[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

Rohu-sseSimküla Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas, kuni 2017 Laekvere vallas, mõis, sks Rocht, 1281 Růchte, 1285 Ruchte, 1569 Rochte (küla).  A2
1489 on mainitud nii mõisat kui ka küla (Rochte). Mellinil on 1796 mõis (Rocht) ja küla (Rohho). 1920. a-tel tekkis mõisa ümber asundus, mis 1977 liideti külaga. P. Johanseni järgi pärineb siit vasallisuguvõsa Rochte, mis on jälgitav XIV saj lõpust alates (1390 Rakveres Heideke Rochte). Kui lähtuda eesti keelest, siis on külanime aluseks rohi (roht) : rohu. Vrd Rohense. – MK
BHO: 506; Joh LCD: 901; LUB: III, 475a, 488a, XII, 666; Mellin

Roiu-leVõnalevik Tartu maakonnas Kastre vallas, kuni 2017 Haaslava vallas (Kriimani mõis), 1627 Roya Wessky, 1796 Rojo (karjamõis), 1923 Roio (asundus).  A2
Algselt ilmselt veskikoht Mõraoja ääres. Päkste külas on juba 1588 olnud mitu veskit. 1758 on Roiu Markuse (Raujo Marcus) maadel märgitud mõisakoht. Veskina on ta 1627 kuulunud Hilja mõisale, hiljem on olnud Kriimani karjamõis. 1946 ühendati osa Päkste ja Kõivukülaga. 1970. a-tel Roiu asund, al 1977 alevik. J. Simm pakub nime päritoluks sõna roid : roiu, millel on kolm tähendust: 1) mustus, tolm, prügi; 2) jäme liiv; 3) kehv, kõhn loom. L. ja I. Rootsmäe teatel olevat pärimuse järgi Roiu talu rajaja, hilisemate Roiode, Roimannide ja Roilandite esiisa, tulnud siia Rootsist.MJ
BHO: 510; Mellin; Rootsmäe 2016: 91–92; Simm 1973: 98, lisa 167–168; ÜAN

Ruu-sseJõeküla Harju maakonnas Jõelähtme vallas (Jägala mõis), 1241 Rutæ, 1249 Ruts, 1537 Rudde, 1541 Rudu, 1637 Ruukülla.  B3
1249 läänistati küla Tallinna piiskopile Thorkillile. 1281 oli Ruu koos Jägalaga Tallinna piiskopi mõis. 1560 kinnitas piiskop külast 4 adramaa ülemineku Gerdt Schüttele, kelle kohta 1555 öeldi, et ta on Joalt. Ülejäänud kolm talu kuulusid 1565. a andmetel endiste piiskopi valdustena Rootsi kroonile. 1623 vahetasid Gerhard Schütte ja Jakob de la Gardie omavahel maid ja Ruu küla läks Jägala mõisa alla. 1837 on Ruu mainitud karjamõisana (Ruu), suhteliselt väike küla kadus paarikümne aasta pärast ning tekkis uuesti XIX saj lõpuks karjamõisast põhja. Külanimi lühenes XVII saj ühesilbiliseks ja nagu sellistel nimedel tavaline, liitus sellega -küla. L. Kettunen arvab, et nimi on algselt olnud *Rutto (rutt : rutu), millest ehk tulenes *Rudu, viimasest omakorda Ruuküla. Ta peab seda vanaks isikunimeks. Ruu külaga liideti 1977 Joa küla, viimase nimi kandus üle ↑Jägala-Joale. Ruu piires asub endine Kääniku mõis (sks Känick, 1798 Kenik), mis eraldati Kodasoost 1702. Sisuliselt oli see al 1769 Kodasoo kõrvalmõis ja praktiliselt karjamõisa staatuses.MJ
BHO: 516; EM: 58; EO: 189; Joh LCD: 582–583; Jõelähtme 2010: 163, 180–181, 208–209; KNAB; LCD: 45v; Mellin; Vilbaste 1949: 413

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur