[KNR] Eesti kohanimeraamat

Linna2 ‹`Linna› Hel – küla Valga maakonnas Tõrva vallas, kuni 2017 Helme vallas (Helme mõis), ? 1624 Linnataxs, Linnatax (küla), 1684 Linna Kylla, 1795 Lienna.  C2
● 1624. a kirjapanekust ei selgu asukoht. 1684. a kaardil oli praeguses asukohas. Mellini kaardil 1798 on Lin̄akül Helmest kagus, praeguse Linna küla kohal on kaardile märgitud kõrts. Linna-nimelised kohad (vrd kohamääratlust 1487 Linekulschen brugghe) Helme lähedal on nime saanud keskaegselt alevilt, millel olid omad kodanikud ja mida kohapeal ilmselt linnaks nimetati. 1731 on kõrvuti nimetatud Linaküll ja Allewakülla. Küla on talu järgi kutsutud ka Ritsu külaks. – MK
EAA.1865.3.176/1:19, L 19; KNAB; LGU: I, 577; Mellin; Rev 1624 PL: 82, 83; RGADA.274.1.192/1:19, L 12p

Pikre [`pikre] ‹-le› Hel – paik (küla) Valga maakonnas Tõrva vallas, kuni 2017 Hummuli vallas (Koorküla mõis), 1624 Pickker Iwasch (talupoeg Koorküla mõisa all), 1638 Pitfer, Picker (küla), u 1900 Пикри (talud).  A3
● Külana taas 1922. Pikre on 1977 liidetud Jeti külaga ja asub Pikre järve ääres. Ehkki 1638 on nimi märgitud vere-lõpulisena, tuleks tõenäoseks pidada talupoja lisanime algset kuju *Pitkjärve › *Pikkjärve › Pikri, vrd Koorküla järvede loendis 1638 Pick See. Vaheldust, kus varasem -järve on andnud -vere, leidub teisteski kohanimedes. Pikre põhjapoolsed talud on tuntud Ritsu nime all. Vrd Pikavere2. – MK
KNAB; Rev 1624 PL: 87; Rev 1638 II: 126, 127

Pulleritsu ‹-le› Pst – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas (Holstre mõis), 1839 Pulliritzo (talu).  C3
● Külanimena al 1977. Paikkonnas olid XVIII saj lõpul Holstre mõisa Pulli talud (1795 Pulli Jaan, Pulli Janus). Nime algusosa lähtub talu- või lisanimest, millele on liitunud alal levinud isikunimi Rits : Ritsu. Varasem külanimi kuni 1977 oli Kipi, mis pärines samuti talunimest (1795 Kippi Ritz). Pulleritsu idaosa Kulli järve ääres on tuntud Uisa nime all. Külaga on 1977 liidetud põhiosa Lepiku külast (u 1900 Леппику). Lepiku hõlmas talusid Pulleritsu ja Holstre piiril, mida 1930. a-tel nimetati Savikülaks. Vrd Pulli. – MK
EAA.1865.3.209/3:77, 84, 85, L 77p, 84p, 85p; KNAB; Rücker

Pärsama [`pärsama] ‹-le›, kirjakeeles varem ka Pärsamaa Krj – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Leisi vallas, mõis, sks Persama, 1645 Persni, Perßin, Persim (küla), 1731 Persema, 1782 Persama.  C2
● Oletatavasti pärineb küla juba XVI saj-st. Mõis on rajatud ajavahemikus 1731–1738 Põhjasõjast tühjaks jäänud talumaadele ning eraldatud Leisist ja Pammast. Pärsama küla hakkas uuesti tekkima XIX saj II poolel. L. Kettunen on pakkunud nime seletuseks sõnu pärise või ka küsimärgiliselt perse ’tagumik, (millegi) tagumine osa’. Vrd ka soome persamus, persaus ’tagaosa, tagatükk’ ja eesti pärs : pärsi ’teatud lind, tuttpütt või kaur’. Nime järelosa on sõnast maa. Pärsama küla kutsuti ka Õigeusu külaks (u 1900 Эйгеузу), sest maid jaotati õigeusu talupoegadele. Küla üksikud osad kannavad nimesid Kolga (kagus), Ritsu (edelas), Sülla ehk Sillaääre (põhjas) ja Vaheaia (loodes). – MK
EKMS: II, 260; EM: 122; KN; KNAB; SK I: 316