[KNR] Eesti kohanimeraamat

Pirita ‹-le›, kohalikus pruugis Piirita, kõnekeeles, slängis Pirta – Tallinna linnaosa ja asum, 1603 Pirrida; sks Brigitten, vn Бригитовка.  C1
● Paikkonna ajalugu on seotud Pirita jõe paremale kaldale 1436 valminud kloostri rajamisega. Samasse tekkis ka käsitööliste küla, mis ürikutes on Sandwacke ’liivavakus’ (1569 Sandwackan, 1540 sunte Byrten up dem Sande, 1557 sunte Byrgytten). 1945 liideti Pirita küla Tallinnaga. Pirita jõe läänekallas kuulus juba varem Tallinnale, seda hakati hoonestama 1908. Linnaosana moodustati Pirita 1993, selle koosseisu kuulub ka Pirita kitsamas mõttes ehk asum. Nimi pärineb Pirita (Birgitta) kloostrilt, mille emaklooster oli Rootsis Vadstenas; mõlemad kuulusid rootsi aadlidaami Birgitta Gudmarssoni (neiupõlvenimega Birgersdotteri) 1370. a-tel asutatud vaimuliku ordu juurde. Varasemates dokumentides XV saj on kloostripaika nimetatud ka Mariendal’iks, st Maarja oruks. Pirita linnaosa asumid on ↑Iru, ↑Kloostrimetsa, ↑Kose, ↑Laiaküla, ↑Lepiku, ↑Maarjamäe, ↑Merivälja, ↑Mähe ja Pirita. Vrd Iru1. – MJ, PP
Bfl: I, 185, 779; Johansen 1951: 179; Johansen 1973: skeem; KNAB; Müller 2007: 246; Pirita kloostri ajalugu; Tallinn 2004: II, 71–79

Porsa ‹-le› Trv – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas (Tarvastu mõis), 1839 Porsa (talu).  A3
● Külana nimekirjas hiljemalt 1970. Küla Mustla piiril Tarvastu jõe ääres on nime saanud talunime järgi, mis omakorda võib tuleneda taimenimetusest porss (Pst, Hls ja Läänemaa khk-d). Porsaga on 1977 liidetud Kurgelaane küla (1970). – MKu
ENE-EE: VII, 418; KNAB; Rücker; SK I: 298; VMS

Puista ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-lõ› Se – küla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Pankjavitsa, Koolina nulk), 1866–1867 Зуева, 1882 Зуево и Экшово (otreez), 1904 Puista, Puistaja, Зу́ево, 1922 Suevo, 1923 Sujevo, Sujevsky-Otres.  C2
● Küla kuulus XIX saj Koolina kogukonda ja Saalessa (Залесье) koguduse alla. 1882 oli ka samanimeline otreez ja 1939 puustus. 1977–1997 oli Plessi küla osa. Nimi võib olla tuletis sõnast puu (vrd sm puisto ’puistu, puiestik, park’). Vene nimi Зуево tuleb levinud perekonnanimest Zujev (Зуев), mille aluseks on muistne vene eesnimi Zui (Зуй). Vormid Зуй, Зуйко ja Зуев esinevad XV–XVII saj ürikutes. Nimi ise tuleneb soos elava linnu nimest зуй, зуек ’väiketüll’ (J. Truusmann). Zujevo (Зуево) nimega kohti leidub rohkesti nii Pihkvamaal kui ka mujal idas. Vrd Jõesuu3. – AK
Academic;  EAA.298.2.71, L 18; Hurt 1904: XXI; RL 1922; SeK: 117; Truusmann 1897b: 21; Vasilev 1882: 117; ÜAN

Põrstõ1 [`põrstõ] ‹-sse›, rahvakeeles varem ka Suurõ-`Põrstõ ‹-he›, kirjakeeles varem ka Põrste ~ Suure-Põrste Se – küla Petseri rajoonis Krupa vallas (Lobotka, Tsätski nulk), vn Пы́рсте, 1585 Забудовижье, u 1790 бол. Забудовичи, u 1866 Бол. Забудовичи, 1882 Большое Забудовижье, 1903 Põrste, 1904 Põrstõ, Большо́е Забу́довижье, 1922 Põrste-Suur, 1923 Suure-Pörste, 2010 Пырсте.  B2
● XIX saj kuulus küla Suurõ-Kuuliska kogukonda ja Värska kogudusse. Külanimi on tekkinud isiku- või sugunime Põrsas mitmuse omastavast käändest. Sõna põrsas ~ porsas ~ põrss tähendab eesti murretes veel käbi. Põrste on ka Põlva khk-s (liidetud Karilatsiga) ja Põrstõ puustus Meremäel. Vene nimi Забудовижье koosneb õieti osistest за + Будовиж, st Puudavitsa-tagune; Puudavitsa küla asub 5–6 km kirdes. Külast vahetult idas, Põrstõ järve kagukaldal, asub ↑Pullukinna ehk Väiko-Põrstõ küla. Vrd Karilatsi1, Meremäe, Pullukinna, Põrstõ2. – AK
Academic; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1903: 238; Hurt 1904: XVI; KN; NL TK 100; PGM 1785–1792; RL 1922; SeK: 120; Zakon Psk 2010; Vasilev 1882: 29; Vene TK 126; ÜAN

Põrstõ2 [`põrstõ] ‹-le›, kirjakeeles varem ka Põrste Se – küla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Misso vallas (Pankjavitsa, Luhamaa nulk), 1773 Асвино, 1849 Аксина, Анцина гора, u 1866 Ансина, 1896 Põrste, 1904 Põrstõ, А́нцына Гора́.  B3
● Küla on esmakordselt märgitud juba XVIII saj kaartidel. XIX saj kuulus see Selesova (Железово) kogukonda ja Pankjavitsa kogudusse, XX saj aga Luhamaa kiriku alla. 1977–1997 oli Tiastõ (Teaste) küla osa. Põrstõ nime kohta vt ↑Põrstõ¹. A. Šteingolde arvates on Аксина pärit nimest Акся, mis on Авксентий ja Ксения lühend; Ансина ~ Анцина on aga eesti eesnime Ants vene variandid (Анся ~ Анця). Ent Анся võib olla ka vene eesnime Анисим lühivorm. Vene nimi on võinud pärineda ka perekonnanimeks Antsev (Анцев) kujunenud saksa eesnimest Hans. Venemaal leidus juba XVI–XVII saj saksa kaupmehi eesnimega Анц. Lähteks võiks olla veel lühivorm nimest Онцифер. Pihkvamaal on paar Antsiferovo (Анциферово) küla. Võrreldav kohanimi Lätis on Ance (ehk sõnast ancītis ’maarjalepp’). Vrd Põrsaku, Põrstõ1. – AK
Academic; Ernits 2012; Hurt 1904: XXII; Hurt 1904–1907: II, 77; KNAB; Pskov 1773; SeK: 120; Vasilev 1882: 14; VMS

Pärsti ‹`Pärsti ~ -sse› Vil – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, mõis, sks Perst, 1481 upp denn Parsschenn wech (’Pärsti tee’), 1583 Persthe (küla), 1601 Persse (mõis), 1797 Perst, Neu-Perst (mõis ja karjamõis).  B1
● Mõis arvatakse rajatud olevat XVI saj keskel (Perschemoise oder Kurtz). 1601 mainiti ainult mõisat. 1920. a-tel Pärsti asundus, al 1977 küla. Nimi oli ilmselt ä-line juba XV saj, sest alamsaksakeelses dokumendis anti ä-d edasi a või e-ga. Kohanime lähtekohaks võis olla tuletis sõnast pära, vrd ka pärss ’teatud lind’ ja pärs : pärsi ’põrsas’. On esitatud ka oletus, et eesti Pärsa ja Põrsa nimed on arenenud mingist ühisest isikunimest. Lühiaegse omaniku järgi on saksakeelne nimi 1601 olnud ka Schwartzenhof. Pärstiga on 1977 liidetud Kavaku (1930. a-tel talu, 1970 küla) ja Vaheküla (1945). Vrd Põrsaku, Põrstõ, Pärsama, Pärsi, Pärsikivi. – MK
BHO: 448; EAN; KNAB; LGU: I, 548; Mellin; PA IV: 147; Rev 1601: 114; SK I: 316; Wd