[KNR] Словарь эстонских топонимов
|
|
Leitud 3 artiklit
Rapla1 [`rapla] ‹`Rapla ~ -sse› Rap – kihelkond ajaloolisel Harjumaal, sks Rappel.
● Taani hindamisraamatus oli Rapla osa Hageri muinaskihelkonnast. Omaette kiriklikuks kihelkonnaks eraldati ta oletatavasti XIII–XIV saj vahetusel. Kiriku nimepühak on Maarja-Magdaleena. Vrd Rapla2. – PP
BHO: 485; ENE: VI, 418; Joh LCD: 211
A3● 1412 on mainitud esimest korda mõisakohta, 1694 rajati karjamõis, mis 1705 muutus iseseisvaks mõisaks, eraldati Alust. Al 1747 olid Raplal ja Alul samad omanikud. 1798. a kaardil on kaks küla: „vana Rapla“ (Alt Rappel) läänes, praeguse Sulupere kõrval idas üle jõe, ja teine küla (Rappel) kirikust idas jõe ääres. Esimene arenes hiljem ↑Tuti külaks. XIX saj II poolel tekkis alevik, mis 1945 sai aleviks, 1993 linnaks. 2002 liideti Rapla vallaga vallasisese linnana. Nime seletuseks toob P. Johansen võrdlevalt soome kohanime Rapala (st seob sõnaga raba), kuid L. Kettunen peab seda väheusutavaks. Tema arvates on tegu deskriptiivsest tüvest rappa ~ räppä la-liite abil moodustatud nimega. Mida tähendab deskriptiivne tüvi, lähemalt ei seletata. ¤ P. Johanseni nimeseletus on jõudnud rahvasuhu ja nime kohta on lisatud, et Rapla ümbruses on olnud palju soid ja rabasid (1939). – PP
Bfl: I, 175; EAA kinnistud; EM: 181; EO: 81, 98; Joh LCD: 566–567; KM: ERA II 225, 373 (11) – 1939; LCD: 41v; Mellin
Raplamaa [`rapla‿`maa] ‹-le› = Rapla maakond – maakond Põhja-Eestis.
● Praeguse Raplamaa ala kuulus varem kolme maakonda: Harjumaa (keskosa), Läänemaa (lääneosa) ja Järvamaa (väiksem idaosa). XIII saj enne Revala maakonna liitmist moodustas Raplamaa keskosa ajaloolise ↑Harjumaa tuumiku. Omaette haldusüksusena tekkis 1950 Rapla rajoon, mis moodustati Harjumaa endistest lõunapoolsetest valdadest. Nüüdsed piirid sai rajoon pärast seda, kui liideti osi Kose ja Türi rajoonist (1959), Vändra rajoonist (1962) ning Märjamaa rajoonist (1963). 1990 nimetati Rapla rajoon Rapla maakonnaks. Vrd Rapla2. – PP
KNAB; Uuet 2002: 132, 154–156
