[KNR] Eesti kohanimeraamat

Riidma [`riidma] ‹-le› Kod – küla Tartu maakonnas Peipsiääre vallas, kuni 2017 Alatskivi vallas (Alatskivi mõis), 1834 Riedma.  C3
● Riidma talust väljakasvanud küla, esimest korda nimestikus 1922. Nimes võib V. Palli arvates sisalduda kas sõna riid : riiu (*Riidumaa) või isikunimi (Riido, Riidu, mis tuleneb Friedrichist). – PP
KNAB; PTK I: 204

Riisa ‹-le› SJn – küla Pärnu maakonnas Tori vallas (Vastemõisa mõis), ? 1601 Rise Jurgen, Rise Andreas, 1624 Ryse (talu), 1682 Rißa Ewertt, Rißa Gertt (Vastemõisa talupojad), ? 1704 Rysa Iahn, Rysa Matts (Vastemõisa talupojad), 1716 Rys, 1797 Rysa (küla).  B1
● Soode ja rabade vahelisel seljandikul olev küla on nimetatud tõenäoliselt talunime vahendusel isikunime Riis : Riisa järgi, vrd varasemaist allikaist Peter Rysz, Riiß. Riisa talusid on Saaremaal ja Lõuna-Eestis. Riisaga on 1977 liidetud Aruküla (1970), Kõlli (1970) ja Kõrreküla (1970). – MK
BHO: 520; EAA.567.3.99:40, L 42p; EAN; KNAB; Mägiste 1929: 45; Rev 1601: 107; Rev 1624 PL: 75

Riuma [`riuma] ‹-le›, kohalikus pruugis ‹`külla ~ -sse› Trv – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas (Tarvastu mõis), 1583 Rimo, 1584 Rewma, 1601 Riemkulla, 1624 Ryhoma, 1638 Rohumakill, Rumma, 1797 Rioma.  A2
● Põlisküla, mille väga vana nimi on tugevasti kulunud. Nime järelosa on tõenäoliselt pärit sõnast maa või mägi. P. Nurmekund on arvanud, et algupärane nimi oleks *Riiumaa, mis ei tundu aga usutav. Tõepärasem paistab nime algusosa lähtumine pigem vahepealsetes kirjapanekutes kajastuvast sõnast rohi : rohu. Riuma kagunurk on Mõtsanurga (Metsanurga). Riumaga on 1977 liidetud ↑Jaanessa küla. ¤ 1. Mulgi talu maal kasvab suuremal kivikalmel Kloostrimetsa kask – seal olevat 1330. aasta paiku tegutsenud dominikaani kloostri abikirik. Klooster asunud Aadamantsu talu niidul. Muuga metsa ääres asub munkade kalatiik, seest kividega vooderdatud. Seal külas olevat palju sõdu toimunud, seepärast on nimeks Riiumaa. (1939) 2. Riuma rahvas olnud vanasti väga kuri ja tülihimuline, kes enesevahel ja naaberküladega ühtelugu kakelnud. Sellest saanudki ta omale nimeks Riiumaa, mis hiljem muutus Riumaks. (1939) – MKu
KM: ERA II 237, 281 (8) – 1939; KM: ERA II 237, 245 (1) – 1939; Mellin: VII, 1796; PA IV: 146, 179; Rev 1601: 129; Rev 1624 PL: 78; Rev 1638 II: 113, 119