölbi.  C1
Talurühmast arenenud sumbridaküla. XVIII saj ja ka varem jagunes praegune küla *Sääslä (Säsla) ja *Põrsala (Pörsala) küla vahel. Kõlbi talud märgiti XVII saj *Sääslä ning 1762 *Põrsala küla alla. 1782 oli Kõlbi (Kelby) taluperesid juba viis. XIX–XX saj oli Kõlbi neljast talust koosnev rühm, kuid Kõlbi küla osadeks hakati pidama ka Mihkali, Vaarikala ja Varõssõ talurühma. Kõlbi lisanime esmamaining 1592 ei pärine samast kohast, vaid Lanna külast (↑Säre). Nime päritolu on teadmata, vrd perekonnanimi Kelp ja `Kõlpa talu (Kan). Kõlbi läänepiiril on Suurõsöödü talud. Kõlbiga on 1977 liidetud Matsi küla (1970), viimane koosnes Andrejaani, Matsi ja Tootsi talurühmast.ES
EAA.1270.1.264:11, L 11; EAA.1865.2.130/2: 8, L 8; PA II: 444; Rev 1624/27 DL: 105; Rev 1638 I: 39

Udsali2-sse›, kohalikus pruugis-lõ, -n›, kirjakeeles varem ka Utsali Urvküla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Sõmerpalu vallas (Vaabina mõis), 1638 Vdzal Hin, 1719 Uzali Anzo Ockaz, 1762 Utsali Juhhan, 1839 Ustallo.  A1
Külanimena on esitatud juba 1839 Rückeri kaardil, 1977–1997 oli Keema küla osa. Algselt lisanimi ja talunimi külas, mille nimi võis olla *Lendlä või *Ländlä (1582 Liandla, ↑Keema). 1839. a nimekuju Ustallo on ilmselt kirjaveaga, sellele vastab 1890. a mõisakaardi Utsallo. Nimi ei ole sajandite jooksul muutunud, selle algupära on ebaselge. Naabruses Antsla mõisas *Sääslä külas leidus 1592 talupoeg ja kubjas Simon Vdzela. 1601 elas Antsla mõisa maal Utzell Simon. Võimalik, et nende järeltulijaid sattus ka Vaabina mõisa aladele. Vrd Utsali. – ES
EAA.1270.2.1:4, L 3p; EAA.1270.1.264: 57, L 56p;  EAA.2469.1.740, L 1; PA I: 84; PA II: 446; Rev 1601: 60; Rev 1638 I: 53; Rücker

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur