[KNR] Eesti kohanimeraamat

Leedi1 [leedi, ka `leedi] ‹`Leedi ~ -sse› Lai – küla Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, kuni 2017 Torma vallas, mõis, sks Ledis, 1408 Lede-Gut, 1541 Ledes (mõis), 1599 wieś Lideza, 1638 Lehdekülla.  B1
● Mõisast on teateid 1541, selle kõrval oli ka samanimeline küla. Mõis plaanistati 1920, tekkis asundus, mis 1977 liideti külaga. Varasemais kirjapanekuis esineb üsna järjekindlalt nime lõpus -s. On väheusutav, et kõik kirjapanekud märkisid seesütlevat käänet. Häälikuliselt täpset vastet oletatavale lähtekujule *lees : leede tänapäeva üldnimede hulgast ei õnnestunud leida. Võrdluseks võiks siiski esitada leede : leete, VNg liedes : liete, Trm liedas ’liivaseljandik järves, meres; savine, liivane maa’. Tähenduse poolest võiks see üldnimi sobida sooäärsel mäeveerul asuva küla nime lähteks. Vrd siiski saksa isikunimesid Ledi, Lethe. XVI–XVII saj on mõisat nimetatud ka omaniku von der Rope järgi (1599 Rop mojza, 1638 Ropen Hoff). 1977 liideti Leediga ↑Kirivere, Mõisamaa (1599 w Moyzamie) ja Vaheküla. Mõisamaa oli Poola ajal karjamõis ja kandis ka omanike nimesid (1624 Dietrich Haken Hofichen ja Brinckstete). Vrd Leediküla. – VP
BHO: 297; LGU: I, 171; PTK I: 116; PTMT: I, 194; P XVI: 109, 135, 139; Rev 1624/27 DL: 173; Tartumaa 1925: 250

Ohulepa [ohu‿lepa] ‹-`leppa ~ -sse ~ -le› Hag – küla Rapla maakonnas Rapla vallas, mõis, sks Erlenfeld, 1798 Ahalep (karjamõis).  C3
● Karjamõis tekkis XVII saj lõpus, 1806 eraldati Kelbast iseseisva mõisana. Nimes esineb *ohto või *ohte ’karu’ ja *lepa, mis on Eesti kohanimedes korduv osis ja võib olla ka sama mis *lõpe. Mõisa juurde kuuluva Ohulepa vana küla ajalooline nimi on Aigitse (1241 Ækizæ, 1412 Aickytze, 1725 Agitz), seda kasutati XX saj alguseni. L. Kettunen oletab, et tegu on sugunimega *Aikkinen, väheusutav on seos sõnaga äkine. Ohulepa küla piiresse jäävad ka põhjaserval endine Nõmmepere mõis (ka Uuemõisa või Rope, sks Neuhof, eraldati Kelbast 1801) ja Nõmmepere (Rope) küla. Viimanegi on põlisküla (1412 Roep, 1725 Roppe). Vrd Aela, Karulõpe. – PP
Bfl: I, 111; EM: 170; EO: 241; Joh LCD: 312; Mellin; Rev 1725/26 Ha: 247

Roobe ‹-le› Hel – küla Valga maakonnas Tõrva vallas, kuni 2017 Helme vallas, mõis, sks Ropenhof, 1226 Rupenia (ala), 1593 Roppen (mõis).  A2
● Kuni 1977 Roobe asundus. Küla on nime saanud mõisa järgi, viimane omakorda põhineb liivi sugunimel, mis esineb ürikuis kujul Ropa, Rope, Roop, Ropp. Nimi tuleb kohanimedes esile liivlaste aladel ka Lätis. 1968 liideti osa Roobe külast Tõrva linnaga. – MK
BHO: 512; Eisen 1929a: 162–163; EO: 6–7; LUB: III, 87a

Roobi ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-lõ› Rõu – küla Võru maakonnas Rõuge vallas (Viitina mõis), 1638 Kierriko Jury Pustus, 1684 Kirko Mick, 1796 Dorf Robi oder Kerriko, 1839 Robi.  C3
● Roobi oli 1977–1997 Ristemäe küla osa. XVIII saj kirjalikku käibesse tulnud Roobi nimi võiks põhineda eesnimest saadud lisanimel. Võrdlusaluseks sobivad Roberti (Ruperti) mugandused Roop, Roopi jt. Eesti nimevaras leidub samakujuline ja ilmselt sama päritolu vanem lisanimigi, nt 1468 Clawes Rope, mida võib olla teisendatud ka nimeks *Rööp, nt 1540 Hannus Roepe. Külanimi on XVIII saj vahetunud. Varasem, algtalu nimi erineb pisut nimedest, mis põhinevad XVI saj eesnimel *Käärik (‹ Gerhard). See nimi on kas seostunud sõnaga kirik (võru kerik) või olnud Gerhardi mugand nagu sks Girke, mis omakorda on mõjutatud lääneslaavi eesnimest Girek (‹ Georgius). Seda eesnime on XVI saj silmatorkavalt palju leidunud Sangastes (1582 Kiryk, Kirk, Kieryk, Gieryk), samal nimel põhineb Sangaste perekonnanimi Kirk. Roobi lõunaosa on tuntud Palandu nime all. Vrd Ropka. – ES
 EAA.308.2.178, L 1; EAA.308.6.316:13, L 8; EAA.1268.1.403:483, L 430p; Lexikon der Familiennamen 2008: 248; PA I: 69-73; Rajandi 2011: 145; Rev 1638 I: 188; Rücker; Stoebke 1964: 64, 156